← Eesti

3-06-582/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 22.05.2006. a Tallinn Haldusasja number 3-06-582 Haldusasi E.T.’e kaebus Mak

§ 26lg 1 p 6).

Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 22.05.2006 arvates esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul arvates 22.05.2006 (

§ 31lg 1, 5). Tähtaja arvutamisel arvestada Ts

MS § 62 ja TsÜS § 137 lg 2 sätetega. ASJAOLUD 22.06.1998 ettekirjutusega nr. 42-03/E42 määras Maksuamet E.T.ele tasumiseks tulumaksu

  1. aasta eest summas 2 834 000 krooni ning tulumaksult arvestatud intresse summas 1 096 474 krooni. Ettekirjutuse tegemise aluseks oli asjaolu, et E.T. omandas AS Jegorow & Pojad aktsiad tegelikult tasuna teostatud tööde eest tehingu järgi, millel olid tööettevõtule iseloomulikud tunnused. Tallinna Halduskohtu 27.11.1998 otsusega haldusasjas nr. 3-686/98 jäeti E.T.’e kaebus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 12.04.1999 otsusega haldusasjas nr. II-3/52/99 jäeti E.T.’e apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu otsus muutmata. Riigikohtu 04.10.1999 määrusega nr. 3-3-1-31-99 jäeti E.T.’e kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu otsus muutmata. 1 18.11.2002 esitas E.T. Maksuametile avalduse ettekirjutuse tühiseks tunnistamise nõudes. 11.12.2002 otsusega nr. 532 jättis Maksuamet E.T.’e taotluse rahuldamata. E.T. vaidlustas otsuse Tallinna Halduskohtus. Tallinna Halduskohtu 22.04.2003 otsusega haldusasjas nr. 3-532/2003 jäeti E.T.’e kaebus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2004 otsusega haldusasjas nr. 2-3/131/04 E.T.’e apellatsioonkaebus rahuldati ning tühistati Tallinna Halduskohtu 22.04.2003 otsus, Maksuameti 11.12.2002 otsus nr. 532 ning keelati Maksu- ja Tolliametil ettekirjutuse sundtäitmine intresside osas. 31.12.2004 esitas E.T. Maksu- ja Tolliametile taotluse ettekirjutuse suhtes menetluse uuendamiseks. 19.04.2005 korraldusega nr. 12-2.1/10023 uuendas Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskus menetluse E.T.’e 18.11.2002 avalduse läbivaatamiseks. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse 27.12.2005 otsusega nr. 5930 jäeti E.T.’e 18.11.2002 avaldus ettekirjutuse tühiseks tunnistamise osas rahuldamata. Otsuse tegemise aluseks oli MKS § 101 lg 3 ning asjaolu, et kinnistu, aadressiga Raekoja plats 8/Mündi 3/Pikk12/Kinga 6 väärtuse vähenemine ja maksuobjekti äralangemine ei ole uuendatud menetluse käigus tõendamist leidnud. 11.01.2006 esitas E.T. otsusele vaide. Maksu- ja Tolliameti 01.03.2006 vaideotsusega nr. 23-1 jäeti vaie rahuldamata. 20.03.2006 esitas E.T. kaebuse Tallinna Halduskohtule, nõudes Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse otsuse ning Maksu- ja Tolliameti vaideotsuse tühistamist. KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT Põhja MTK ei ole uuendatud maksumenetluses järginud uurimisprintsiipi
  2. a maksuteokoosseisu kindlakstegemiseks. Lähtutud on eeldusest, et
  3. a ettekirjutus nr 4203/E-42 on õige. Seega on maksustamise seisukohalt välja jäetud selgitamata olulised asjaolud. Pärast 22.02.1996 toimunud aktsiatehingute uurimine ei ole 18.11.2002a avalduse lahendamisel ja Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2004a otsuse nr 2-3/131/04 täitmisel asjakohane. Lääne Maakohtu menetletud tsiviilasjas nõustus MTA protsessiosalisena, et aktsiate üleandmine toimus mitte varjatud töö- või töövõtulepingu alusel, vaid kehtiva kinkelepingu alusel. Seetõttu ei saa Põhja MTK käsitleda kinkelepingut uuendatud haldusemenetluses „teeseldud ja tühise“ tehinguna. Põhja MTK käsitlus on vastuolus 20.02.1996 a kehtinud tulumaksuseadusega (TMS § 9 lg 2 p 2). Põhja MTK vältis aktsiate tegeliku turuhinna väljaselgitamist, jättes tähelepanuta PricewaterhouseCoopersi 09.03.2001 a kinnituse 18.11.1999 a hindeakti kehtivuse kohta, OÜ RIMESS 10.11.2000 a selgitava kirja E.T.ele ning OÜ Rimess audiitorite ütlused Tallinna Linnakohtu menetluses olnud tsiviilasjas nr 2/3/25-2369/
  4. Sellega on rikutud uurimisprintsiipi ja sisustatud mõiste „turuhind“ meelevaldselt, uut ekspertiisi tegemata. Intressinõude tühistamine on jäetud otsusega vormistamata. Vaidlustatud otsuses nr 5930 märgiti, et intressiküsimus on lahendatud ning intressi summa, kui sissenõudmisele mittekuuluv on E.T.e maksuarvestusest maha võetud 20.01.2005, see tähendab ettekirjutuse mistahes muutmisest keeldumist. Kuna tühistamise kohta puudub vastav haldusakt, on Põhja MTK-l võimalik intressinõuet jätkata ja kohtulahendit ignoreerida. Soovi jätkata intresside sissenõudmist kinnitab ka E.T.e pankroti võlausaldajate 31.10.2005 a üldkoosoleku lõpparuandesse ka selle 2 110 904 krooni, mille väidab olevat 20.01.2005 a maksuarvestusest 2 maha võetud. MTA sellise vastuolulise tegevuse tõttu käsitleb Tallinna Linnakohus intressinõuet veel oma 18.11.20005 a otsuses tsiviilasjas nr 2/3/25-7189/99 kehtivana. MTA poolt on vaideotsusesse kantud Põhja MTK otsuses nr. 5930 mitte esinevaid faktiväiteid, mis on ebaõiged ja kaebaja au teotavad, samuti vastuolulisi ning õigusvastaseid järeldusi. Sellega on vaideotsusega rikutud isiku õigusi sealhulgas vaidemenetluse esemest sõltumatult. VASTUSTAJA PÕHJA MAKSU- JA TOLLIKESKUSE SEISUKOHT Vaidlustatud otsus nr 5930 on seaduslik ja E.T.e motiivid ja põhjendused ei anna alust selle tühistamiseks. Tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2004 a otsusest nr 2-3/131/04 uuendas Põhja maksukeskus menetluse E.T.e 1996 a maksude tasumise õigsuse kontrollimiseks seonduvalt kinnistu Raekoja plats 8/ Mündi 3/ Pikk 12/ Kinga 6 tagastamise, haldamise, äriplaani väljatöötamise ja finantseerimise korraldamise eest tasu saamisega. Uuendatud maksumenetluse käigus kontrollis Põhja MTK kõiki maksubaasi kujunemise aluseks olevaid asjaolusid ja dokumentaalseid tõendeid, mistõttu on väär ja eksitav kaebuse esitaja poolt väljendatud seisukoht uurimisprintsiibi rikkumisest ja ettekirjutuse 42-03/E-42 õiguspärasuse eeldusest kontrolli teostamisel. Otsuse järelduste kohaselt on E.T. saanud T.V.lt 109 AS Jegorow Pojad aktsiat, mis vormistati kinkelepinguna. Eelnevalt oli sõlmitud AS Teenrid poolt kokkulepe, et kinnistu õigusjärgne omanik T. V. kohustus E.T.ele tasuma tehtud töö eest vastavalt töö tundidele tunnihinnaga 350 DEM. Raha puudusel ja E.T.e ning K. T. nõusolekul kohustus ta töö eest tasuma AS Jegorow ja Pojad aktsiatega. Aktsiate jagamisel arvestati ka töötunde ning E.T.e isiklikku panust seoses kinnistuga. Uurimisprintsiibi igakülgseks rakendamiseks on kontrollitud aktsiatehinguid ka pärast 22.06.
  5. a ja jälgitud aktsiatega seotud kinnistu ostu-müügihindade kujunemist. Otsuses on põhjalikult kajastatud kontrolli tulemusel tuvastatud asjaolud sh. suured kinnistu ja E.T.e isiklikul tagatisel võetud pangalaenud ja kinnistu aktsiate ostu-müügitehingud läbi E.T.e ja K. T.ga seotud off-shore äriühingute, mida on tehingute tegemiseks kasutatud ilmse eesmärgiga varjata raha liikumist ja reaalse kasu saamist. Kontrollitud tehingutes on tuvastatud fiktiivsed sätted. Arvamus, et maksuhalduri seisukoht T. V. ja E.T.e vahelise kinkelepingu õigusliku hindamise osas on muutunud, ei ole õige. Maksuhaldur on nii tulumaksu ettekirjutuse tegemisel kui ka hilisemalt E.T.ega peetud kohtuvaidlustes eristanud selgelt kinkelepingu tsiviilõiguslikku ja maksuõiguslikku aspekti ning ei ole oma seisukohti kinkelepingu kehtivuse osas ümberhinnanud ega muutnud. Aktsiate kinkeleping on tsiviilõiguslikult kehtiv. Hinnatud on selle tehingu tegelikku majanduslikku sisu ja tähendust maksuõiguslikult kingisaajate seisukohalt. E.T.e seisukoht ei ole asjakohane tsiviilasjas tuvastatud asjaolu ülimuslikkusest tulenevalt

§-

  1. Tsiviilkohus ei ole hinnanud ega pidanudki hindama kinkelepinguid maksuõiguslikust aspektist lähtuvalt. Sõltumata tuluallikast kuulub maksustamisele kogu maksumaksja tulu. Maksuhaldur on tuvastanud , et tegemist on maksustatava tuluga muu tasu saamise näol. Seetõttu puudub alus väiteks, et maksukohustuse õiguslik kvalifikatsioon ettekirjutuses on ebaõige. Õiguslikku tähendust omab aktsia hinna kujundamine läbi mitterahalise sissemakse AS-i Troren. Kõik asjaosalised aktsepteerisid aktsiakapitali suurust 34 000 000 krooni ja aktsia väärtust. Protokollilise otsuse alusel kinkis T.V. E.T.ele 109 aktsiat nominaalväärtusega 10 900 000 3 krooni. E.T.e väited aktsiakapitali tegeliku väärtuse selgumisest ettekirjutuse tegemise järgselt, mis oluliselt erineb varasemast, ei ole põhjendatud. E.T. tugineb seejuures AS PricewaterhouseCoopersi 18.11.1999 a hindeaktile ja 09.03.2001 a kinnitusele, AS Rimess audiitori M.Nõmmiste 10.11.2000 a selgitusele, AS PricewaterhouseCoopersi audiitori M.Habakuke ja maksuameti revidendi P.Bedenkovi ütlustele tsiviilasjas nr 2/3/25-2369/
  2. PricewaterhouseCoopers ei ole hinnangu andmisel teostanud kinnistu visuaalset vaatlust, vaid toetunud samadele algallikatele, kui AS Rimess. Peamine erinevus tuleneb hinnangutest kinnistule AS Teenrid kasuks 99 aastaks seatud kasutusvaldusest. Kuid aktsiate kinkimise hetkel oli juba olemas AS Teenrid nõusolek kasutusvalduse lõpetamiseks ja kasutusvalduse kohta tehtud kande kustutamiseks. AS Rimess on 16.01.1996 a. kinnistu väärtuse hindamisel võtnud põhjendatult eelpoolnimetatud asjaolu arvesse, samuti kehtivaid rendilepinguid ning leidnud, et kinnistu väärtus 05.01.1996 ja 16.01.1996 seisuga on 34 000 000 krooni. 18.01.19996 a kinnisasja mitterahalise sissemakse üleandmise ja aktsiate omandamise lepingust nähtuvalt on AS Troren esindajad K.T. ja T.V. kinnitanud, et on teadlikud kinnistul lasuvatest koormatistest (tasuline kasutusvaldus ja hüpoteek) ning avaldavad, et mitterahalise sissemakse väärtuse hindamine on toimunud lähtudes põhikirjast ja äriseadustiku §-st 249, seega õiguspäraselt. Lähtudes eeltoodust ning asjaolust, et K.T. ei ole esitanud AS-le PricewaterhouseCoopers kinnistu väärtuse määramiseks kõiki tähendust omavaid dokumente, on Põhja MTK seisukohal, et hinnang ei kajasta kinnistu väärtust antud seisuga objektiivselt. Kinnistu madal hinnanguline väärtus on tinginud ka aktsiate madala hinnangulise väärtuse. Hinnangute usaldusväärsust vähendab asjaolu, et need on antud tagasiulatuvalt, pärast kõnesolevate aktsiate müüki. Uuendatud haldusmenetluses on tuvastatud, et kinnistu väärtus ei olnud võõrandamise hetkel vähenenud. Aktsiate madal müügihind on seletatav aktsionäride poolt äriühingule tekitatud ülisuure võlakohustusega (33 200 000 krooni + intressid), seejuures on laenusummade sihtotstarbeline kasutamine E.T.e poolt tõendamata. Eksitav on E.T.e seisukoht kasu saamise ajahetke osas, milleks ta loeb aktsiate võõrandamist 30.06.1999 a, kuna maksumenetluse käigus on leidnud tõendamist asjaolu, et E.T. omandas 109 „Jegorow ja Pojad“ aktsiat tasuna tehtud töö eest seonduvalt kinnistuga, mitte kinkena, siis tekkis kasu aktsiate omandamise hetkel, mitte võõrandamisel. Põhja MTK on seisukohal, et E.T.e poolt 27.04.2005 a esitatud tõendid ei lükka ümber maksu- ja kohtumenetluses tuvastatud asjaolu, et E.T.´ele 20.02.1996 a üle antud 109 AS Troren aktsiate väärtus 20.02.1996 a seisuga oli 10 900 000 krooni. Kuivõrd AS-i PricewaterhouseCoopers ja AS Rimess hinnangud erinevad olulises osas vaid kasutusvalduse lepingu arvestamise või mittearvestamise küsimuses, siis puudub antud juhul asjaolusid arvestades vajadus täiendava eksperdi kaasamiseks. Rahandusministeeriumi 10.04.2000 a kirjas nr 20-3-1/126KOD ja 05.02.02 kirjas nr V-1/10035 esitatud selgitused erisoodustuse hinna määramise korra ja vara võõrandamisest saadud kasu maksustamise kohta ei ole antud juhul asjassepuutuvad. Tallinna Ringkonnakohtud 21.12.2004 a otsusest haldusasjas nr 2-3/313/04 nähtub, et kohus on intressinõude õiguspärasust hinnanud ning keelanud maksuhalduril ettekirjutuse sundtäitmise intresside osas. Põhja MTK kustutas maksuarvestusest 20.01.2005 a E.T.e intressivõlgnevuse 2 110 904 krooni. Põhja MTK märgib siinjuures, et Riigikohtu halduskolleegium on 16.12.2004 a otsuses nr 3-3-1-80-04 selgitanud, et juhul kui kohus keelab intressivõla sundtäitmise, siis tuleb maksuhalduril intressivõlg arvepidamises kustutada. Lähtuvalt eeltoodust ning asjaolust, et kohus on intressikohustuse õiguspärasust hinnanud ning maksuhaldur on kohtu ettekirjutuse 20.01.2005 a täitnud, puudub 4 maksuhalduril vajadus võtta vaidlustatud otsuses seisukohta intressikohustuse õiguspärasuse küsimuses. VASTUSTAJA MAKSU- JA TOLLIAMETI SEISUKOHT Maksu- ja Tolliamet leiab, et kaebuses on kaebaja piirdunud juba vaidemenetluses esitatud seisukohtade taasesitamisega. Nimetatust tulenevalt jääb Maksu- ja Tolliamet nii 27.12.2005 otsuses kui vaideotsuses väljendatud seisukohtade ja põhjenduste juurde. MKS § 151 lg 1 kohaselt on maksukohustuslasel, kelle taotlus jäi vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. Nimetatud paragrahvi lõikest 3 tulenevalt võib kaebuse halduskohtusse esitada muuhulgas vaideotsuse peale, kuid seda üksnes juhul, kui vaideotsusega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Asja materjalidest nähtuvalt jättis Maksu- ja Tolliamet E.T.’e 11.01.2006 vaide 27.12.2005 otsuse kehtetuks tunnistamise ning ettekirjutuse tühistamise nõudes rahuldamata. Vaideotsusest ei nähtu, et sellega oleks 27.12.2005 otsust muudetud või pandud kaebuse esitajale täiendava maksusumma või intressisumma tasumise kohustust. Lähtuvalt eeltoodust ning asjaolust, et kaebuse esitaja on vaideotsuse õigusvastasust põhistanud 27.12.2005 otsuse kohta esitatud argumentidega, siis on Maksu- ja Tolliamet seisukohal, et kaebuse esitaja tahe oli antud juhul suunatud 27.12.2005 otsuse vaidlustamisele. Õigusliku tagajärje, mida kaebuse esitaja oma väidetavate õiguste rikkumiseks peab sai antud juhul luua üksnes 27.12.2005 otsus. Sellekohast seisukohta on väljendanud sõnaselgelt ka kaebuse esitaja (kaebuse lk 2). Nimetatust tulenevalt omab kaebuse esitaja kaebeõigust üksnes 27.12.2005 otsuse suhtes. Vaideotsuse õigusvastasuse tuvastamise ja tühistamise ning Maksu- ja Tolliameti uue haldusakti andmiseks kohustamise nõudes kohtusse pöördumiseks kaebuse esitajal MKS § 151 lg 3 tulenevalt alus puudub. Samas peab Maksu- ja Tolliamet vajalikuks märkida, et toetab Põhja maksu- ja tollikeskuse Tallinna Halduskohtule esitatud seletuses väljendatud seisukohti. Kokkuvõtvalt on Maksu- ja Tolliamet seisukohal, et vaideotsus kaebuse esitaja õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult ei riku, mistõttu vaideotsuse vaidlustamiseks kaebuses toodud motiividel puudub alus. KOHTU PÕHJENDUSED
  3. Kaebeõigus MTA vaideotsuse peale Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja õigusi ei ole vaideotsusega rikutud. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 151 lg 1 kohaselt on maksukohustuslasel või muul menetlusosalisel, kelle taotlus jäi vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. MKS § 151 lg 1 p 3 kohaselt võib kaebuse esitada muu hulgas vaideotsuse peale, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Vaideotsusega jäeti kaebuse esitaja vaie rahuldamata ning maksuotsus jõusse. Täiendavat maksu kaebuse esitajale vaideotsusega juurde ei määratud. Asjaolu, et vaideotsusega jäeti esialgne maksuotsus rahuldamata, ei saa rikkuda kaebuse esitaja õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. 5 Kaebuse esitaja on 28.03.2006 vastuses kohtu käiguta jätmise määrusele (toimiku nr. 1 lk. 50) põhjendanud vaideotsusega oma õiguste rikkumist vaidemenetluse esemest sõltumatult sellega, et vaideotsuses on esitatud ebaõigeid faktiväiteid, vastuolulisi ja õigusvastaseid järeldusi, samuti kaebaja au teotavaid väiteid. Viimaseks pidas kaebuse esitaja MTA vaideotsuses esitatud järgmist väidet: „Otsusest nähtub, et E.T. on esitanud aktsiate hilisema väärtuse kohta fiktiivseid tõendeid.“ Kohus on seisukohal, et ebaõiged faktiväited, samuti vastuolulised ja õigusvastased järeldused ei riku kaebuse esitaja õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Maksustamisel tähtsust omavatele faktiväidetele ning järeldustele hinnangu andmine on võimalik maksuotsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamise käigus. Tallinna Ringkonnakohus oma 2-3/191/05 otsuses märkinud: “Vaide esitaja õiguste rikkumine vaidemenetluses sellega, et vaides toodud väidetele ebapiisava või ebaõige hinnangu andmise tõttu on vaideotsusega jäetud muutmata vaidlustatud õigusvastane haldusakt, ei anna alust väita, et vaide esitaja õigusi rikuti vaidemenetluse esemest sõltumatult.“ Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja au rikkumiseks ei saa pidada ka MTA vaideotsuses esitatud ning esialgse maksuotsuse pinnalt esitatud järeldust, mille kohaselt esitas kaebuse esitaja aktsiate hilisema väärtuse kohta fiktiivseid tõendeid. Kuna eeltoodud järeldus tuleneb otseselt maksuotsuses esitatust ning kohtu ülesandeks on kontrollida otsuse seaduslikkust, ei saa võimalik ebaõige järeldus rikkuda kaebuse esitaja õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Riigikohus on korduvalt leidnud, et kui kohus leiab, et vaidlustatud haldusakt ei riku kaebuse esitaja õigusi, siis jätab kohus pärast asja kohtuistungil läbivaatamist oma otsusega kaebuse rahuldamata ega anna hinnangut akti õiguspärasusele (Riigikohtu halduskolleegiumi määrused 29.01.2001 nr. 3-3-1-64-00 ning 3-3-1-65-00). Asjaolu, et ka Riigikohus ei pea reeglina vaideotsust isiku õigusi rikkuvaks, nähtub Riigikohtu halduskolleegiumi 05.12.2005 otsusest asjas nr. 3-3-1-56-05, kus kohus küll rahuldas isiku kassatsioonkaebuse (kassatsioonkaebuse taotluseks oli nii maksuotsuse kui ka vaideotsuse tühistamine), kuid tühistas ometigi ainult maksuotsuse, mitte vaideotsuse. Seega jätab kohus kaebuse vaideotsuse peale rahuldamata.
  4. Vaidlusküsimused 18.11.2002 avaldusega taotles kaebuse esitaja Maksuameti 27.06.1998 ettekirjutuse nr. 4203/E-42 tühiseks tunnistamist. Uuendatud haldusmenetluses esitas kaebuse esitaja 27.04.2005 kirjaga (toimiku nr. 2 lk. 84) avaldust puudutavad selgitused ning täiendavad tõendid. Selgituste ja tõenditega püüdis kaebuse esitaja uuendatud maksumenetluses tõendada kokkuvõtlikult järgmisi asjaolusid: 1) ettekirjutuses nr. 42-03/E-42 oli kaebuse esitaja maksustatavaks tuluks arvatud aktsiate turuväärtus nende kaebuse esitajale üleandmise aja seisuga väidetust oluliselt väiksem; 2) Lääne Maakohtu 28.02.2000 otsusega tsiviilasjas nr. 2509/1999, milles oli kolmandaks isikuks Maksu- ja Tolliamet, tunnustas kohus E.T.’e ja T. V. vahel 20.02.1996 sõlmitud kinkelepingust tulenevat E.T.’e õigust 109 aktsiale, mistõttu MTA ei saa lähtuda eeldusest, et vastav kinkeleping on teeseldud tehing; 3) uuendatud maksumenetluse käigus tõstatas kaebuse esitaja ka küsimuse Maksuameti 27.06.1998 ettekirjutusega nr. 42-03/E-42 määratud intressinõude uuendatud maksumenetluses kehtetuks tunnistamata jätmise õigusvastasusest. Seega tuleb kohtul anda käesoleva haldusasja lahendamise käigus vastus järgmistele küsimustele: 1) kas E.T.’e ja T. V. vahel 20.02.1996 sõlmitud kinkelepingust sai E.T.’el tekkida maksustatavat tulu; 2) kui kohus vastab küsimusele jaatavalt, siis kas uuendatud maksumenetluses esitatud tõenditega saab ümber lükata ettekirjutuses tuvastatud aktsiate 6 väärtuse ehk kaebuse esitaja tulu suuruse; 3) kas lähtuvalt vastusest eeltoodud küsimustele või lähtuvalt Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2004 otsusest haldusasjas nr. 2-3-131-04 oleks maksuhalduril olnud alus ettekirjutusega määratud intressi kehtetuks tunnistamiseks.
  5. E.T.’e ja T. V. vaheline aktsiate kinkeleping Tulumaksuseaduse (TuMS, redaktsioonis 01.01.1996-07.03.1996) § 9 lg 2 p 2 kohaselt ei kuulu maksumaksja tulu hulka füüsiliste isikute poolt vastuvõetud kingitused. 20.02.1996 aktsiate kinkelepingu p-ga 1.1 kinkis AS „Jegorow & Pojad“ ainuaktsionär T.V. E.T.ele 116 (ükssada kuusteist) A-aktsiat numbritega A-110 – A-225, nominaalväärtusega 100 000 (sada tuhat) krooni, summas 11 600 000 (üksteist miljonit kuussada tuhat) krooni. Kinkelepingu p. 3 kohaselt leppisid pooled kokku, et kinkelepingu järgi annab üks pool aktsiad teise poole omandusse tasuta ja leping loetakse sõlmituks vara üleandmise momendist. Samal päeval kinkis E.T. A. S.le 7 (seitse) A-aktsiat numbritega A-110 kuni A-116, nominaalväärtusega 100 000 (sada tuhat krooni), summas 700 000 (seitsesada tuhat) krooni. Kinkelepingust nähtuvalt oli E.T. nii kingisaajana kui ka kinkijana teadlik kinnistul lasuvatest koormatistest: 1) kinnistusregistri osa nr. 15 III jakku on sisse kantud koormatisena tasuline kasutusvaldus aktsiaseltsi „Teenrid“ kasuks üheksakümne üheksaks aastaks; 2) kinnistusregistri osa nr. 15 IV jakku on sisse kantud hüpoteek kaheksa miljoni viiesaja viiekümne kaheksa tuhande (8.558.000) krooni ulatuses AS Eesti Forekspanga kasuks. Eeltoodud tehingute tulemusena omandas kaebuse esitaja 109 AS Jegorov & Pojad aktsiat, mille kohta tehti 20.02.1996 aktsiaraamatusse vastav kanne. Maksuameti 22.06.1998 ettekirjutuses asus Maksuamet seisukohale, et kaebuse esitaja omandas aktsiad tegelikult tasuna teostatud tööde eest tehingu järgi, millel olid tööettevõtule iseloomulikud tunnused. Tallinna Halduskohtu poolt haldusasjas nr. 3-686/98 27.11.1998 tehtud kohtuotsuse kohaselt sai kaebuse esitaja aktsiad tasuna tehingu järgi, millel olid töövõtule iseloomulikud tunnused. Tallinna Ringkonnakohus asus 12.04.1999 otsuses haldusasjas nr. II-3/52/99 seisukohale, et kinkeleping oli tehtud tööettevõtu varjamiseks ning kohaldada tuleb varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. Riigikohus asus 04.10.1999 määruses haldusasjas nr. 3-3-1-31-99 seisukohale, et maksukohustuse tekkimise aluseks olevate juriidiliste faktide tuvastamisel tuleb juhinduda tehingu tegelikust majanduslikust sisust. Vastasel korral oleks lepingupooltel võimalus omavahelise kokkuleppega määrata kindlaks maksukohustus, selle sisu ja ulatus. Riigikohus leidis ühtlasi järgmist: „Tööettevõtusuhte kui tsiviilõigusliku asjaolu tuvastamise vajadus ei tulene seadusest ega ole kooskõlas Tulumaksuseaduse § 9 lg 1 ja lg 2 kohaldamise eesmärgiga. Kuid käesolevas haldusasjas ei sõltu lõppjäreldus sellest, kas kinkelepinguga varjati tööettevõtu lepingut või mõnda teist tehingut. Kohtud on asja lahendamisel õigesti tuvastanud maksuõigusliku asjaolu, et K.T. ja E.T. omandasid aktsiad maksustatava tasuna, mitte kingina. Seepärast puudub vajadus üksnes tööettevõtusuhte tuvastamise põhjusel ringkonnakohtu otsuse muutmiseks.“ Kohus peab käesolevas haldusasjas välja selgitama, kas uuendatud menetluses kaebuse esitaja poolt Põhja MTK-le esitatud Lääne Maakohtu tsiviilasjas nr. 2-509/1999 tehtud otsuse alusel on võimalik tuvastada, et 20.02.1996 omandas kaebuse esitaja aktsiad kinkelepingu alusel, mitte tasuna teostatud tööde eest. Lääne Maakohtu 10.03.2000 kohtuotsusega tsiviilasjas nr. 2-509/1999 jättis kohus rahuldamata E.T.'e hagi T.V. vastu 20.02.
  6. a. sõlmitud aktsiate kinkelepingust tuleneva õiguse 109 aktsiale tunnustamiseks. Kohus asus seisukohale, et kinkeleping on käesoleva 7 ajani kehtiv, seda ei ole tühistatud, kehtetuks tunnistatud, kinkelepingu pooled tunnustavad kinkelepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Kohus tuvastas ka, et hageja on temale kingitud aktsiad võõrandanud, kostjal ei ole pretensioone ega nõudeid AS Jegorow & Pojad, K.T., E.T.e ja A. S. vastu. Kohus asus seisukohale, et asja arutamisel ei ole tõendamist leidnud hageja subjektiivsete õiguste rikkumine. Tallinna Halduskohus on seisukohal, et eeltoodud kohtuotsusega, millega jäeti hagi rahuldamata seoses kaebuse esitaja subjektiivsete õiguste rikkumisega, andis kohus küll hinnangu kinkelepingu kehtivusele, kuid ei võtnud sisulist seisukohta selles, kas E.T.'e ja K.T. eesmärgiks kinkelepingu koostamisel ja sõlmimisel oli maksude tasumisest kõrvalehoidmise eesmärgil tööettevõtusuhte varjamine. Kohtuotsusest nähtuvalt tuvastas kohus vaid asjaolu, et nii E.T.'e kui ka T.V. tahteks oli aktsiate üleandmine T.V.'lt E.T.'ele. Kohtul puudub vajadus kahelda käesoleva haldusasja menetluse käigus kogutud tõendite ning eeltoodud kohtuotsuse alusel T.V. tahtes aktsiate üleandmiseks T.V.'lt E.T.'ele. Küll aga ei saa kaebuse esitaja poolt esitatud kohtuotsus ümber lükata varem kohtute poolt tuvastatud maksuõiguslikku asjaolu, mille kohaselt kinkelepingu alusel anti aktsiad E.T.'ele üle töö eest tasumise, mitte aktsiate tasuta kinkimise eesmärgil. Seega on kohus seisukohal, et Lääne Maakohtu otsusega tuvastatud asjaolu, et kinkeleping on tsiviilõigusliku tehinguna kehtiv, ei oma kaebuse esitaja maksustamise seisukohast tähtsust ning vaadelda tuleb poolte tegelikku eesmärki tehingu tegemisel. Ühtlasi märgib kohus, et protsessiosaliste seisukohad ja seletused, samuti Lääne Maakohtu poolt tuvastatud asjaolu tsiviilasjas ei saa olla kohtule siduvad käesolevas haldusasjas.

§ 97

lg 2 kohaselt vaid asjaolusid, mis ühes haldusasjas on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega, ei või vaidlustada teises haldusasjas, millest võtavad osa samad protsessiosalised. Kuigi aktsiate üleandmine vormistati kinkelepinguna, nähtub teistest käesoleva haldusasja toimikus olevatest dokumentidest üheselt, et aktsiate üleandmine toimus tasuna äriplaani elluviimise eest. Nii nähtub AS-i Teenrid 02.04.1993 asutamise kokkuleppe p-st 8, et T.V. aktsepteerib, et teiste aktsionäride osapanust ajaperioodil aktsiaseltsi asutamisest kuni tema omandiõiguse täieliku taastamiseni kinnistutele hinnatakse arvestuslikes töötundides teadmistena (know-how) töötunni hinnaga üks tund võrdub kolmesaja viiekümne saksa margaga, kuid mitte rohkem kui summas, mis rikuks asutamisel fikseeritud aktsiakapitali jaotusproportsioone. AS Teenrid üldkoosoleku 13.12.1995 protokollist nähtub, et aktsiate kinkimine, samuti A. S.i aktsiate osa vähendamine oli otseselt seotud isikute (sh. kaebuse esitaja) panusega T.V. äriplaani elluviimisesse. Asjaolust, et AS-i Teenrid üldkoosolek kutsuti kokku vaid selleks, et tulevane kinkija saaks protokolli 3 leheküljel põhjendada tulevase kingi väärtuste suurusi seoses kingisaajate panusega näitab üheselt, et kinkelepingu esemeks olevad aktsiad ei olnud T.V. vastutasuta annetus, vaid varasema lubaduse alusel makstav tasu töö eest. Eeltoodud seisukohta kinnitab AS Troren 05.01.1996 üldkoosoleku protokoll, milles järjekordselt sõnaselgelt põhjendatakse aktsiate kinkimist ainuaktsionär T.V. tahtega kompenseerida A. S.le, E.T.ele ja K.T.le teostatud töötunnid AS-is Troren. Kinkelepinguga realiseeritud aktsiate üleandmise tegelik eesmärk nähtub ka T.V. poolt Tallinna Maksuametile antud seletuses. Kohus ei pea vajalikuks täiendavalt analüüsida kaebuse esitaja poolt kohtuistungil esitatud väiteid selle kohta, et 20.02.1996 lepingus ei vasta aktsiate jagunemine protokollist nähtuvalt tööpanuse proportsioonile. Eeltoodud väidet on põhjalikult analüüsinud Tallinna Ringkonnakohus 12.04.1999 otsuses ning uuendatud menetluses esitatud tõendid ei anna kohtule alust ringkonnakohtu poolt väljendatud seisukoha muutmiseks. 8 Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et uuendatud maksumenetluses kaebuse esitaja poolt esitatud Järva Maakohtu otsus ei anna alust 22.06.1998 ettekirjutuses kinkelepingu suhtes tehtud järelduste muutmiseks.

  1. E.T.'e poolt omandatud aktsiate väärtus Kõigepealt märgib kohus seda, et kuna kaebuse esitaja omandas AS „Jegorow & Poeg“ aktsiad tasuna tehtud töö eest, kuulus see vastavalt TuMS § 9 lg 1 p 1 maksustamisele, kusjuures maksustatava tulu tekkimise ajaks tuleb lugeda aktsiate omandamise aeg ehk 20.02.
  2. Aktsiatena
  3. saadud tulu maksustamise seisukohast ei oma tähtsust see, millal ja millise hinna eest kaebuse esitaja aktsiad võõrandas. Seega tuleb leida aktsiate väärtus 20.02.1996 seisuga. Varasemas kohtumenetluses ei ole kaebuse esitaja vaidlustanud ning kohtud ei ole võtnud seisukohta 20.02.1996 aktsiate väärtuse osas, aktsepteerides seega Maksuameti 22.06.1998 ettekirjutuses toodud aktsiate väärtust ning selle alusel teostatud tulumaksu arvestust. Ettekirjutuses märgitakse: „Kuna mainitud äriühingu (AS-i Jegorow & Pojad – kohtu märkus) aktsiate nominaalväärtuse määramise aluseks on olnud aktsiakapitali mitterahalise sissemaksena kantud kinnistu Raekoja plats 8 / Mündi 3 / Pikk 12 / Kinga 6 turuväärtus, mille hindamise kontroll ja kinnitamine oli teostatud audiitorfirma AS Rimess (audiitor Mati Nõmmiste) poolt, vastab E.T.e poolt saadud aktsiate turuväärtus nende nominaalväärtusele, millest tulenevalt on E.T.e poolt nimetatud tehinguga saadud tulu võrdne 10 900 000 krooniga. Viimast kinnitab ka asjaolu, et kod. E.T. nõustus tema poolt teostatud töö eest rahalise kompensatsiooni asemel vastu võtma mitterahalist vara aktsiate näol, millega aktsepteeris saadud aktsiate nominaalväärtuse vastavust tema poolt teostatud tööde maksumusele.“ Uuendatud maksumenetluses on kaebuse esitaja esitanud aktsiate väärtuse tõendamiseks järgmised tõendid koos selgitustega: 1) PricewaterhouseCoopersi 18.11.1999 hindeakt ja 09.03.2001 kinnitus selle kehtivuse kohta koos selgitusega, et tõendid näitavad 20.02.1996 E.T.ele üle antud 109 aktsia võimalikku turuhinda ja selle arvestamise aluseid; 2) AS Rimess 16.01.1996 mitterahalise sissemakse hindamise kinnitamise akt ja AS Rimess 10.11.2000 selgitav kiri E.T.ele koos selgitusega, et tõendid näitavad, et AS Rimess ei ole hinnanud AS Troren (AS Jegorow & Pojad) aktsiaid; 3) Väljavõte Tallinna Linnakohtu toimikust tsiviilasjas nr. 2/3/25-2369/00 lk. 248-249, 300301 (OÜ Rimess audiitor Nõmmiste, MTA pearevident P. Bedenkovi ja PricewaterhouseCoopersi audiitori M. Habakuke ütlused); 4) Rahandusministeeriumi 10.04.2000 kiri E.T.ele nr. 20-3-1/126-KOD ja 05.02.02 kiri nr. V1/10035 koos selle aluseks olnud Margus Merilo kirja ja AB Glikman & Glikman memorandumiga koos selgitusega, et tõendid näitavad, kuidas on Rahandusministeerium käsitlenud väärtpaberite (aktsiate) turuhinna määramist ja erinevate äriühingute osaluste vahetamisest saadu maksustamist; 5) Ärakiri kinnistusregistrist, kasutusvalduse leping, kokkulepe kasutusvalduse lepingu muutmiseks ja kokkulepe kasutusvalduse lõpetamiseks koos selgitusega, et tõendid näitavad kasutusvalduse lepingu kui AS Troren (AS Jegorow & Pojad) aktsiate turuhinda mõjutanud kõige olulisema teguriga seonduva asjaolu kronoloogiat. 9 AS-i Rimess vannutatud audiitor Mati Nõmmiste on 16.01.1996 kinnitanud T.V. mitterahalise sissemaksu hindamise akti AS Troren aktsiakapitali summas 34 000 000 (kolmkümmend neli) miljonit krooni. Audiitori kinnitusest nähtuvalt on ta tutvunud kinnistu omandiõigust tõendavate materjalidega, kasutatud hindamismeetoditega ja võimalike analoogiliste hindadega. Kinnituse kohaselt otsustas asutaja T.V. teha mitterahalise sissemakse AS Troren aktsiakapitali temale kuuluva kinnistuga Raekoja plats 8 / Mündi tn. 3 / Pikk tn. 12 / Kinga tn.
  4. AS-i Troren 05.01.1996 üldkoosoleku protokolli nr. 1 alusel on sissemakse tegija hinnanud kinnistu väärtuseks 34 miljonit krooni, mis oleks ka mitterahalise sissemakse väärtuseks. Hindamisel on toetutud AS Mendelson & Co eksperthinnangule nr. 5642 ja sõlmitud rendilepingutele, mille alusel korrigeeriti kinnistu hinda lähtudes puhastulu meetodist. Kinnitusest nähtuvalt on audiitor kinnitust andes olnud teadlik kinnistule laienevatest koormatistest ja kitsendustest, sh. kasutusvaldusest tähtajaga 99 aastat AS-i Teenrid kasuks (avaldus
  5. oktoobrist 1994, sisse kantud
  6. novembril 1994), samuti hüpoteegist 8 558 000 krooni ulatuses AS-i Eesti Forekspank kasuks (leping
  7. veebruarist 1995). 08.11.1999 kirjas E.T.ele selgitas Mati Nõmmiste täiendavalt, et ta ei hinnanud seisuga 20.02.1996 AS Troren aktsiate väärtust ning ei saa seetõttu anda hinnangut aktsiate turuväärtuse kohta. Küll aga ta nõustus kirjas kaebuse esitaja seisukohaga, et ettevõtte sisesed tegurid (ettevõtte majandusseis, st. tema varade kohustuste ja omakapitali seis, võõrandatava osaluse määr jne.), samuti ettevõtte välised tegurid (majanduse olukord tervikuna ja vastava tegevusharu olukord, finantsturgudel intressimäärade ning raha pakkumise ja nõudmise vahekord jne.) võivad mõjutada aktsiate hinda seisuga 20.02.
  8. AS PricewaterhouseCoopers on leidnud, et eeltoodud koormamata kinnistu turuhind võis jääda vahemikku 27,2 kuni 32,1 miljonit krooni. Hinnangu kohaselt on eeltoodud summa võrreldav AS-i Mendelson & Co poolt seisuga 25.10.1995 koostatud eksperthinnangus kinnistu väärtuseks pakutud vahemikuga 27,5 kuni 31,7 miljonit krooni. AS Mendelson & Co on oma aruande leheküljel 5 viidanud asjaolule, et vastavalt tellija soovile on hinnang antud eeldusel, et kinnistul ei lasu koormatisi või piiranguid, mis mõjutavad selle hinda. Hinnates AS Jegorow & Pojad aktsiate väärtust, on AS PricewaterhouseCoopers leidnud järgmist: „Alates 08.02.1996 oli AS Jegorow & Pojad ainuke vara tema kasuks seatud 99 aastane kasutusvaldus, mis andis õiguse saada 9% Kinnistu aastarendi kogutuludest. 20.02.1996 oli AS-l Jegorow & Pojad eelnimetatud õigus ning puudusid arvestatavad kohustused.“ Eeltoodust tulenevalt on AS PricewaterhouseCoopers hinnanud 99-aastase kasutusvaldusega koormatud kinnistu väärtuseks 05.01.1996 ja 16.01.1996 seisuga 3,345 miljonit krooni ning AS Jegorow & Pojad 109 aktsia väärtuseks 20.02.1996 seisuga 1,09 miljonit krooni. Eeltoodud kahe hinnangu võrdlusest nähtub järgmine: AS Rimess on andnud hinnangu mitterahalise sissemakse väärtusele, mitte aktsiate väärtusele, samas kui AS PricewaterhouseCoopers on andnud hinnangu ka AS Jegorow & Pojad aktsiate väärtusele. Samas on aktsiate väärtus tuletatud vaid aktsiaseltsile kuuluva varaga seonduva õiguse (õigus 9%-le kinnistu aastarendi kogutulust) väärtusest. Nii leitakse AS PricewaterhouseCoopers hinnangu leheküljel 7: „Kinnisvara ettevõtte 100% aktsiate väärtus on ligilähedane tema poolt omatava vara hariliku väärtusega, kuid võib põhikirjast või aktsionäride lepingust tulenevatel põhjustel olla ka oluliselt madalam.“ Vastustaja on õigesti märkinud, et kahe hinnangu põhiline erinevus ei seisne hindamise lähtepunktiks võetud Raekoja plats 8 / Mündi tn. 3 / Pikk tn. 12 / Kinga tn. 6 kinnistu väärtuse erinevas hindamises, vaid kinnistu väärtust vähendava kasutusvalduse lepingu täiel määral 1 arvestamises või mittearvestamises. Kui AS Rimess hinnangus ei ole kinnistu väärtust kasutusvalduse lepingu arvel vähendatud, siis AS PricewaterhouseCoopers hinnangus on vastava kasutusvalduse lepinguga täiel määral arvestatud ning võrdsustatud aktsia väärtus vaid kinnistu aastarendi 9% tuluga, mitte aga kinnistu enda väärtusega. Muid, aktsiaseltsi enda tegevusest (võimalikest kohustustest) tulenevaid tegureid arvesse võetud ei ole. Hinnangu lk.-l 6 märgitakse, et AS-l Jegorow & Pojad puudusid arvestatavad kohustused. Samuti ei ole hinnangu andmisel kinnistu väärtust oluliselt vähendava asjaoluna arvesse võetud hüpoteeki AS Forekspanga ees, mille tasumise kohustus lasus AS-l Teenrid. Hinnangus märgitakse, et
  9. aasta veebruaris ei olnud alust arvata, et laenu saaja (AS Teenrid) ei suuda mainitud kohustust tasuda. Kinnistu väärtuse hindamisel ei ole teostatud kinnistu visuaalset ülevaatust, vaid on lähtutud AS Mendelson & Co eksperthinnangust, mille usaldusväärsusele ei vaielnud vastu ka AS Rimess. AS Mendelson & Co eksperthinnangus lähtutakse eeldusest, et kinnistul ei lasu koormisi või piiranguid, mis mõjutavad selle hinda. Kohus on seisukohal, et käesolevas haldusasjas ei saa lähtuda AS PricewaterhouseCoopers hinnangust aktsiate väärtuse kohta lähtuvalt kinnistu aastarendi 9% tulust, kuna hinnangu andja käsutuses ei ole olnud kõiki asjas tähtsust omavaid lepinguid. Hinnangu andja käsutuses on olnud küll 10.10.1994 sõlmitud kasutusvalduse leping, samas ei ole hinnangu andja saanud hinnangu andmisel tutvuda eeltoodud lepingu muudatusega, millega lisaks lepingu kestuse muutmisele muudeti ka aastarendi kogutulu pikkus 8 aastalt (esialgse lepingu p 6) 22 aastale (lepingu muudatuse p 6). Samuti ei ole hinnangu andja käsutuses olnud kinnisasja mitterahalise sissemaksena üleandmise ja aktsiate omandamise lepingut 18.01.1996 ega kokkulepet kasutusvalduse lõpetamiseks ja vastava kande kustutamiseks kinnistusraamatust 06.03.
  10. Samuti ei ole hinnangu andja ilmselt olnud teadlik T.V. ning AS Teenrid aktsionäride E.T.e ja K.T. plaanist koos aktsiate kinkelepingu sõlmimisega ka kasutusvalduse lepingu lõpetamise kohta. Vaidlus puudub selle üle, et kasutusvalduse lõpetamine otsustati juba AS Teenrid
  11. aasta
  12. detsembri üldkoosolekul, seega enne aktsiate kinkelepingu sõlmimist. AS Teenrid 13.12.1995 koosoleku protokolli lk-lt 3 nähtuvalt muutus peale aktsiate kinkelepingu tegemist AS Teenrid ja T.V. vahel sõlmitud 99 aastane kasutusvaldusleping mittevajalikuks. Kohtuistungil kinnitas kaebuse esitaja, et ta sai kasutusvalduse kustutamisest teada
  13. aasta koosolekul ning oli sellega nõus. Kuna kasutusvaldus oli seatud AS Teenrid kasuks, kelle aktsionärid (E.T., K. V. T., A. S.) olid ühtlasi kingisaajateks, saab järeldada, et 20.02.1996 aktsiate omanikuks saanud isikutel oli seoses seotusega AS-ga Teenrid võimalik ise otsustada kasutusvalduse tähtaja kestvuse ning kasutusvalduse lõppemise üle. Kinnisasjale seatud kasutusvalduse lepingut, mille tähtaega ja tingimusi saab kinnisasja omanik oma äranägemise järgi muuta, ei saa pidada kinnisasja väärtust vähendavaks kinnisasja koormatiseks. Kohus on seisukohal, et sellistel tingimustel kasutusvalduse lepinguga koormatud kinnistu väärtuseks saab olla kinnistu turuväärtus ning seetõttu tuleb aktsiate väärtuse hindamisel lähtuda AS Rimess hinnangust. Kuna PricewaterhouseCoopers on jätnud kasutusvalduse lõppemise mõju kui aktsiate väärtust oluliselt mõjutava teguri arvesse võtmata, ei saa kohus nimetatud hinnanguga arvestada. 18.01.1996 sõlmitud kinnisasja mitterahalise sissemaksena üleandmise ja aktsiate omandamise lepingu p-st 2.1 nähtub, et aktsionär T.V. poolt AS-i „Troren“ 07.04.1995 üldkoosolekul (protokoll nr. 1) vastu võetud otsusega suurendati aktsiaseltsi „Troren“ aktsiakapitali 1200 kroonilt 34 000 000 kroonile uute aktsiate väljalaskmise ja aktsiate nimiväärtuse suurendamise teel. Lepingu p. 2.2 kohaselt jagati aktsiakapital 340 A-aktsiaks nimiväärtusega 100 000 krooni. Lepingu p-st 5.1 nähtub, et aktsiaselts „Troren“ (AS Jegorow & Pojad) esindajad olid teadlikud mitterahalise sisemaksena üleantaval kinnistul lasuvatest 1 koormatistest, milledeks on tasuline kasutusvaldus ja hüpoteek. Kaebuse esitaja on nõustunud just sellises väärtuses aktsiate kinkelepingu järgse omandamisega. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et uuendatud maksumenetluse käigus esitatud tõendid ning PricewaterhouseCoopers hinnang aktsiate väärtuse kohta ei too kaasa Maksuameti 22.06.1998 ettekirjutuse nr. 42-03/E42 tühistamist. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on maksuhaldur uurimisprintsiibi rakendamiseks kontrollinud aktsiatehinguid ka pärast 22.06.1996 ja jälginud aktsiatega seotud kinnistu ostumüügihindade kujunemist. Kohus on seisukohal, et vaadeldud kinnistu aktsiate ostumüügitehingud läbi erinevate E.T.’e ja K.T.’ga seotud off-shore äriühingute ei oma maksustamise seisukohast tähtsust ning ei too kaasa Maksuameti 22.06.1998 ettekirjutuse tühistamist.
  14. Uuendatud maksumenetluses Maksuameti 22.06.1998 ettekirjutusega nr. 42-03/E42 määratud intresside kehtetuks tunnistamine Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2004 kohtuotsusega haldusasjas nr. 2-3/131/04 keelati Maksu- ja Tolliametil Maksuameti 22.06.1998 ettekirjutuse nr. 42-93/E-42 sundtäitmine intresside osas. Kaebuse esitaja taotleb eeltoodust hoolimata maksuotsuse tühistamist ka põhjusel, et otsusega ei ole vormistatud intressinõude tühistamist. Kohus on seisukohal, et uuendatud maksumenetluses võinuks ettekirjutuses toodud intressinõude tühistamine kõne alla tulla vaid põhimaksu muutmise korral, mitte seoses intressinõude õigusvastasusega. 11.06.2003 vastu võetud Maksukorralduse seaduse muutmise seadusega täiendati MKS § 163 lõikega 21 järgmises sõnastuses: „Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud õigusaktidest tulenenud ja tähtpäevaks tasumata maksusummalt arvestatud intressi maksmisest ei teki maksukohustuslasel õigust kahju hüvitamisele. Pärast
  15. a.
  16. novembrit maksuhalduri poolt esitatud intressinõuded käesoleva seaduse jõustumisele eelnenud ajavahemiku eest on kehtetud. Kõik muud kehtivad intressinõuded kuuluvad täitmisele.“ Riigikohtu halduskolleegiumi 05.02.2003 otsuse haldusasjas nr. 3-3-1-3-04 p-s 16 leitakse: „Riigikohtu halduskolleegium tõlgendab Maksukorralduse seaduse § 163 lg-t 21 selliselt, et enne selle sätte jõustumist vaidlustatud sundtäitmise puhul ei kuulu viidatud sätte kolmas lause kohaldamisele tagasiulatuvalt“ Kaebuse esitaja sai 06.01.2003 kaebust halduskohtusse esitades vaidlustada vaid intresside sundtäitmist või kui uuendatud maksumenetluses tuvastatakse põhimaksu õigusvastasus, siis intressinõude seaduslikkust, mitte intressinõude seaduslikkust põhimaksust eraldiseisvalt seoses Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 05.11.2002 otsusega nr. 3-4-1-8-
  17. Haldusasja materjalidest nähtuvalt olid kohtud jätnud varasemas vaidluses kaebuse esitaja kaebuse Maksuameti 22.06.1998 ettekirjutuse nr. 42-03/E42 peale täies ulatuses rahuldamata. Käesolevas haldusasjas puudub kohtul alus Põhja MTK maksuotsuse tühistamiseks seoses uuendatud maksumenetluses põhimaksu osas tehtud otsuse õigusvastasusega. Seega langeb ära alus maksuotsuse tühistamiseks ka intressinõude osas. Kuna Riigikohtu halduskolleegiumi haldusasjas nr. 3-3-1-3-04 05.02.2003 tehtud otsuse p-st 16 saab järeldada, et kehtivad intressinõuded ei kuulu täitmisele enne Maksukorralduse seaduse § 163 lõike 21 jõustumist vaidlustatud sundtäitmise puhul ning kaebuse esitaja esitas kaebuse halduskohtusse enne eeltoodud sätte jõustumist, 06.01.2003, keelas Tallinna Ringkonnakohus 21.12.2004 kohtuotsuse resolutsiooni p-ga 2 Maksu- ja Tolliametil Maksuameti 22.06.1998 ettekirjutuse nr. 42-93/E-42 sundtäitmise intresside osas. Kohus on seisukohal, et Riigikohtu halduskolleegiumi 05.02.2003 otsuse ega ka Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2004 otsuse 1 alusel ei saa järeldada, nagu oleks Põhja MTK olnud kohustatud uuendatud maksumenetluse käigus Maksuameti 22.06.1998 ettekirjutuses nr. 42-03/E42 tehtud intressinõude tagantjärgi seoses Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 05.11.2002 otsusega nr. 3-4-1-802 kehtetuks tunnistama. Seega on Põhja MTK toiminud uuendatud maksumenetluses seaduslikult ning kohtul puudub alus maksuotsuse tühistamiseks.
  18. Kaebuse rahuldamata jätmine Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse 27.12.2005 otsus nr. 5930, millega jäeti kaebuse esitaja avaldus ettekirjutuse tühiseks tunnistamiseks rahuldamata on seaduslik ning kohtul puudub alus otsuse tühistamiseks. Eeltoodust lähtuvalt tuleb jätta kaebus rahuldamata. Tiina Pappel kohtunik 1

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.