KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus: Kohtunik: Otsuse tegemise aeg ja koht: Tallinna Halduskohus Sirje Tromp Haldusasja number: Haldusasi: 3-05-139 V.G.’i kaebus Tallinna Pensioniameti 04.02.2005 otsuse nr 53 tühistamise ja kuriteoga tekitatud kahju 100000 krooni hüvitamiseks kohustamise nõudes. 06.02.2006 Kohtuistungi toimumise aeg: Kohtuistungil osalejad: RESOLUTSIOON 21.02.2006, Tallinnas, Kaebuse esitaja V.G. ja tema esindaja vandeadvokaat O.Nišajev ning Tallinna Pensioniameti volitatud esindaja S.Azojan. Jätta V.G.i kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb asja otsustanud halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest arvates. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. Asjaolud 07.12.2004 esitas V.G. Tallinna Pensioniametile avalduse, milles taotles temale kuriteo tagajärjel tekitatud kahju hüvitamist. 19.01.2001 pani I.Timofejev V.G.i suhtes toime KrK §188 järgi kvalifitseeritava kuriteo (omavoli), mille tagajärjel tekitas V.G.ile kergeid kehavigastusi. Tallinna Linnakohtu 18.03.2003 otsusega kriminaalasjas nr 1-63/03 tunnistati I.Timofejev kuriteo toimepanemises süüdi ja karistati rahatrahviga 100 päevamäära ulatuses. Kohtuotsus seadusjõustus Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2003 otsusega. Tallinna Pensioniameti 04.02.2005 otsusega nr 53 otsustati V.G.ile hüvitist mitte määrata, kuna ohvriabi seaduse §19 lg 1 järgi tuleb taotlus hüvitise saamiseks esitada elukohajärgsele pensioniametile ühe aasta jooksul kuriteo toimepanemisest. Kuritegu pandi toime 2 19.01.
- Seega möödus hüvitistaotluse esitamise tähtaeg 19.01.2002, taotlus esitati alles 07.12.
- Kaebuse motiivid ja nõue Kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatava otsusega on rikutud tema põhiseaduslikku õigust elule ja tervisele ning täisväärtuslikule elule. Taotluse lahendamisel on oluliselt rikutud menetlusnorme. Kaebaja taotleb hüvitistaotluse esitamise 1-aastase tähtaja ennistamist, kuna see on mööda lastud mõjuvatel põhjustel. 19.01.2001 I.Timofejevi poolt toimepandud kuriteo tagajärjel halvenes kaebuse esitaja tervislik seisund järsult ning kaebaja oli pikemat aega haige, mistõttu ei olnud taotlust võimalik õigeaegselt esitada. Arstliku ekspertiisi otsusega tuvastati kaebajal 2002.a. keskmine puue, 2004.a. raske puue, mis põhjustab kaebajale lisakulutusi. Kaebaja ainsaks sissetulekuks on pension, kuna tervisliku seisundi tõttu ei ole ta võimeline töötama (töövõime kaotus 100%). Kaebaja vajab taastusravi sanatooriumis. Kaebuse esitaja palub tühistada Tallinna Pensioniameti 04.02.2005 otsus nr 53 ja kohustada vastustajat hüvitama temale kuriteoga tekitatud kahju summas 100 000 krooni. Vastustaja seisukoht Vastustaja kaebusega ei nõustu ning vaidleb sellele vastu. Kaebaja suhtes pandi kuritegu toime 19.01.
- Avalduse kuriteoohvritele makstava riikliku hüvitise saamiseks esitas ta 07.12.2004, seega ligemale neli aastat peale kuriteo toimepanemist, mis on vastuolus ohvriabi seaduse §19 lõikega
- Tallinna Linnakohtu 19.03.2003 otsusest kriminaalasjas nr 1-63/03 nähtub, et kohtuliku ekspertiisi aktiga tuvastati kaebajal kerged kehavigastused. Mustamäe Haigla, kus kaebaja viibis vahetult peale tema suhtes kuriteo toimepanemist, haigusloost nr 1822 nähtub, et kaebaja ei vaja viibimist neurokirurgilises statsionaaris ning ei ole välistatud, et diagnoositud aju muutused on seoses mõne varasema haigusega. Tallinna Magdaleena Haigla neuroloogia osakonna epikriisist nähtub, et kaebaja viibis ravil 13.-23.09.99 ja on diagnoositud aju muutused. Arstliku ekspertiisi otsusest nr 144746 29.09.2004 nähtub, et nii töövõimetus kui ka puue on põhjustatud kaitseväeteenistuses teenistusülesannete täitmisel saadud vigastusest. Seega puudub kaebaja puhul seaduslik alus ohvriabi seaduse §19 lg 2 rakendamiseks, mis võimaldab taotluse hilisemat läbivaatamist. Vastustaja palub jätta V.G.i kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused ja otsus
- Kuriteoohvritele riikliku hüvitise maksmise korda reguleerib ohvriabi seadus. Vastavalt ohvriabi seaduse § 7 lg 1 makstakse riiklikku hüvitist Eesti Vabariigi territooriumil toimepandud vägivallakuriteo ohvrile. 3 Vägivallakuriteona ohvriabi seaduse § 8 lõike 1 tähenduses mõistetakse otseselt isiku elu või tervise vastu toimepandud kriminaalkorras karistatavat tegu, mille tagajärjeks on kas kannatanu surm, raske tervisekahjustus või vähemalt kuus kuud kestev tervisehäire. Tallinna Linnakohtu 19.03.2003 otsusest kriminaalasjas nr 1-63/03 nähtub, et kohtualune I.Timofejev pani kaebuse esitaja V.G.i suhtes 19.01.2001 toime KrK §-s 188 ettenähtud kuriteo (omavoli), mille tagajärjel tuvastati kannatanul V.G.il kohtuarstliku ekspertiisi otsusega kerged kehavigastused, mis võisid olla tekitatud 19.01.2001 löökidest mingi kõva tömbi esemega või kukkumisest sellist iseloomu eseme või pinna vastu.
- Hüvitistaotlus esitatakse ohvriabi seaduse §19 lg 1 kohaselt taotleja elukohajärgsele pensioniametile ühe aasta jooksul kuriteo toimepanemisest, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhtudel. Kaebuse esitaja ei ole nimetatud nõuet täitnud, kuna esitas avalduse kuriteoohvritele makstava riikliku hüvitise saamiseks 07.12.2004, seega ligemale neli aastat peale kuriteo toimepanemist. Kaebuse esitaja on taotlenud taotluse esitamise üheaastase tähtaja ennistamist, kuna leiab, et tähtaeg on mööda lastud mõjuvatel põhjustel, kuid ühtki mõjuvat põhjust tähtaja ennistamiseks ei ole kaebaja esile toonud. Vastavalt ohvriabi seaduse §-le 2 kohaldatakse nimetatud seaduses ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid, arvestades nimetatud seaduse erisusi. HMS §34 lg 3 kohaselt menetlustähtaega ei ennistata, kui esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast on möödunud rohkem kui üks aasta (käesoleval juhul oli menetlustoimingu teostamiseks (taotluse esitamiseks) ettenähtud tähtpäevast möödunud peaaegu kolm aastat).
- Õiguslikke aluseid ohvriabi seaduse § 19 lg 2 p 2 rakendamiseks, mis võimaldab taotluse hilisemat esitamist, antud juhul ei esine. Haldusasja materjalidega ei ole tuvastamist leidnud, et taotluse õigeaegne esitamine ei olnud võimalik kaebaja terviseseisundi tõttu ja vastav taotlus on esitatud ühe aasta jooksul pärast terviseseisundi paranemist. Kogutud tõenditest ei nähtu, et kaebaja ei olnud oma tervisliku seisundi tõttu võimeline esitama hüvitistaotlust seaduses ettenähtud üheaastase tähtaja jooksul. Kaebaja ise viitab taotluse esitamise ajendina alles 2004.aastal asjaolule, et 29.09.2004 tuvastati tal arstliku ekspertiisi otsusega nr 144746 raske puue, mis nõuab lisakulutusi, sh kulutusi taastusravile sanatooriumides, mida kaebaja vajab. Kaebaja suhtes tehtud arstliku ekspertiisi otsuste (tlk-d 31-34) ja pensionitunnistuse nr 149483 (tlk 35) põhjal võib küll järeldada, et kaebaja tervis on viimastel aastatel halvenenud (2001.a. tuvastatud töövõime kaotus 80%, alates 2002.a. – 100%, 2002.a. puude raskusastmeks määratud keskmine puue, alates 2003.a. – raske puue), kuid tõendatud ei ole kaebuse esitaja väide, et 2004.a. on tuvastamist leidnud tema tervisliku seisundi halvenemine seoses I.Timofejevi poolt 19.01.2001 kaebajale tekitatud kehavigastustega. Arstliku ekspertiisi komisjoni 29.09.2004 otsusest nr 144746 (nagu ka eelnevatest AEK otsustest) nähtub, et nii töövõimetus kui ka puue on põhjustatud kaitseväeteenistuses teenistusülesannete täitmisel saadud vigastusest. Viited vägivallakuriteole kaebaja töövõimetuse ja puude põhjustena ekspertiisiotsustes puuduvad. Ekspertiisiotsuseid kaebuse esitaja vaidlustanud ei ole.
- Asjaolule, et kaebuse esitajal tuvastatud raske tervisekahjustus või vähemalt kuus kuud kestev tervisehäire ei ole tingitud 19.01.2001 toimepandud vägivallateost, vaid need on 4 põhjustatud kaebaja poolt varem saadud vigastustest, viitavad ka muud asjas kogutud tõendid. Peale 19.01.2001 toimepandud vägivallategu viibis kaebuse esitaja haiglaravil Mustamäe Haigla II neurokirurgia osakonnas 28.01.- 02.02.2001, so kuus päeva (väljavõte haigusloost nr 1822, tlk 74). Haigusloost nähtuvalt hospitaliseeriti kaebaja seoses peavaluga. Kaebaja väitel olevat teda pekstud 19.01.
- Haigusloo kohaselt kliiniliselt veenvat neuroloogilist defitsiiti kaebajal ei ole tuvastatud, välised trauma tunnused puuduvad. Kokkuvõttes leitud, et haige ei vaja viibimist neurokirurgilises statsionaaris. Haigusloo kohaselt ei ole välistatud, et patsiendil diagnoositud aju muutused on seotud mõne varasema haigusega. Seega ei nähtu eelpoolnimetatud haigusloost ega muudest tõenditest, et 19.01.2001 saadud vigastuste tagajärjel tekkis kaebajal vähemalt kuus kuud kestev tervisehäire. Tallinna Magdaleena Haigla neuroloogia osakonna, kus kaebuse esitaja viibis ravil 13.09.23.09.1999, haigusloost nr 3652 nähtub, et 1983.a. on kaebajal olnud raske peatrauma, mille tagajärjel on ta olnud haiglas 3-4 kuud. Samuti on kaebajal olnud trauma 1994.a., mille tagajärjel on kaebaja tervis halvenenud. Kaebaja on korduvalt olnud ravil Tallinna Psühhoneuroloogia Haiglas, mille järel on määratud III grupi invaliidsus. Kaebaja sõnul on ta korduvalt viibinud ka teistes haiglates. Viimastel aastatel on vaevused süvenenud, mistõttu kaebaja on saadetud traumaatilisse vaegurluse ekspertiisi komisjoni (VEK), et tõsta tema invaliidsusgruppi. Eeltoodu alusel võib järeldada, et kaebaja on varasematel aastatel saanud traumasid, mis on oluliselt mõjutanud tema tervislikku seisundit. Kaebaja tervise halvenemine on alanud oluliselt enne seda, kui temale 19.01.2001 toimepandud vägivallateoga tekitati kergeid kehavigastusi. Kahtlemata ei saa välistada, et ka nimetatud kerged kehavigastused võisid avaldada negatiivset mõju kaebuse esitaja tervislikule seisundile ja kiirendada selle halvenemist, kuid vastava põhjusliku seose olemasolu saab tuvastada vaid arstliku ekspertiisi komisjon. Käesoleval ajal sellist seost tuvastatud ei ole. Kaebajal on võimalik sellel eesmärgil pöörduda AEK poole, esitades komisjonile asjassepuutuvad dokumendid. Vägivallakuriteoga tekitatud kahju hüvitamist on kaebuse esitajal õigus nõuda üldistel alustel, esitades selleks vastava hagi Harju Maakohtusse (ohvriabi seaduse § 30).
- Kohus on seisukohal, et Tallinna Pensioniameti 04.02.2005 otsus nr 53, millega keelduti kaebuse esitajale hüvitise määramisest ohvriabi seaduse § 19 lg 1 alusel, on õiguspärane ning kaebuses märgitud asjaolud ei anna alust selle tühistamiseks. Kuna V.G.i kaebus jääb rahuldamata kohustamisnõue. tühistamisnõude osas, siis jääb rahuldamata ka Seega tuleb V.G.i kaebus jätta tervikuna rahuldamata. S.Tromp kohtunik