) § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Hageja andis kostja kasutusse korteri asukohaga 5.
lg 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma ka muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.
lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik.
Vastavalt lepingu punktile 4.1 kohustus üürnik tasuma igakuiselt 20. kuupäevaks möödunud kuu eest kommunaalteenuste ja muude üürnikule osutatavate teenuste eest tasu vastavalt üürileandja poolt saadetud makseteatisele. Kostja ei ole lepingust tulenevaid kohustusi täitnud ega esitatud arveid vaidlustanud. Vastavalt
§-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja ei ole hageja poolt teenuse osutamise eest tasumiseks esitatud arveid ajavahemikus 21. aprillist 2006.a kuni 10. juulini 2006.a nõutud summas tasunud ning seega ei ole ta täitnud oma kohustusi nõuetekohasel viisil.
lg 1 punktid 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja on kostjale saatnud võlgnevuse kohta kirjaliku teatise. Kostja on hagejale esitanud avalduse üürilepingu lõpetamiseks seoses võlgnevusega ja lubanud võla tasuda 2006.a augusti ja septembrikuu jooksul. Kostja antud lubadust ei täitnud. Seega on hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist kohtu kaudu.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on arvutanud viiviseid lepingu punkti 4.5 kohaselt 0,2% viivitatud summast iga tasumisega viivitatud päeva eest kokku summas 2402.38 krooni. Hageja nõue kostjalt osutatud teenuste eest tasu ja viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. 2 TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, s.o. kostja. Hageja menetluskulu on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 350 krooni, milline tuleb kostjalt välja mõsta. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 3 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.