Obsah (10)

§ 442§ 487§ 230§ 229§ 440§ 444§ 162§ 173§ 174§ 632

ÄRAKIRI 2-06-35263 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Irma Külavee Otsuse tegemise aeg ja koht 05.02.2007, Rakvere Kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-35263 Tsiviilasi H I `e

§ 442lg.

6 § 633 lg. 7). Maakohtu otsus jõustub, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud. Hagiavalduses esitatud nõue, selle asjaolud ja põhjendid: 13.11.2006 Viru Maakohtule esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduses lapse elatisnõudes taotleb hageja kostjalt nende abielust sündinud lapse M -L I `e (sünd.xxxx) ülalpidamiseks elatise väljamõistmist summas 1500 krooni kuus alates 13.11.2005. Kostja esitas avaldusele tähtaegselt vastuväite, märkides, et ta on töötu alates septembrist 2004, et on oma ema ülalpeetav ja ei oma vahendeid nõutud suuruses elatise maksmiseks.

§ 487

tulenevalt avalduse hagimenetluses jätkamiseks kohustati hagejat kostja vastuväidetest tulenevalt esitama põhjendatud nõudega hagiavaldus. 06.12.2006 esitatud hagiavalduses taotleb hageja PkS § 61 lg 1 ja 4 alusel kostjalt elatise väljamõistmist summas 1500 krooni kuus. Avalduses esitatud asjaolude kohaselt lahkus kostja perekonna juurest jaanuaris 2005 ning sellest ajast elavad pooled lahus. Poolte abielu on lahutamata. Tütar M L elab koos hagejaga ja on tema ülalpidamisel. Kogu selle perioodi jooksul on kostja andnud kokku lapse ülalpidamiseks 500 krooni. Rohkem ta raha ei ole andnud ja ei ole ka muul viisil hagejat toetanud. Kostja on väitnud, et tal raha ei ole. Ametlikult kostja ei tööta, kuid mingeid arvestatavaid põhjusi tal selleks ei ole: ta on terve ning töövõimeline mees, kellel on võimalik töökohta leida. Hageja tegutses kuni 10.11.2006 füüsilisest isikuste ettevõtjana ning käis Soomes tööl. Kuna kulud Soomes töötamisel osutusid liiga suureks, siis otsustas hageja füüsilisest isikust ettevõtjana oma tegutsemise lõpetada. Käesoleval ajal otsib hageja tööd. Tütar M -L õpib xxxx 10.klassis ning tema ülalpidamiskulud aasta-aastalt suurenevad. Kostja sai hagimaterjalid kätte 09.12.

1. Kohtu poolt nõutud kirjalikku vastust hagile kostja ei esitanud. Kohus määras asjas välja kohtuistungi, andes pooltele võimaluse olla asjas ära kuulatud. 02.02.2007 kohtuistungil jäi hageja varem esitatud elatise nõude juurde. Hageja kinnitas, et kostja ei ole teda tütre ülalpidamisel materiaalselt abistanud. Tütar on küll lühiajaliselt olnud koolivaheajal kostja juures, kuid mingit igakuulist toetust kostja ei ole andnud. Kostja on suuteline tööl käima ja tal on seadusest tulenev kohustus oma last ülal pidada. Hageja arvestuste kohaselt kulub lapsele kuus 3200 krooni (toidule - 1500 krooni, riitelejalanõudele – 500 krooni, hügieenitarvetele ja ravimitele – 300 krooni, koolitarvetele – 200 krooni, meelelahutusüritustele – 200 krooni, telefonile ja transpordile – 200 krooni, kommunaalkuludele – 300 krooni). Hageja saab lähemal ajal uuesti Soomes tööd, kuid hagejal sissetulekute olemasolu ei vabane kostja lapse ülalpidamiskohustusest. Kostja jäi algul varasemate vastuväidete juurde. Kostja väitis, et elatub oma emale makstavast pensionist, mistõttu ta puudub võimalus lapsele elatist anda ka miinimumsuuruses. Hageja esialgses avalduses nõuti elatist alates novembrist
2. Tekkinud võlgnevuse tasumiseks puuduvad kostjal igasuguseid võimalused. Töökoha leidmisega on raskusi, kuna keegi vanuse tõttu teda enam alaliselt tööle võtta ei taha. Kostja peab ka abistama oma eakat ema, kuigi ametlikult tema hooldajaks ei ole vormistatud. Hageja valduses on piisavalt poolte ühisvara, mille müümisest võiks hageja katta lapsele vajalikke kulutusi. Hageja nõustus asja arutamise käigus kostjalt elatise väljamõistmisega alates hagiavalduse esitamisest, s.o. alates detsembrist
3. Nõudeks jäi vastavalt PkS § 61 lg 4 sätestatud määrale detsembri 2006 eest summas 1500 krooni ning alates 01.01.2007 vastavalt juba 1800 krooni, ehk pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäärast. Hageja leidis ka, et ühisvara olemasolu ei puutu elatise nõudesse. 2 Kostja nõustus kohtuistungil hageja poolt elatise väljamõistmise algusaja muutmise järel elatise maksmisega ettenähtud alammääras. Kostja ei vaidlustanud lapsele tehtavate kulutuste suurust ning kinnitas, et ta ei keeldu oma tütre ülalpidamisest ning vahendite leidmisel püüab seda kohustust ka täita, kuigi hagejal on ilmselt paremad teenimisvõimalused kui temal. Kostja on teinud juhutöid ning saadavast tasust püüab elatist maksta; alalisele tööle saamise lootust ei olevat. Kohtu otsustuse põhjendused: Kohus, kuulanud ära poolte seletused, leiab, et hagi elatise mõistmiseks hageja poolt kohtuistungil täpsustatud ajast alates on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lõike 1 tulenevalt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lõike 1 kohaselt, kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja nõude esitanud isiku kasuks. Kuna kostja ei ole igakuist elatist oma alaealise lapse ülalpidamiseks maksnud, siis nimetatud asjaoludel on kohtusse hagi esitamine põhjendatud. Elatis lapsele mõistetakse välja igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest vastavalt PkS § 61 lõikes 2 sätestatule. Alates hagi esitamisest kuni asja arutamiseni kohtus, ei oma kumbki pool tõendatud igakuiseid sissetulekuid.

§ 230

sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited. Tõendeid esitavad menetlusosalised ning kohus on antud asjas teinud pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid (

§ 230lg 2).

Kostja oma väiteid hageja parematest materiaalsetest võimalustest ei ole tõendanud. Hageja tehtud arvestusi lapse vajaduste katmiseks ei ole kostja vaidlustanud.

§ 229

lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Hageja seletus ja ka kirjalikud selgitused ei ole antud asjas

§ 229lg 2 kohaselt tõenditeks. Täiendavate tõendite esitamisest kostja loobus. Pk

S § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Kuni 31.12.2006 oli elatise PkS § 61 lg 4 järgi ettenähtud elatusraha miinimummääraks ½ alampalgast (3000 kroonist) 1500 krooni kuus ning alates 01.01.2007 on nimetatud määraks (3600 : 2) = 1800 krooni kuus. PkS § 61 lg 5 ja 6 sätestatud alused elatise väljamõistmiseks alla sama paragrahvi lõikes 4 märgitud alammäära antud asjas puuduvad. Kostja tunnistas 02.02.2007 kohtuistungil hageja esitatud nõuet ning kostjale selgitati ka hagi õigeksvõtu õiguslikke tagajärgi.

§ 440

kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

§ 444kohaselt võib kostja õigeksvõtul põhinevas otsuses kirjeldava osa välja jätta. Pk

S § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Vastavalt 02.02.2007 kohtuistungil hageja poolt esialgses maksekäsu kiirmenetluse avalduses esitatud nõude muutmisele, taotleb hageja elatise väljamõistmist alates põhjendatud hagi esitamisest , s.o. alates 01.12.2006. 3 Kohus leiab, et kostjal hetkel sissetulekute puudumist arvesse võttes, on hageja poolt selline elatise väljamõistmise algustähtaja muutmine mõistlik. Tulenevalt PkS § 61 lg 3 sätestatust võib kohus edaspidi vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Vastavalt kehtiva

§ 162lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.o.

antud asjas jäävad kohtukulud kostja kanda.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg.1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 632

lg 1 tulenevalt võib kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ Kohtuotsus jõustus 12. märtsil 2007.a. Nooremreferent I.Külavee I.Golubev I.Golubev 4