lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kooskõlas
lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Tulenevalt
menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele tulenevalt
§-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432, 433 ja 661 lg 2. Kooskõlas
§-ga 168 lg 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise. Vastavalt riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) § 16 lg 1 p 2 on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. Kuna hageja on riigilõivuseaduse kohaselt riigilõivu tasumisest vabastatud, siis tuleb tasumata riigilõiv jätta kostja kanda.
lg 1 järgi võib tasumata riigilõivu riigile tasumist nõuda kohtumääruse alusel ka tagantjärele.
Vastavalt
lg 2 on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Seega, kui elatusraha summaks on 3000 krooni kuus, on käesoleva hagi hinnaks 3000 × 9 = 27 000 krooni, millelt RLS lisa 2 kohaselt kuuluks tasumisele riigilõiv suuruses 1750 krooni.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv pooles ulatuses, s.o. summas 875 krooni.
lg 5 sätestab, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Maimu Laumets Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.