← Eesti

3-06-759/22

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht 12.veebruar 2007.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-06-759 Haldusasi: J.S kaebus riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud õigussuhte tekkimiseks vajaliku fakti tuvastamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 22.jaanuar 2007.a, Jõhvi Menetlusosalised kaebuse esitaja J.S, vastustaja xx esindaja Lili Lillepea RESOLUTSIOON jätta J.S kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates 3-06-759 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Esitatud kaebuses J.S taotleb riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud (edaspidi RPKS) õigussuhte tekkimiseks vajaliku fakti tuvastamist ehk pensioniõigusliku staaži olemaolu tuvastamist ajavahemikul alates xx.xx.xxxx kuni xx.xx.xxxxx, mil ta töötas xx xx. Kohtuistungil jäi kaebaja kaebuses toodud taotluse juurde ja viitas talle xx poolt 10.04.2006 väljastatud tõendile nr.3, mis tõendab tema töötamist eelnimetatud ajavahemikul xx-s. Kuna xx seda tõendit ei tunnista, siis palub kaebaja lugeda tõendatuks tema töötamine xx.xx.xxxx kuni xx.xx.xxxx xx tunnistajate J.I ja U.A ütlustega. Kaebaja väitel töötas ta xx-s vastavalt tööandjaga sõlmitud kokkuleppele töölepingu alusel, kuid need dokumendid on kadunud. Kui kaebaja läks pensionile, siis tema töö võttis üle tunnistaja J.I. Samuti töötas ta koos U.A-ga, kes oli kaebaja otsene ülemus ja kes vormistas ta töölepingu alusel tööle. Kuna tööleping on kadunud, siis läks kaebaja U.A juurde, kuid U.A ei leidnud töölepingut üles ja seetõttu andis ta kaebajale ülalmärgitud tõendi tema töötamise kohta xx-s. Tõendil puudub viide selle andmise aluseks olevale dokumendile. 15.12.2006 esitas J.S kohtule täiendava seletuse, milles kinnitas, et xx-s töötades sai ta igakuiselt palka 2 000 krooni ning 387.75 krooni pensioni. Vastustaja xx on seisukohal, et J.S töötamine ajavahemikul xx.xx.xxxxx kuni xx.xx.xxxxx xx-s ei ole tõendatud, mistõttu vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. Xx märgib, et kooskõlas pensioniõigusliku staaži tõendamise korra §-ga 28, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud, on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse. Kaebaja töötamise tõendamiseks xx-s on vaja kahe tunnistaja ütlusi, kes on avaldajaga koos samal perioodil xx-s töötanud, juhul, kui nende tööraamatute kanded seda töötamist tõendavad. Xx ei tunnista xx poolt 10.04.2006 väljastatud tõendit nr.3, kuna selle tõendil puudub viide dokumendile, mis on tõendi väljaandmise aluseks. J.S pensionitoimikus nr.xx on xx 28.10.1996 tõend nr.xx selle kohta, et xx arhiivis on andmed kaebaja ajutise töötamise kohta 1992 aasta juunis 12 päeva ja 1993 aasta oktoobris 6 päeva. Xx esitas 02.05.2006 teatise J.S töötamise kohta xx-s alates xx.xx.xxxxx kuni xx.xx.xxxxx. Xx leiab, J.S võis küll töötada xx xx osakonnas, kuid töölepingut temaga ei sõlmitud ja seega ei tasutud tema eest ka sotsiaalmaksu. Sotsiaalmaksu koguti varem majandite kaupa, mistõttu isikustatud sotsiaalmaksu ei ole võimalik näha. RPKS § 28 lg-e 1 järgi arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka tegevuse aeg, mil tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu. KOHTU PÕHJENDUSED J.S kaebusest nähtub, et ta soovib tõendada oma subjektiivset õigust saada vanaduspensioni vastavalt tema faktilisele tööstaažile. J.S taotleb pensioniõigusliku staaži olemasolu tuvastamist ajavahemiku eest xx.xx.xxxxx kuni xx.xx.xxxxx, mil ta töötas xx-s. Kaebaja tööraamatu kanded ei kajasta töötamist nimetatud ajavahemikul. Vastavalt tööraamatu kannetele vabastati kaebaja töölt xx-st 10.09.1991 (t.lk.12). Töötamist ajavahemikul xx.xx.xxxxx kuni xx.xx.xxxxx soovib kaebaja tõendada tunnistajate J.I ja U.A ütlustega. Vabariigi Valitsuse 10.01.2002 määrusega nr. 6 kehtestatud „Pensioniõigusliku staaži kehtestamise korra“ § 2 lg 2 sätestab, et tööraamatu või tööraamatus vastavate kannete puudumine või ebaõigete kannete korral võib pensioniõiguslikku staaži tõendada muu dokumendiga (tööleping, käskkiri, korraldus, isiklik kaart, töötasuleht, töönimistu, teenistuskiri, kolhoosi liikmeraamat, tööettevõtuleping või muu tsiviilõiguslik leping jmt), milles on andmed töötamise aja kohta. Sama korra § 28 alusel on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse. Tunnistaja J.I ütluste kohaselt asus 2

(3)3-06-759 ta tööle xx zz 20.12.1992 ning võttis J.S-lt samal päeval töö üle. J.S õpetas teda veel paar päeva ja siis ta jäi üksi tööle (t.lk.50). Tunnistaja U.A ütluste kohaselt töötas kaebaja xx-s 1991 aasta aprillikuu algusest kuni detsembrini 1992, kuid seda ei ole võimalik dokumentaalset tõendada, sest J.S polnud tööle vormistatud. Pensionärile ei tohtinud palka maksta. U.A isiklikult võttis kaebaja tööle, sest ta oli tollal osakonna juhataja. U.A ei mäleta, kas kaebajaga oli sõlmitud tööleping ja et olid olemas palgalehed, kuid need võisid saada kaduma. See oli segane aeg, majandid lagunesid ning puudub selgus selles, missugused dokumendid arhiivi anti. U.A kinnitas, et 10.04.2006 tõend nr.3, milles tema tõendab, et J.S töötas ühistus xx ajavahemikul xx.xx.xxxxx kuni xx.xx.xxxxx on tema poolt välja antud, kuid seda, kas J.S-le maksti palgalehe alusel palka, ta ei tea. Sel ajal töötanud raamatupidaja väitel maksti kaebajale palka mitteametilikult kaebaja enda palvel, kuna ta oli pensionär (t.lk.66,67). Seega puuduvad dokumendid J.S töötamise kohta xx ajavahemikul xx.xx.xxxxx kuni xx.xx.xxxx. Tunnistaja U.A väitel võttis ta kaebaja tööle, kuid teda ametlikult tööle ei vormistatud, mistõttu ei saa tunnistaja J.I ütlus, mille kohaselt ta võttis J.S-lt 20.12.1992 töö üle, olla antud asjas tõendiks. Eeltoodut aluseks võttes kohus nõustub xx seisukohaga, et J.S võis küll töötada xx osakonnas, kuid temaga ei olnud sõlmitud töölepingut ning seega ei tasutud tema eest ka sotsiaalmaksu. Sotsiaalmaksu koguti varem majandite kaupa, mistõttu isikustatud sotsiaalmaksu ei ole näha. Kooskõlas RPKS § 28 lg-ga 1 arvatakse pensioniõigusliku staaži hulka tegevuse aeg, kui tööandja oli kohustatud maksma sotsiaalmaksu. Eeltoodu alusel kohus leiab, et J.S kaebus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Kaebuse rahuldamata jätmisel tugineb kohus HKMS § 26 lg 1 p-le 6. Mare Krull Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.