← Eesti

2-05-2212/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2007 Tartu Tsiviilasja number 2-05-2212 Tsiviilasi E.R. V. hagi H.R. a vastu ühisvara jagamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  2. jaanuari 2007 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik E.R. V. määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Määruskaebus rahuldada osaliselt. Tühistada Tartu Maakohtu
  3. jaanuari 2007 määrus osas, millega mõisteti E.R. V. lt välja H.R. a kasuks esindaja tasu 16 520 krooni ning teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista E.R. V. lt H.R. a kasuks välja esindaja tasu 7018 (seitse tuhat kaheksateist) krooni. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD Tartu Maakohtu menetluses oli E.R. V. hagi H.R. a vastu ühisvara jagamiseks, milles maakohus tegi 22.12.2006 otsuse. Hageja esitas 18.01.2007 kohtule kirjaliku avalduse menetluse lõpetamiseks seoses hagist loobumisega. Tartu Maakohus lõpetas
  4. jaanuari 2007 määrusega E.R. V. hagis H.R. a vastu ühisvara jagamiseks menetluse ning mõistis välja E.R. V. lt H.R. a kasuks 16 520 krooni esindajatasu. Määruse kohaselt vastavalt TsMS §-le 428 lg 1 p 3 lõpetab kohus menetluse, kui hageja loobus hagist ja kohus võtab loobumise vastu. Vastavalt TsMS §-le 432 ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED E.R. V. taotleb määruskaebuses Tartu Maakohtu
  5. jaanuari 2007 määruse tühistamist väljamõistetud menetluskulude osas ning H.R. a avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks rahuldamata jätmist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt oli vaidlusaluseks küsimuseks 3,996 ha abikaasade ühisvara jagamine, kus hagejale tema tahte vastaselt mõisteti välja rahaline kompensatsioon 30 000 krooni (1/2 kinnistu 1,998 ha rahaline maksumus). Kostja õigusabikulud on määruse kohaselt 16 520 krooni ehk üle 1 ha maa maksumus. Kohus oleks pidanud juhinduma Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3, mille kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Tartu Maakohtu 22.12.2006 otsus ühisvara jagamises kuulutati 22.12.
  6. Kostja esindaja on esitanud 21.01.2007 avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks summas 16 520 krooni. Kuludokumentidena on esitatud kviitung nr 203 13.06.2005 ja kviitung nr 14 22.01.
  7. Kehtinud TsMS § 60 lg 3 kohaselt ei ole kostjal õigust kulude hüvitamist nõuda, kuna kostja ei ole esitanud kohtukulude nimekirja. Kulude selline jaotus ei ole õiglane, põhineb kuludokumendil (kviitung nr 14), mis pole usaldusväärne ja tuleks seetõttu kõrvale jätta. Kui kohus arvab teisiti, siis tuleks juhinduda kehtinud TsMS §-st
  8. TsMS § 61 sätestas, et hinnaga hagi puhul mõistab kohus välja vajalikud ja põhjendatud kulud poole esindaja poolt osutatud õigusabi eest – kuni 5%, hinnata hagi puhul mitte üle justiitsministeeriumi kehtestatud suuruse. Abielu lahutamine koos ühisvara jagamisega ei kuulunud seniajani hindamisele, tegemist oli hinnata asjaga, kus seadusandlikult oli fikseeritud kindel riigilõivu määr. Kviitungil nr 14 on kulude arvestus (kokku 14 tundi tööaega) 22.01.2007 seisuga, samas taotlus on esitatud 21.01.2007 seisuga. Toimikumaterjalid kummutavad ilmselged liialdused tööajas: lk 12-13 vastuväited ca 1,5 lehte; lk 31-32 vastuväited 1 leht; lk 42 vastuväited 4 rida; lk 66 taotlus kohtuistungi edasilükkamiseks; lk 70 asja arutamine lükati edasi, protokoll 4 rida, istung 5- 6 min; lk 73 protokoll 8 rida, istung 5 -6 min; lk 90 kohtuistung 1,5 tundi. 2 VASTUSTAJA VASTUVÄITED H.R. vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt oli kõnealune tsiviilasi maakohtu menetluses alates
  9. a maist. Seega menetles maakohus asja enam kui 1,5 aastat. Õigusabileping kostja esindamiseks on sõlmitud Sikuti Advokaadibürooga 13.06.2005 tunnitasuga 1000 krooni õigusabitund + 18% käibemaks. Planeeritud kohtuistungid jäid ära valdavalt hagejast tingitud asjaoludel (haigus, taotlused asja lahendamiseks kokkuleppel). Toimikus sisalduvad kostja vastused ja kulutatud aeg kohtuistungitele moodustavad vaid osa kõnealuses protsessis kulutatud ajast. Seoses kinnistu ja väidetavasse ühisvarasse kuuluvate varaesemete hindamisega on kostja esindaja kahel korral viibinud vaidlusalusel kinnistul, pidanud läbirääkimisi kahe kinnisvarabürooga, samuti on peetud korduvalt kohtuväliseid läbirääkimisi kompromissi saavutamise huvides hageja esindajaga. Seega on kostja esindaja kulutanud asja ajamisele põhjendatult 14 töötundi. Ebaõige on kaebuse väide, et tulenevalt TsMS §-st 60 lg 3 ei ole kostjal õigust kulude hüvitamist nõuda, kuivõrd ei ole esitatud õigeaegselt kohtukulude nimekirja. Kohtukulusid ei oleks kostja nõudnud juhul, kui asi oleks saanud kohtulahendi, st oleks jagatud poolte ühisvara. Esindajatasu nõudmise tingis asjaolu, et peale kohtuotsuse kuulutamist esitas hageja taotluse menetluse lõpetamiseks seoses hagist loobumisega, mis muutis kostja jaoks täiesti mõtetuks pooleteist aastat kestnud kohtuprotsessi. Tulenevalt TsMS §-st 218 lg 3 omas kostja õigust menetluse lõpetamisel seoses hagist loobumisega kohtukulude väljamõistmiseks hagejalt, millist õigust kostja ka kasutas. Seega ei oma tähtsust asjaolu, et kostja ei esitanud asja varasema menetluse käigus kohtukulude nimekirja. Õigesti viitab kaebuse esitaja TsMS §-le 61, mille kohaselt hinnata hagi puhul mõistab kohus välja teiselt poolelt vajalikud ja põhjendatud kulud kohtu määramisel. Justiitsministri poolt aga ei olnud kehtestatud selliste asjade puhul tasu ülemmäära. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud osaliselt. Vaidlustatud maakohtu määrus tuleb tühistada E.R. V. lt H.R. a kasuks väljamõistetud esindaja tasu suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega mõistab E.R. V. lt H.R. a kasuks välja 7018 krooni esindaja tasu katteks. Põhjendatud on määruskaebuse esitaja seisukoht, et maakohus oleks pidanud esindaja tasu väljamõistmisel juhinduma kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilmenetluse seadustiku regulatsioonist. Tsiviilmenetluse seadustiku ja täitevmenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Menetlus käesolevas asjas algas
  10. aastal ning seetõttu tuleb menetluskulude jaotamisel hagist loobumise korral juhinduda TsMS §-st 62 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioon). TsMS § 62 lg 2 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioon) kohaselt kui hageja hagist loobub, ei pea kostja hagejale kohtukulusid hüvitama. Kohus võib kostja nõudel menetluse lõpetamise määrusega hagejalt välja mõista kostja kohtukulud, välja arvatud siis, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude rahuldanud. 3 Asja materjalidest nähtub, et kohus lõpetas menetluse hageja nõudel, kuid mitte seetõttu, et kostja oleks nõude rahuldanud. Kostja esitas maakohtule avalduse hagejalt esindaja tasu väljamõistmiseks summas 16 520 krooni. Kostja poolt avalduse esitamine ning menetluskulude väljamõistmise taotlus on kooskõlas TsMS §-s 218 lg 3 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioon) sätestatuga. Määruskaebuse esitaja tuginemine TsMS §-le 60 lg 3 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioon) on ebaõige, kuna tegemist oli esindaja tasu väljamõistmisega seoses menetluse lõpetamisega. Esindaja tasu suuruse kindlaksmääramisel pidi maakohus otsustama, kas tasu suurus 16 520 krooni on põhjendatud ja vajalik. Esindaja tasu vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvesse võtta konkreetse vaidluse iseloomu ja keerukust. Tegemist oli ühisvara jagamise vaidlusega, mis nähtuvalt asja materjalidest ei olnud eriti keerukas. Asjas toimus üks sisuline istung kestusega 1,5 tundi (t.l 90-91) ning kostja esindaja oli koostanud vastuse hagile ja vastuväited hageja vastuväidetele. Eelneva alusel leiab ringkonnakohus, et kostja esindaja põhjendatud kulu on tasu 6 tunni eest, s.o 6x1000 krooni=6000 krooni, koos käibemaksuga 7018 krooni. Maakohtu poolt hagejalt väljamõistetud kostja esindaja tasu 14 tunni eest ei ole arvestades asja iseloomu ja keerukust vajalik ega põhjendatud. Samas ei ole ka kostja esindaja tõendanud enda kulusid 14 tunni ulatuses. Vastustaja seisukoht, et määruskaebuse esitaja venitas protsessi ja valdavalt temast tingitult jäid ära planeeritud kohtuistungid, ei ole põhjendatud. Enne asja sisulist lahendamist 14.12.2006 toimus kaks kohtuistungit (23.05.2006 ja 04.10.2006) ning ainult esimene neist lükati edasi hagejast tingitud põhjusel (haigus). 05.12.2005 planeeritud kohtuistung lükati edasi kostja taotlusel (t.l 66). Üllar Roostoja 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.