← Eesti

2-05-24780/6

Obsah (4)§ 5§ 10§ 13§ 101

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Kai Kullerkupp ja Ande Tänav Tsiviilasja number 2-05-24780 Määruse tegemise aeg ja koht 13.03.2007, Tallinn Tsiviilasi * OÜ hagi K

) § 5 järgi on korteriühistu liikmed korteriomanikud. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmed.

§ 5

’ järgi korteriühistu liikme õigused ja kohustused lähevad üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. Seega tekivad ja lõpevad korteriühistu liikme õigused ja kohustused seaduse järgi. Seaduse kohaselt ei saa kellelgi teisel kui korteriomanikul olla korteriühistu liikme õigusi ja kohustusi.

§ 10’ kohaselt korteriühistu liikmel on õigus osaleda korteriühistu üldkoosolekutel.

Vastavalt

§ 13

lg 3 ainult korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole. Seetõttu ei saa hageja vaidlustada korteriühistu üldkoosoleku otsust.

  1. Alates 01.01.2006 jõustunud TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel on kohtul õigus jätta hagi läbi vaatamata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Antud säte on kooskõlas menetluse ökonoomika põhimõttega ning kohtu ja menetlusosaliste kulude vähendamisega. Seega, kui kohtul on arusaam, et hagi ei saa TsMS § 423 lg 2 p 1 märgitud aluste esinemisel rahuldada, ei ole otstarbekas seda hagi edasi menetleda. Kohtu õigusele keelduda õigusliku huvita esitatud hagi menetlemisest TsMS § 371 lg 2 järgi on viidanud ka Riigikohus oma lahendis 3-2-1-164-
  2. Kohus leiab, et käesolev hagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 järgi kuna hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Määruskaebuse põhjendused
  3. Määruskaebuses palutakse kohtumäärus tühistada, sest kohus oleks pidanud käsitlema V.A määrust muu avaldusena. Kohus ei teinud asjas hageja poolt nõutud tagaseljaotsust ja andis kostjale täiendava aja vastuse koostamiseks, andes sellega kostjale ebaseadusliku edumaa protsessis. Kohus sundis hagejat muutma hagi, kuigi hagi oli selge ja vastas seadusele. Mida kohtunik silmas pidas muutmisena, ei ole selge ja analoogselt käitus teine kohtunik KÜ X 31.03.2006 üldkoosoleku vaidlustamise asjas. Hageja jäi nõude juurde tunnistada 07.05.2003 üldkoosolek ebapädevaks. Harju Maakohtus on mitu tsiviilasja KÜ X vastu. Juhatust ei ole võimalik ümber valida, sest dokumente võltsitakse. Ebaõige on, et kolmandad isikud ei saa vaidlustada KÜ üldkoosoleku otsuseid ja et V.A ei saa käsitleda hagejana. Kohtumäärus on vale, 2

(3)sest kohus märgib, et TsMS § 3 kohaselt saab pöörduda kohtusse õiguste kaitseks, aga hageja soovib pöörduda huvide kaitseks. Apellant leiab, et igal huvitatud isikul on õigus vaidlustada juriidilise isiku organi otsust, mis on vastuolus seaduse või põhikirjaga. Korteriühistu liige võib loovutada nõude KÜ vastu kolmandale isikule samuti nagu KÜ loovutas oma nõude KÜ liikme vastu J AS-le. Kuna KÜ liikme õigused ei ole isikuga seotud, võib ka hageja * OÜ vaidlustada KÜ otsuseid. Kirjalik vastus määruskaebusele
  1. KÜ X kirjalikku vastust ei esitanud. Ringkonnakohtu põhjendused
  2. Ringkonnakohus leiab, et kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud. Kohus andis hagejale aega 10.01.2005 esitatud hagiavalduses esinenud puuduste kõrvaldamiseks, kuid hageja seda ei teinud. Kohus leidis, et hagiavaldusest ei nähtunud, kuidas kostja KÜ X on rikkunud * OÜ õigusi oma 07.05.2003 üldkoosolekul vastu võetud otsustega.
  3. Vastavalt TsMS § 423 lg 2 p-le 1 jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Korteriühistuseadus (

) § 10’ kohaselt korteriühistu liikmel on õigus osaleda korteriühistu üldkoosolekutel. Vastavalt

§ 13

lg 3 ainult korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole.

§ 10¹ võimaldab üldkoosolekul osaleda korteriühistu liikme esindajal, kuid vastavalt Ts

ÜS § 117 lg-le 1 on esindusõigus õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel, mitte aga oma nimel hagi esitades. Seetõttu ei saa hageja vaidlustada korteriühistu üldkoosoleku otsust. Hageja * OÜ ei ole KÜ X liige. Teatisega on 12 korteriomanikku loovutanud osaühingule nõudeõigused KÜ X suhtes, kuid see ei anna õigust enda nimel hagi esitada. Puudub seadus, mis võimaldaks hagejal esitada teiste isikute õigusi ja huve kaitsta. Korteriühistu liikme õigused ja kohustused tekivad seaduse alusel ja lõpevad seaduse alusel, korteriühistu liikme õigused osaleda korteriühistu üldkoosolekul ja selle otsuseid vaidlustada on lahutamatult seotud korteriühistu liikmeks olekuga (TsÜS § 6 lg 1 ning

§ 101ja § 13 lg 3) ega ole seetõttu võlaõigusliku lepinguga loovutatavad.

Seetõttu ei saa hagejal tekkida samu õigusi nagu korteriühistu liikmetel. Maakohus leidis õigesti, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Hagejal puudub antud menetluses seadusega kaitstud õigus, mida kaitsta. Ekslik on apellandi seisukoht, mille kohaselt võib iga isik vaidlustada juriidilise isiku organi otsust, kuna vastavalt TsMS § 3 kohaselt on õigus pöörduda oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. U.Loonurm K.Kullerkupp A.Tänav 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.