KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel tagaselja Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks 22. veebruar 2007 Kuressaare tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-06-40093 Hagi es

§-s 407 lõikes 1 nimetatud asjaolud, palub hageja asja lahendada tagaseljaotsusega enne eelistungit. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VÕS § 8 lg-st 2, § 76 lg-st 1, § 94 lg 1, §-st 100, § 101 lg 1 pdest 1, 4 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg-st 1 ja § 158 lg-st 1;

§ 162

lg-st 1, § 363 lg 1 p-st 4, § 367, § 403 lg-st 1, § 404 lg-st 1 ja § 405 lg-st 1 taotleb hageja võlgnevus kokku summas 30 218,66 Eesti krooni väljamõistmist Margo Paltsilt. Hageja taotleb Margo Palts`ilt ASi Hansapank kasuks viivise protsendina põhinõudest (26 187.Eesti kroonilt) hagi esitamisest alates kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas; hetkel määr 0,027%) väljamõistmist. Menetluskulud (sh tasutud riigilõiv 1 750.- Eesti krooni) palub hageja jätta Margo Palts`i kanda ja määrata kohtulahendis kindlaks menetlusökonoomilisel eesmärgil menetluskulude rahaline jaotus. Lahendada asi kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. KOSTJA SEISUKOHT Kostja hagile ei vastanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et asja on võimalik lahendada tagaseljaotsusega.

§ 407lg.

1 järgi võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud

2. 2007.a.tema elukohas elavale täisealisele isikule kättetoimetamisega. Kostjale tehti ettepanek vastata hagile 20 päeva jooksul, arvates hagiavalduse kättetoimetamisest. Kostja hagile ei vastanud. Kostjat on hoiatatud vastamata jätmisega kaasnevatest tagajärgedest. Kohus on seisukohal, et esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsÜS § 5 sätestab, et tsiviilõigused ja –kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele VÕS §-le 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Pooled on
4. 2006 sõlminud laenulepingu /t.l. 6/ (edaspidi Leping), millega hageja andis kostjale laenu 26 187.00 krooni, intressiga 18 % aastas. Lepingu p. 6.1 võttis kostja endale kohustuse tagastada laen osamaksetena iga kuu
5. kuupäevaks, tagastamise lõpptähtajaga
7. 2009.a. Kostja oma kohustust ei täitnud ja võlgneb hagejale seisuga
9. 2006 põhivõlana 26 187.EEK, intressid 3207,05 EEK, leppetrahv 296,21 EEK, lepingutasu 100 .- EEK. Kuna kostja ei ole tasunud kokkulepitud summasid kohaselt s.t kostja ei ole taganud nõutud summade olemasolu oma arvelduskontol, siis ei ole ta täitnud oma kohustusi nõuetekohasel viisil. VÕS § 101 lg. 1 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: p.1- nõuda kohustuse täitmist ja p. 4 taganeda lepingust või öelda lepingu üles. Võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu punkti 10.
10. kohaselt on kostja kohustatud maksma viivist varaliste kohustuste mittekohase täitmise eest hageja hinnakirjas fikseeritud määra ( seadusest tulenev viivis; hetkel määr 0,027% päevas) alusel. Hagi esitamise aja seisuga on kostja võlg viivisena 428,40 EEK.

§ 367

järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb viivise väljanõudmist kostjalt kuni põhinõude täitmiseni protsendina, mis kohtu hinnangul on põhjendatud, kuna ei ole teada, millal kostja põhinõude täidab..

§ 162järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kohtunik: Külli Mõlder