3-06-2468/7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman, Ruth Virkus ja Viive Ligi Määruse tegemise aeg ja koht 23. veebruar 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-2468 Haldusasi R.R kaebus Saue valla kasutamise küsimuses Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 22.12.2006 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R.R määruskaebus vastu munitsipaaleluruumi RESOLUTSIOON Tühistada Tallinna Halduskohtu 22.12.2006 määrus nr 3-06-2468 ja saata asi esimese astme kohtule asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamiseks. Rahuldada R.R määruskaebus. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu määruse peale võib edasi kaevata Riigikohtusse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 19.12.2006 esitas R. R halduskohtule kaebuse Saue Vallavalitsuse vastu, milles palus tunnistada õigusvastaseks 1) Saue Vallavalitsuse ja kaebaja vahel 25.05.2005 sõlmitud eluruumi asukohaga x Laagris tähtajalise üürilepingu nr 89-05 ning 2) Saue Vallavalitsuse poolt kaebajale esitatud nõude korter vabastada ja vallale üle anda. Samuti palus kaebaja peatada esialgse õiguskaitse määrusega üürilepingu täitmine selle tähtaegsust puudutavas osas ja vastustaja nõude vabastada korter üürilepingu lõppemise tõttu. Kaebuses väideti, et seoses endise elukoha hävimisega tulekahjus andis vallavalitsus 1997.aastal sotsiaalhoolekandeseaduse (SHS) § 14 lg 1 alusel kaebaja perekonnale üürile munitsipaalkorteri asukohaga x Laagris. Viidatud sätte järgi on kohalikud omavalitsusorganid kohustatud andma eluruumi isikule või perekonnale, kes ise ei ole suuteline ega võimeline seda endale või oma perekonnale tagama. Kaebaja kuueliikmelise perekonna sissetulekud ei võimalda endale korterit osta. 25.05.2005 allkirjastas kaebaja kõnealuse eluruumi tähtajalise üürilepingu, kuid selle sõlmimiseks puudus õiguslik alus. Kaebaja perekonna vajadus munitsipaaleluruumi järele on jätkuv 3-06-2468 ning ebaseaduslik on vastustaja nõue kaebajale vabastada korter seoses üürilepingu tähtaja möödumisega. Tallinna Halduskohus jättis 22.12.2006 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata ja tagastas kaebuse läbivaatamatult HKMS § 11 lg 4 alusel põhjendusega, et selle lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kohtumääruse kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks kaebaja algatatud vaidlus pole. Kaebaja vaidlustab temaga sõlmitud üürilepingut. Üürisuhe on oma olemuselt eraõiguslik suhe, seda isegi juhul kui üheks üürilepingu pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik. Üürisuhtest tuleneva vaidluse lahendamiseks on isikul võimalik pöörduda kas tsiviilasju lahendava kohtu (Harju Maakohtu) poole või üürikomisjoni. VÕS § 326 lg 2 annab isikule õiguse maakohtusse või üürikomisjoni pöörduda üürilepingu pikendamise nõudega kuni kolmeks aastaks, kui lepingu lõppemisega kaasneksid üürniku või tema perekonna jaoks rasked tagajärjed. R. R esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse, mille halduskohus 12.01.2007 määrusega rahuldamata jättis ja Tallinna Ringkonnakohtule lahendamiseks edastas. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES Määruskaebuses palutakse halduskohtu määrus tühistada ja asi menetlusse võtta. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et tegemist ei ole eraõigusliku vaidlusega. Vaidlusalune eluruum on kaebajale üürile antud SHS § 14 lg 1 alusel, so kohaliku omavalitsuse poolt oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Sellise eluruumi üürimisele ei laiene eraõiguslikud üürilepingut reguleerivad sätted (VÕS § 272 lg 4 p 4) ning kaebust on pädev lahendama halduskohus. Saue Vallavalitsus nõustus halduskohtu seisukohaga, et tegemist on eraõigusliku vaidlusega ning palus jätta määruskaebus rahuldamata. Vastuväidete kohaselt on vaidlusaluse üürilepingu sõlmimise aluseks haldusakt, mida kaebaja vaidlustanud pole. Üürilepingu pinnalt tõusetuvad vaidlused on aga oma olemuselt eraõiguslikud ja kuuluvad lahendamisele tsiviilkohtus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Riigikohus on 23.12.2003 määruses nr 3-3-4-1-03 märkinud, et kohtute pädevuse piiritlemisel on määrava tähendusega vaidlusaluse õigussuhte iseloom. Ringkonnakohtu hinnangul on esimese astme kohus käesoleval juhul vaidlusaluse õigussuhte iseloomu tuvastanud ebaõigesti. Munitsipaalkorteri üürileandjana saab kohalik omavalitsus tegutseda nii eraõiguslikus kui ka avalik-õiguslikus suhtes. Suhet saab kvalifitseerida eraõiguslikuks, kui avaliku võimu kandja seisund suhetes teise isikuga on olemuslikult samaväärne seisundiga, milles võivad olla eraisikud. Käesoleval juhul see nõnda pole. Kaebuse kohaselt on Saue Vallavalitsus andnud 25.05.2005 lepinguga kaebaja perekonna kasutusse munitsipaalkorteri asukohaga x Laagris üürilepingu tähtajaga üks aasta ja üüritasuga 1000 kr kuus. Kaebaja palus halduskohtul tunnistada üürileping ja valla esitatud nõue vabastada korter õigusvastaseks ning selgitas, et tegelikult on vald üürilepingu esemeks oleva korteri andnud tema perekonna kasutusse juba aastal 1997 sotsiaalhoolekandeseaduse (SHS) § 14 lg 1 alusel ning see alus ei ole ära langenud. Nimetatud sätte kohaselt on kohalikud omavalitsusorganid kohustatud andma eluruumi 2