← Eesti

3-05-226/1

Obsah (7)§ 41§ 413§ 773§ 7422§ 7433§ 741§ 5

3-05-226 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht 23. märts 2006. a, Tallinn Haldusasja number 3-05-226 (endine nr 3-419/2005

) § 413 lg 8 ja Rapla Politseijaoskonna 10.02.2005 otsuse nr 2700,05,00609 alusel ning lähtudes kehtivatest karistustest. Juhtimisõiguse peatamise tähtaeg lõpeb otsuse kohaselt 04.03.2007 /tl 9/. 2. 04.04.2005 postitas J.K. Tallinna Halduskohtule kaebuse eelnimetatud ARK otsuse tühistamiseks koos taotlusega

41³ lg 8 selle põhiseadusevastasuse tõttu kohaldamata jätmiseks /tl 2-8, 26/.

  1. aprilli
  2. a määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse ja peatas ARK 05.03.
  3. a juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 1526 täitmise kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Sama määrusega kohus peatas ka haldusasja menetluse Riigikohtu menetluses oleva põhiseaduslikkuse järelevalve asja (

41³ lg 8 põhiseadusele vastavuse kontroll) lahendamise ajaks kuni selles asjas tehtud otsuse jõustumiseni /tl 27-30/.

  1. novembri 2005 määrusega kohus uuendas haldusasja menetluse /tl 34/, 14.11.2005 esitas ARK kohtule kaebuse kohta kirjaliku seletuse /tl 39-42/. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja J.K. leiab, et vaidlustatud juhtimisõiguse peatamise otsus on nii formaalselt kui ka sisuliselt seadusvastane ning rikub sellisena kaebaja põhilisi kodanikuõigusi. Kaebaja töötab FIE-na, kelle ettevõtlusalaseks ja töiseks tegevuseks ning samas ainsaks elatise allikaks on olnud viimasel ajal transporditeenuste isiklik osutamine liisitud veoautoga. Juhtimisõiguse kaotamisega 24 kuuks ei ole kaebajal võimalik enam veoteenuseid osutada ja lõpptulemusena ei ole välistatud ka kaebaja kui FIE pankrot. ARK otsus väljastati kaebajale viisil, mida kehtiv õigus (haldusmenetluse seaduse, edaspidi HMS, § 26) ette ei näe (lihtkirjaga). Kaebaja ei ole andnud selle teatavakstegemise kohta allkirja (

§ 41lg 5).

ARK otsus ei sisalda kõiki

§ 41

lg-s 4 nimetatud andmeid (näiteks sõiduki tüüp, mark ja registreerimisnumber jm). Otsuses puudub haldusakti õigusliku aluse ja selguse puudumise tähenduses igasugune selgitus selle kohta, milliste konkreetsete

nõuete rikkumiste (millised ja millal toimepandud väärteod ning millised karistused) eest otsustati kaebaja juhtimisõigus peatada, samuti millised volitused on olnud haldusakti andmiseks peaspetsialist Ants Otsal. Vastustaja ARK palub jätta kaebus rahuldamata. Juhtimisõiguse peatamise otsus tegemisel võeti aluseks

413 lg 8. Korduvate rikkumiste korral, olenemata nende iseloomust, on tegemist süstemaatilise rikkujaga, kes oma käitumisega näitab üleolevat suhtumist eelkõige kaasliiklejatesse ja demonstreerib ilmekalt seadusele allumatust. Seega alates 4 rikkumisest ei ole isegi oluline

413 toodud rikkumiste samaliigilisus, vaid kogum neljast rikkumisest. Esimene rikkumine tuleb arvesse nii

§ 413lõikes 2 kui ka lõikes 4.

Seega ei ole mingit mõistlikku põhjust, miks see ei peaks arvesse tulema

§ 413lõike 8 kohaldamisel.

Kaebaja juhtimisõiguse peatamise otsus ei ole vastuolus seadusega, samuti ei ole õiguse üldpõhimõtetega vastuolus otsuse tegemise protseduuriline viis. Kaebaja on valesti lugenud rikkumisi, millede eest on ettenähtud juhtimisõiguse peatamine. Rikkumine on rikkumine ning antud juhul ei saa arvestada asjaolu, et esimese rikkumise korral haldustõkendit ei rakendata. Kui esimest kiiruse ületamist rikkumisena ei arvestata, siis loogilise tehte tulemusena kolmandat ja neljandat ei tule kunagi ning samuti ei teki iialgi nelja juhtimisõiguse peatamist. Taoline tõlgendus ei ole kindlasti kooskõlas

mõtte ja seaduseandja tegeliku tahtega.

413 lg 8-t tuleb tõlgendada süstemaatiliselt koos

413 lgga 1-7. Väärteomenetluse seadustiku, Karistusseadustiku, Liiklusseaduse muutmise seaduses on

§-de 411 ja 413 kehtetuks tunnistamisega §-s 773 lg 3 sätted, mis kuuluvad kohaldamisele J.K. 2 osas, nimelt isiku suhtes, kelle juhtimisõigus on peatatud rohkem kui kaheteistkümneks kuuks enne 2005. aasta 1. oktoobrit kehtinud

§ 413

alusel, loetakse juhtimisõigus peatatuks 12 kuuks otsuses märgitud tähtajast alates. KOHTU PÕHJENDUSED 1. Et Riigikohtu üldkogu 27.06.2005.a otsuses nr 3-4-1-2-05 leidis, et

§ 413

lg 1, 4 ja 8 ei ole põhiseadusega vastuolus ning kohtuistungil kaebaja loobus oma taotlusest

41³ lg 8 kohaldamata jätmiseks ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamiseks, siis ei kajasta kohus käesolevas otsuses poolte sellekohaseid seisukohti. Varasemalt, Riigikohtu üldkogu oma 25.10.2004 kohtuotsuses asjas nr 3-4-1-10-04 samuti ei leidnud, et

§ 413lg 8 oleks põhiseadusevastane.

Eelviidatud otsuses on Riigikohtu üldkogu märkinud: „võib esineda ka juhtumeid, mil juhiloa väljaandnud asutuse töötaja väljub talle

§-s 413 antud volituste piirest ja toimib viisil, mida ei ole alust eeldada karistamisotsuse tegemisel. Seaduse süstemaatilise tõlgendamise pinnalt on alust järeldada, et eeskätt just sellisteks juhtudeks on seadusandja

§ 41

lg-s 10 näinud ette võimaluse kaevata juhtimisõiguse peatamise otsuse peale kõrgemalseisvale ametiisikule või halduskohtusse.“ Neil asjaoludel antud juhul kohus kontrollibki üksnes seda, kas ARK on kaevatud otsust tehes kohaldanud õiget õigusnormi ja kas ta on püsinud talle seadusega antud volituste piires. 2. Kõigepealt peatub kohus asjassepuutuvatel õigusnormidel, mis kehtisid kaevatud otsuse tegemise ajal.

§ 413

(Juhtimisõiguse peatamine juhiloa väljaandnud asutuse poolt) lg 8 kohaselt neljandat või enamat korda liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise korral, millal on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, kui liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmiste karistuste kohta ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud, peatab loa väljaandnud asutus juhtimisõiguse 24 kuuks. Kontrollimaks, kas vaidlusaluses asjas on kohaldatud õiget normi, on asjassepuutuvad ka muud enne 01.10.2005 kehtinud

§ 413

sätted (sh paksendatud trükis on märgistatud just käesolevas asjas tähtsust omavad, J.K. rikkumisi puudutavad sätted):

§ 413

lg 1 - Juhiloa väljaandnud asutus peatab juhtimisõiguse kolmeks kuuks, kui isiku suhtes on väärteoasjas jõustunud karistamisotsus käesoleva seaduse § 7419, 7420, 7421, 7430 või 7431 rikkumises.

§ 413

lg 2 - Juhiloa väljaandnud asutus peatab juhtimisõiguse üheks kuuks, kui isikut on teist korda karistatud käesoleva seaduse § 745, § 7422 lõike 2 või 3, § 7433 või § 7435 lõike 2 rikkumise eest ja selle kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmise karistuse kohta käesolevas lõikes loetletud paragrahvide rikkumise eest ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud.

§ 413

lg 4 - Juhiloa väljaandnud asutus peatab juhtimisõiguse kuueks kuuks, kui isikut on kolmandat korda karistatud käesoleva seaduse § 745 või § 7422 lõike 2 või 3 rikkumise eest ja selle kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmise karistuse kohta käesolevas lõikes loetletud paragrahvide rikkumise eest ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Vastavalt karistusregistri seaduse § 25 lg 1 p-le 1 karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud üks aasta. Sama seaduse § 26 lg 1 p 1 kohaselt karistusregistrisse kantud isiku karistusandmete kustutamise tähtaeg algab põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest. Vastavalt sama paragrahvi lg-le 5, kui isik paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist toime uue väärteo või kuriteo, siis tähtaeg katkeb. Sel juhul arvestatakse tähtaega viimase 3 väärteo või kuriteo eest mõistetud põhi- ja lisakaristuse ärakandmisest kõigi väärtegude või kuritegude eest. Seoses

§ 413

kehtetuks tunnistamisega alates 01.10.2005 omab käesoleval juhul tähtsust ka vastav rakendussäte:

§ 773

lg 4 kohaselt isiku suhtes, kelle juhtimisõigus on peatatud pikemaks ajaks kui kaheteistkümneks kuuks enne

  1. aasta
  2. oktoobrit kehtinud liiklusseaduse § 413 alusel, loetakse juhtimisõigus peatatuks kaheteistkümneks kuuks otsuses märgitud tähtajast alates. J.K. juhtimisõigus peatati kaevatud otsusega

§ 413lg 8 alusel pikemaks ajaks kui kaheteistkümneks kuuks - 24 kuuks.

Järelikult tulenevalt eelviidatud rakendussättest on J.K. juhtimisõigus praegusel ajal peatatud tegelikult 12 kuuks. 3. Kaebuse esitaja ei ole käesoleval juhul vaidlustanud ARK 05.03.2005 otsust põhjusel, et tema suhtes on ebaõigesti kohaldatud

§ 413

lg-t 8 seetõttu, et tal ei ole selle sätte kohaldamiseks vajalikul määral õigusrikkumisi. Halduskohus ei ole aga tulenevalt HKMS § 19 lg-st 7 seotud kaebuse sõnastusega, vaid just taotlusega. Seetõttu peab kohus tühistamiskaebuse läbivaatamisel kontrollima ka asjaolusid, millele kaebaja ei ole viidanud. J.K.

alusel kvalifitseeritavate rikkumiste kohta väljastatud õiendist /tl 43-45/ nähtub, et teda on karistatud järgmiselt: 1. 13.01.2003.a

§ 7422lg 2 kohane väärtegu, rahatrahv 600 krooni, täidetud 21.03.2003; 2.

09.09.2003.a

§ 7422lg 2 kohane väärtegu, rahatrahv 1800 krooni, täidetud 06.01.2004; 3.

09.12.2003.a

§ 7422lg 2 kohane väärtegu, rahatrahv 3000 krooni, täidetud 25.05.2004; 4.

10.02.2005.a

§ 7422

lg 2 kohane väärtegu, rahatrahv 960 krooni, täitmise märge puudub; Ühtegi nimetatud otsust ei ole kaebaja vaidlustanud, seega need on jõustunud seaduses ettenähtud korras. Sealjuures ülaltoodud andmetest koosmõjus eelviidatud seadussätetega ilmneb, et enne, kui karistusandmed eelmise karistuse kohta jõudsid kustuda, on J.K. pannud toime uue õigusrikkumise, millega on kustutamise tähtaeg katkenud. 4. Edasi vaatleb kohus, kas nende

sätete, mille rikkumise eest J.K.t on karistatud, puhul on ette nähtud (ja mis tingimustel) ka juhtimisõiguse peatamine. Ülalviidatud õiendist nähtub, et ARK on kaebaja juhtimisõiguse enne vaidlusaluse otsuse tegemist peatanud kahel korral: 27.09.2003 üheks kuuks (aluseks teistkordne karistamine

§ 7422lg 2 rikkumise eest) ja 31.12.2003.

a 6 kuuks (aluseks kolmandat korda karistamine

§ 7422lg 2 rikkumise eest).

Eelviidatud

sätetest ja ARK enda varasematest otsustest nähtuvalt on ilmne, et alles teine karistamine

§ 7422

lg 2 järgi annab aluse juhtimisõiguse peatamiseks (seda on ARK ise selgesõnaliselt kinnitanud ka näiteks oma seletuses T. Kõrge kaebuse kohta haldusasjas nr 305-723). Järelikult

§ 413lg-s 8 nõutava nelja rikkumise hulgas 13.01.2003.

a otsuse alusel

§ 7422lg 2 järgi karistamist ei arvestata ja esimesena läheb arvesse vaid 09.09.2003.

a otsuse alusel karistamine. Ka ei lähe nimetatud nelja rikkumise hulgas arvesse J.K. karistamine 01.03.2005

§ 7433

kohase väärteo eest, kuna ka selle sätte järgi alles teistkordne karistamine annab aluse juhtimisõiguse peatamiseks. J.K. muude karistamiste puhul, sh

§ 741

lg 2, § 749, § 7432 ja 7435 lg 1 järgi, ei näe seadus üldse ette juhtimisõiguse peatamist. 5. Ülaltoodust ja

413 lg-t 8 koos

413 muude lõigetega süstemaatiliselt tõlgendades nähtub, et J.K.l oli tegelikult

§ 413

lg-s 8 nõutava nelja rikkumise asemel vaid 3 rikkumist, millal on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine (see on oluline erinevus ja 4 täiendav nõue võrreldes

§ 413

lg-ga 4, mis tingis ka hüppeliselt oluliselt pikema peatamistähtaja) ja mille kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmiste karistuste kohta ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Järelikult puudus ARK-l õigus kohaldada J.K. suhtes

§ 413lg-t 8 ja peatada tema juhtimisõigust 24 kuuks.

ARK saanuks peatada kaebaja juhtimisõiguse

§ 413lg 4 alusel kuueks kuuks.

Kohtul on HKMS § 26 lg 1 p 1 alusel volitus tühistada haldusakt ainult selles osas, milles see rikub kaebuse esitaja õigusi. Kaevatud ARK otsus on õigusvastane osas, mis ületab käesoleval juhul seadusega lubatud maksimaalset tähtaega, so kuut kuud. Kaevatud otsus piirab selles osas õigusvastaselt kaebaja juhtimisõigust ja tuleb seetõttu osaliselt tühistada. 6. Tulenevalt

§ 773

lg-st 3 isiku suhtes, kelle juhtimisõigus on peatatud üheks kuni kaheteistkümneks kuuks enne

  1. aasta
  2. oktoobrit kehtinud liiklusseaduse § 413 alusel, kehtib otsuses märgitud juhtimisõiguse peatamise tähtaeg. Antud juhul tuleb lugeda, et J.K. juhtimisõigus on peatatud 6 kuuks. Kuna J.K. taotlusel on käesolevas asjas
  3. aprillil 2005 kohaldatud õiguskaitset ja ARK 05.03.2005 juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 1526 täitmine on sellest ajast peatatud kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni, siis tuleb kaebajal siiski pärast kohtuotsuse jõustumist taluda haldussundi juhtimisõiguse peatamise näol 6kuulisest perioodist veel aja osas, mil kehtis õiguskaitse. Kohtu niisuguseid järeldusi toetab täielikult Tallinna Ringkonnakohtu senine praktika, kus kõrgem kohus on järjekindlalt asunud seisukohale, et

§ 413

lõiget 8 rakendatakse juhul, kui isikul on neli või enam kehtivat karistust selliste

või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise eest, mille puhul on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine. Tallinna Ringkonnakohus on 25. jaanuaril 2006 haldusasjas nr 3-04-285 tehtud otsuses märkinud: „Analoogilistes olukordades, so

§ 413

ebaõige kohaldamise tuvastamisel, on ringkonnakohus lugenud põhjendatuks juhtimisõiguse peatamise otsuse tühistamist vaid osaliselt (Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi

  1. veebruari 2005 otsus nr 23/94/2005;
  2. veebruari 2005 otsus nr 2-3/118/2005;
  3. oktoobri 2005 otsus nr 23/397/2005;
  4. oktoobri 2005 otsus nr 2-3/782/2005;
  5. oktoobri 2005 otsus nr 2-3/96/2005;
  6. oktoobri 2005 otsus nr 2-3/686/2005;
  7. detsembri 2005 otsus nr 2-3/356/2005;
  8. detsembri 2005 otsus nr 2-3/697/2005“. Riigikohus ei ole neid seisukohti revideerinud, st ta pole pidanud vajalikuks anda kassatsioonkaebustele menetlusluba.
  9. Mis puudutab kaebaja väiteid ARK poolt kaevatud juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemisel menetlus- ja vorminõuete rikkumisest, siis need ei anna mingit alust vaidlusaluse otsuse täielikuks tühistamiseks. HMS § 58 järgi haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. On täiesti ilmne, et J.K. suhtes ARK 05.03.2005 juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 1526 sisulist tegemist ei saanud kuidagi mõjutada hilisem asjaolu, st otsuse kaebajale saatmise viis, kas liht- või tähtkiri. Seepärast ei hakka kohus pikemalt arutlema selle üle, milline saatmisviis oleks olnud õige. Samuti ei ole mõjutanud otsuse sisu asjaolu, et ARK otsus ei sisalda kõiki

§ 41

lg-s 4 nimetatud andmeid või et otsus ei ole tehtud väidetavalt kolme päeva jooksul, arvates jõustunud karistamisotsuse saamisest (kohus käsitab

§ 413

lg-s 10 sõnade „kolme päeva jooksul“ rõhutamist, st allajoonimist, kaebuse lk-l 2 just sellekohase väitena). Lisaks on tähtaja rikkumist puudutav kaebaja oletatav väide ka paljasõnaline (viimane karistamisotsus jõustus 28.02.2005, kaevatud otsus tehti 05.03.2005, puuduvad aga andmed, millal ARK jõustunud otsuse sai). Osundatud asjaolud (võimalikud puudused) ei ole olnud takistuseks ei kaebajale otsusest arusaamiseks ega oma kaebeõiguse teostamiseks, samuti ei ole need takistanud kohtuliku kontrolli teostamist. Väär on J.K. seisukoht, et otsuses puudub selgus, milliste väärtegude eest on otsustatud tema juhtimisõigus peatada, kuna aluseks võetud

§ 57422 lg 2 rikkumise eest karistamistele on kaevatud otsuses viidatud.

On iseasi, kui kaebaja oma arvukate õigusrikkumiste juures on ise kaotanud neist täpsema ülevaate. Pealegi kohustas

§ 41

lg 4 p 5 juhtimisõiguse peatamise otsuses märkima juhtimisõiguse peatamise aluse ja tähtaja, millist nõuet on antud juhul ka järgitud. Samuti on põhjendamatu kahelda ARK Harju büroo Rapla osakonna peaspetsialist Ants Otsa volitustes, kuna otsuse alguses on märgitud, et tegemist on ARK volitatud esindajaga. Kohus peab kõiki neid väiteid lihtsalt otsituteks, et vabaneda oma õiguserikkumiste otsestest tagajärgedest, seaduses ettenähtud haldussunni kohaldamisest. 8. Vastavalt HKMS § 92 lg-le 1 pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti, kannab kohtukulud. HKMS § 93 lg 1 järgi poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud. Sama paragrahvi lg-st 3 tulenevalt kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega, vastavalt lg-le 4 kaebuse esitaja, kes loobub kaebusest, kannab kohtukulud. HKMS § 93 lg 7 kohaselt kohtukulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmisel kohtukulusid välja ei mõisteta. Käesoleval juhul rahuldab kohus J.K. kaebuse osaliselt. Sealjuures on kaebaja lisaks ka loobunud osaliselt oma kaebusest, st

§ 413lg 8 põhiseadusevastaseks tunnistamise osas.

Ükski kaebaja esitatud väide ei toonud kaasa otsuse osalist tühistamist ja alates 01.10.2005 oleks kaebaja juhtimisõigus juba seaduse järgi saanud olla peatatud maksimaalselt vaid 12 kuuks. Kaebaja ainus kulu on olnud kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 10.- kr. Seda summat ei ole ta palunud otsesõnu ARK-lt välja mõista, vaid ta on palunud „kaebuse rahuldamisel jätta kohtukulud Eesti Vabariigi kanda“. Kohtuistungil kaebaja oma taotlust ei korranud ega täpsustanud. Ülaltoodut arvestades tuleb poolte kohtukulud jätta nende enda kanda. Isegi sel juhul, kui tõlgendada kaebaja tahet kui soovi mõista ARK-lt välja tema tasutud riigilõiv, oleks proportsionaalne väljamõistetav riigilõiv (näiteks 2.- krooni) veelgi marginaalsem tasutud riigilõivust 10.- kr ja selle ülekandmise administratiivkulud väljamõistetavast summast suuremad. Seega ei oleks niisuguse summa ARK-lt väljamõistmine kokkuvõttes proportsionaalne. Hurma Kiviloo kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.