← Eesti

2-05-17655/5

Obsah (5)§ 435§ 432§ 436§ 434§ 259

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Rita Kulberg Otsuse tegemise aeg ja koht 01.juuni 2006.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12 Tsiviilasja number 2-05-17655 T

) ja 1994. aastal jõustunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) kehtimise ajal. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seadusest ei tulene otseselt, kas kõnealusest lepingust taganemisele (või selle lõpetamisele) tuleb kohaldada lepingu sõlmimise ajal kehtinud või praegu kehtivat õigust. Vältimaks võimalikku oma õiguste riivet ei soovi hageja kumbagi võimalust välistada ning esitab seetõttu kaks nõuet, mis mõlemad on suunatud sama eesmärgi saavutamisele. Kaaluda tuleb lepingu sõlmimise ajal kehtinud tsiviilkoodeksi ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse või praeguse tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse kohaldamist. Tulenevalt

ja TsÜS sätetest leiab hageja, et kostja ei ole täitnud lepingust tulenevaid kohustusi ning hageja soovib lepingu

§ 435p 1 alusel lõpetada.

Vaidlusalune lepingu võlaõiguslik osa on hinnatav kui elamu võõrandamise leping eluaegse ülalpidamise tingimusega

§ 432tähenduses.

Võrrelda tuleb eelkõige lepingu sisu siinkohal viidatud sättele ja

§-s 259 toodud kinkelepingu definitsioonile vastavust. Kinkelepingu korral annab üks pool vara tasuta teise poole omandisse. Sellisel juhul ei omanda kinkija vastu mingit vara, st ei asja ega õigust. Kõnealuse lepinguga on hageja saanud asja eest vastutasuks AÕS § 201 lõikele 1 vastava asjaõiguse. Seega ei ole tegemist tasuta võõrandamisega, vaid pigem võõrandamisega eluaegse ülalpidamise tingimusega

§ 432mõttes.

Tõsiasi, et ülalpidamine seisneb eluaegses elamispinna võimaldamises, leiab kinnitust ka lepingu tingimustest, eelkõige selle punkti 3 viimasest lausest, mis kohustab kostjat mitte üksnes kinnisasja, vaid expressis verbis ka elamut korras hoidma. Eeltoodu põhjal on hagejal lepingu lõpetamise nõue

§ 435

p 1 alusel, sest kostja ei täida endale lepingu järgi võetud kohustusi.

§ 436

järgi on lepingu lõpetamise üheks tagajärjeks, et elamu tagastatakse võõrandajale. Et elamu moodustab kinnisasja olulise osa, siis on elamu tagastamine võimalik üksnes kinnistu hagejale tagastamisega. Kuna vaidlusalune leping sisaldab kestvuslepingu elemente ( nt korrashoiukohustust), on alates 01.07.2002.a. kohaldatavad VÕS ja TsÜS sätted. VÕS § 101 lg 1 p 4 näeb lepingust tuleneva võlgniku kohustuse rikkumise korral võlausaldajale ette õiguskaitsevahendina ka lepingust taganemise. VÕS § 116 lg 1 selgitab, et 2

(10)lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. VÕS § 116 lg 2 p 1 kohaselt on olulise lepingurikkumisega tegemist ka juhul, kui võlausaldaja jääb olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis. Samuti on oluliseks lepingurikkumiseks olukord, kus võlgnik jätab täpselt täitmata kohustuse, mille täpne täitmine oli eelduseks võlausaldaja huvi püsimisele lepingu täitmiseks. Lisaks on käesolevas asjas esitatud asjaolude kohaselt kostja ehk võlgnik teatanud, et ta oma kohustusi ei täida. Antud juhul on täidetud VÕS § 116 lg 4 teise lause tingimused lepingust taganemiseks ilma täiendavat tähtaega andmata. VÕS § 188 lg 1 alusel toimub lepingust taganemine taganemisavalduse tegemisega teisele poolele. TsÜS § 77 lg 1 mõttest tulenevalt on taganemisavaldus vormivaba. Hageja on saatnud kostjale taganemisavalduse tähitud kirjaga. Ka võib hageja arvates lepingust taganemisele kohaldada VÕS-i ja TsÜS-i norme ka seetõttu, et sarnane olukord oli varasemas õiguses ebapiisavalt reguleeritud. Kui lepingut tõlgendada kinkelepinguna, on sellest taganemiseks olemas alus VÕS § 268 lg 1 ja 267 p 2 kohaselt. Rakendada võib ka VÕS §-de 572-577 sätteid, lugedes sõlmitud lepingud ülalpidamislepinguks, millest taganemise alused on samad nagu kinkelepingu puhul. Kui kohus loeb lõppenuks või lõpetab pooltevahelise võlaõigusliku lepingu, lõpeb alus, mille baasil sõlmiti 10.08.1999.a. asjaõiguskokkulepe kinnisasja omandi kostjale üleminekuks. Seetõttu on hageja õigustatud nõudma kinnistusraamatu kande parandamist. Kuna kostja ei ole omandi tagastamisega hagejale nõus, tuleb see nõusolek asendada kohtuotsusega. Eeltoodu alusel palub hageja: 1) lõpetada L. A. P. ja A. P. vahel 10.08.1999.a. sõlmitud kinnisasja kinke- ja elamule isikliku kasutusõiguse seadmise leping ning asjaõigusleping; 2) asendada kohtuotsusega A. P. nõusolek kinnistu Kastani tn 11, mis on kantud Põlva Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 2198, omaniku kande parandamiseks ja kanda omanikuna kinnistusraamatu viidatud registriossa L. A. P. . Kostja vastuväited 2. Kostja vaidleb hagile vastu. l0.08.1999.a sõlmisid L. A. P. ja A. P. kinnisasja kinke-, elamule isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ning asjaõiguslepingu. Tegemist on kolme lepinguga: kinnisasja kinkelepingu, isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ning asjaõiguslepinguga. Kinkelepingu kohaselt kinkis L. A. P. talle kuuluva kinnistu A. P. . Leping ei sisalda mingeid täiendavaid tingimusi ning ei ole seega käsitletav eluaegse ülalpidamise tingimusega elamu võõrandamise lepinguna. Viimati nimetatud lepingule esitatavad nõuded on sätestatud

§-s 432, mille kohaselt tegemist on tehinguga, kus üks pooltest võõrandab talle kuuluva elamu ning teine pool kohustub vastutasuks tagama võõrandajale eluaegse materiaalse kindlustatuse natuuras elamu, toidu, hooldamise ja vajaliku abi näol.

§ 432

lg 2 kohaselt tuleb lepingus näidata materiaalse kindlustamise ja vajaliku abi osutamise laad. L. A. P. ja A. P. vahel sõlmitud kinkeleping nimetatud tingimusi ei sisalda. Elamu on võõrandatud kostjale ilma vastutasuta, kostjale ei ole seatud kinkija suhtes mingeid täiendavaid tingimusi ega kohustusi. Eluaegse tasuta kasutusvalduse seadmine hageja kasuks on lepingus käsitletud iseseisvalt ega ole võrdsustatav eluaegse ülalpidamise kohustusega. Oluline on märkida, et elamu võõrandamise korral eluaegse ülapidamise tingimusega ei ole omandajal õigust elamut omakorda võõrandada enne esialgse võõrandaja surma ning omandaja kohustus võõrandajat ülal pidada säilib ka elamu juhusliku hävimise korral (

§ 434). Eluaegse kasutusõiguse 3

(10)korral taolisi piiranguid ja kohustusi seadus ette ei näe ning neid pole fikseeritud ka poolte vahel sõlmitud lepingus. Isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu punkti 3 kohaselt omandas L. A. P. eluaegse tasuta kasutusõiguse Kastani 11 asuvale elamule. Lepingu punkti 3 kohaselt ei või uus omanik (kostja) piirata isikliku kasutusõiguse teostamist elamule ning elamu korrashoiu kohustus lasub uuel omanikul. Seega on lepingu kohaselt A. P. kaks kohustust: 1) võimaldada L. A. P. kasutada elamiseks kinnistul asuvat elamut ja 2) hoida elamut korras. Nimetatud kohustusi on kostja täitnud. L. A. P. on võimalik Põlvas Kastani 11 asuvat elamu kasutada ning kostja ja tema isa on hoidnud elamut normaalses elamiskõlblikus seisundis. Kostja ja tema lähedased on korraldanud elamus mitmesuguseid töid (küttesüsteemi vahetus, jooksvad remonditööd), hooldanud kinnistut ja kandnud sellega seotud alalisi kulutusi (tasunud küttearved). Tegemist ei ole kohustustega, mida kostja peaks alati täitma isiklikult. Isegi, kui eeldada, et kostja on tõepoolest käitunud oma varaga hooletult, saab tegemist olla vaid elamule isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ( mis on kestvusleping) rikkumisega ning hageja saab sellest tulenevalt nõuda rikkumise kõrvaldamist ning kohustuse täitmist. A. P. omandiõigus Kastani 11 kinnistule on tekkinud l0.08.1999.a sõlmitud kinkelepingu alusel ning ta on kantud omanikuna kinnistusraamatusse. Pole mingit alust nimetatud kannet muuta. Hageja esindaja poolt 06.09.2005.a koostatud lepingust taganemise avaldus ei oma õiguslikke tagajärgi ega tingi vajadust kinnistu omaniku kohta tehtud kandeid muuta. Kinkelepingu sõlmimise ajal kehtinud tsiviilkoodeks ning tsiviilseadustiku üldosa seadus ei tundnud lepingust taganemise mõistet, vastav võimalus võlasuhte lõpetamiseks tekkis alles pärast võlaõigusseaduse jõustumist
  1. juulil 2002.a, s.o. ajal kui kinkeleping oli juba täidetud. Nimetatud avaldust ei saa ka käsitleda lepingu lõpetamise ettepanekuna, kuna kostjale tehakse ettepanek lõpetada selline leping, mida poolte vahel pole kunagi sõlmitud (eluaegse ülalpidamise tingimusega elamu võõrandamise leping). Seega on tegemist avaldusega, mis ei too endaga kaasa mingeid õiguslikke tagajärgi, mistõttu L. A. P. nõue VÕS § 189 lg l alusel on asjakohatu. Kõike eeltoodut arvestades palub kostja jätta hagi rahuldamata Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused
  2. L. A. P. ja A. P. on 10.08.1999.a. sõlminud kinnisasja kinke- ja elamule isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ning asjaõiguslepingud ( tl 60-61). Lepingu punkti 1.1 kohaselt on L. A. P. kinkinud hoonestatud kinnistu Kastani tn 11 ( Põlva Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 2198) A. P. . Lepingu punkti 3 kohaselt on L. A. P. ja A. P. kokku leppinud, et peale omandiõiguse üleminekut A. P. seatakse L. A. P. kasuks tasuta eluaegne isiklik kasutusõigus elamule. Kasutusõiguse suhtes elamule on pooled kokku leppinud, et uus omanik ei või isikliku kasutusõiguse teostamist elamule piirata ning et elamu korrashoiu kohustus lasub uuel omanikul. Lepingu punkti 4 kohaselt on L. A. P. lubanud ja A. P. on soovinud A. P. kinnistu Kastani tn 11 omanikuna kinnistusraamatu registriossa sisse kanda ning kanda kolmandasse jakku esimesele järjekohale eluaegne tasuta isiklik kasutusõigus elamule L. A. P. kasuks. Kinnistu Kastani tn 11 registriosa väljatrükk ( tl 12) tõendab, et 11.08.1999.a. on A. P. registriosa teise jakku omanikuna sisse kantud ja kolmandasse jakku on kantud tasuta isiklik kasutusõigus elamule L. A. P. kasuks. 06.09.2005.a. on L. A. P. esindaja A. P. esitanud lepingust taganemise avalduse, milles teatakse, et L. A. P. taganeb tema ja A. P. vahel 10.08.1999.a. sõlmitud kinnisasja kinke- ja elamule isikliku kasutusõiguse seadmise lepingust ning asjaõiguslepingutest ning tehakse A. 4
(10)P. ettepanek anda hiljemalt 20.09.2005.a. nõusolek kinnistu Kastani tn 11 kandmiseks L. A. P. nimele. Avalduses on seda põhistatud asjaoluga, et A. P. ei ole täitnud lepingust tulenevaid kohustusi kinnistu korrashoiu tagamisel.
  1. Nagu nähtub hagiavalduse sisust ja kostja vastuväidetest, ei ole pooltel vaidlust selles, et kinnistu Kastani tn 11 omandiõigus läks 10.08.2008.a. sõlmitud lepingu alusel L. A. P. A. P. üle, kinnistu omanik käesoleva ajani on A. P. ja ja L. A. P. elab kinnistul asuvas elamus käesoleva ajani. Kinnistu omandiõiguse üleminekut, selle alust ja kinnistu käesoleval ajal kostjale kuuluvust tõendab ka kinnistu Kastani tn 11 registriosa väljatrükk. Ka ei ole pooltel vaidlust selles, et L. A. P. kasutab Kastani tn 11 kinnistut ja sellele asuvat elamut tasuta. Pooltel on vaidlus selle üle, kas hageja saab 10.08.1999.a. sõlmitud lepingust taganeda ja kas selleks esinevad nii õiguslikud kui faktilised alused. Asja lahendamiseks on esmalt vajalik hinnata pooltevahelise õigussuhte olemust.
  2. Kohus leiab, et õige on kostja seisukoht, mille kohaselt 10.08.1999.a. sõlmitud leping sisaldab endas mitut lepingut, mida tuleb vaadelda eraldi. Lepingu punktides 1.1 kuni 2 sisaldub võlaõiguslik kinkeleping, mille kohaselt hageja on kostjale kinkinud hoonestatud kinnistu Kastani tn
  3. Lepingu punktis 3 sisaldub võlaõiguslik elamule isikliku kasutusõigusese seadmise leping. Lepingu punktis 4 sisalduvad asjaõiguslepingud kinnistu omandiõiguse ülekandmiseks kostjale ja kinnisasja koormamiseks isikliku kasutusõigusega hageja kasuks.
  4. VÕSRaKS § 11 kohaselt kohaldatakse enne 0l.juulit 2002 tekkinud võlasuhetele enne nimetatud seaduse jõustumist kehtinud seadust. Poolte vahel sõlmitud kinkelepingu hindamisel kuuluvad VÕSRakS §-st 11 tulenevalt kohaldamisele tsiviilkoodeksi ning enne 0l.juulit 2002.a. kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätted. Kohus on seisukohal, et tegemist on just kinkelepingu, mitte eluaegse ülalpidamise tingimusega elamu võõrandamise lepinguga. Tsiviilkoodeks eristas selgelt kahte erinevat lepingut: kinkelepingut (

§ 259

-260) ning eluaegse ülalpidamise tingimusega elamu võõrandamise lepingut (

§ 432

-437).

§ 259

lg 1 kohaselt kinkelepingu järgi annab üks pool oma vara tasuta teise poole omandusse.

§ 432

lg 1 kohaselt elamu võõrandamise lepingu järgi, mis on seotud võõrandaja eluaegse ülalpidamise tingimusega, annab üks pool , kes on ea või tervisliku seisundi poolest töövõimetu temale isikliku omandiõiguse alusel kuuluva elamu teise poole omandusse, mille vastutasuks omandaja kohustub võimaldama võõrandajale , lepingus eriti ettenähtud juhtudel samuti ka tema töövõimetutele perekonnaliikmetele eluaegse, või kuni nende töövõime taastumiseni materiaalse kindlustatuse natuuras elamu, toidu, hooldamise ja vajaliku abi näol.

§ 432

lg 2 kohaselt tuleb lepingus näidata materiaalse kindlustamise ja vajaliku abi osutamise laad. L. A. P. ja A. P. vahel 10.08.1999.a. sõlmitud kinkeleping nimetatud tingimusi ei sisalda. Elamu eluaegse tasuta kasutusõiguse seadmine hageja kasuks on käsitletud iseseisvalt eraldi lepingus. Hageja hagis toodud väidetest tuleneb, et hageja poolt kinkelepingu sõlmimise eelduseks oli temale isikliku kasutusõiguse tagamine elamule. Seda hageja väidet on sisuliselt kinnitanud ka tunnistaja A. P. , kelle ütluste kohaselt ( tl 114) kinkelepingu tegemise ajal muid täiendavaid tingimusi ei olnud, kui et tema ema ( so L. A. P. ) kasutab elamut tasuta eluaja lõpuni. Tunnistaja A. P. ütlustega loeb kohus tõendatuks hageja väite, et kinkelepingu sõlmimise eelduseks oli hageja kasuks isikliku kasutusõiguse seadmine kinnistu Kastani tn 11 elamule. Elamule isikliku kasutusõiguse seadmist võib vaadelda küll kinkega seotud koormiseks või tingimuseks, ent see anna alust lugeda lepingut

§-s 432 nimetatud lepinguks. Kostja ei pea hagejale ülalpidamist andma, teda hooldama, temale toitu muretsema. Vaidlusaluse lepingu punktis 3 on märgitud üksnes kostja 5

(10)kohustus tagada elamu korrashoid. See ei ole võrdsustav kohustusega hagejat ülal pidada. Tulenevalt

§-st 434 elamu võõrandamise korral eluaegse ülapidamise tingimusega ei ole omandajal õigust elamut omakorda võõrandada enne esialgse võõrandaja surma ning omandaja kohustus võõrandajat ülal pidada säilib ka elamu juhusliku hävimise korral. Tulenevalt AÕS §-dest 225-228 isikliku kasutusõiguse korral taolisi piiranguid ja kohustusi seadus ette ja neid pole fikseeritud ka poolte vahel sõlmitud lepingus.

§-s 432 ettenähtud lepinguga analoogilist lepingut sätestava VÕS § 572 kohaselt seisneb ülalpidamislepingu puhul ülalpeetava vara omandanud ülalpidaja kohustus samuti ülalpeetava üleval pidamises ja hooldamises. Nagu kohus juba eespool märkis, taolist kohustust vaidlusalune leping ei sisalda. Kohus peab veel vajalikuks märkida, et vaidlusaluse lepingu sõlmimise ajal kehtis tsiviilkoodeksi kohustisõiguse osas nii kinkelepingut kui eluaegse ülalpidamistingimusega elamu võõrandamise lepingut sõlmida võimaldavad sätted. Seetõttu olnuks hagejal soovi korral võimalik sõlmida kinkelepingu asemel ka

§-s 432 ettenähtud leping. Hageja aga seda ei teinud. Hagiavalduses ja kohtumenetluse käigus esitatud hageja väited, et hageja sõlmis lepingu raskete asjaolude kokkusattumise mõjul ( vahetult peale abikaasa surma) või ta sai aru, et tegelikult sõlmis eluaegse ülalpidamise tingimusega seotud elamu võõrandamise lepingu, ei ole asjakohased, sest hageja ei ole lepingu kehtetuks tunnistamise nõuet esitanud. Juba hagiavalduses endas on hageja sellise nõude esitamist pidanud mitteperspektiivikaks. 7. VÕSRakS § 7 lg 1 kohaselt enne 01.juulit 2002 tehtud tehingu saab pärast 1.juulit 2002 tühistada või lepingu ühepoolselt lõpetada üksnes kehtivates seadustes sätestatud korras. Tühistamise ja lõpetamise aluste suhtes kohaldatakse tehingu tegemise ajal kehtinud seadust. Kuna poolte vahel 10.08.1999.a. tekkinud õigussuhte näol ei ole tegemist elamu võõrandamise lepinguga eluaegse ülalpidamise tingimusega, ei kuulu asjas kohaldamisele

§ 435

p 1 ( millele kostja esmalt on tuginenud), mille kohaselt võib sellist lepingut võõrandaja nõudel lõpetada, kui omandaja ei täida lepingu järgi võetud kohustusi. Kinkelepingu puhul

sätted lepingu lõpetamist üldse ette ei näe. Ka ei näinud

ette lepingust taganemist. VÕS §-d 268 lg 1 ja 267 lg 3 näevad ette võimaluse kinkelepingust pärast selle täitmist taganeda, kui kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse. Kuna vaidlusalune leping on sõlmitud juba 1999.a. ja pole tegemist kestvuslepinguga, puudub alus lepingut lõppenuks lugeda või lõpetada ka hageja poolt alternatiivselt esitatud VÕS-is ettenähtud alustel. Seetõttu kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja esindaja 06.09.2005.a. esitatud lepingust taganemise avaldus, milles muuhulgas on taganetud ka kinkelepingust, ei ole kooskõlas seadusega ning ei oma õiguslikku jõudu. Seega on kinkeleping käesoleva ajani kehtiv. 8. Isikliku kasutusõiguse leping on kestvusleping ja seega selle lõpetamine saab toimuda käesoleval ajal kehtiva TsÜS-is ja VÕS-is sätestatud alustel. Hageja esindaja 06.09.2005.a. avalduses on muuhulgas taganenud ka elamule isikliku kasutusõiguse seadmise lepingust. Samas hageja nõuet kustutada kinnistusraamatust hageja kasuks tehtud kanne hageja isikliku kasutuseõiguse kohta esitanud ei ole. See ei ole ka vajalik, sest kinnisasja koormava asjaõiguse lõpetamiseks on AÕS § 64-2 järgi nõutav õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud avaldus õiguse lõpetamise kohta ja õiguse kustutamine kinnistusraamatust, kui seadus ei sätesta teisiti. Isikliku kasutusõiguse kui kinnistusraamatusse kantud asjaõiguse kustutamisel on puudutatud isikuks, kelle nõusolek on vajalik, KRS § 34-1 lg 2 p 2 järgi kustutatava asjaõiguse omaja, samuti isik, kes omab asjaõigust kustutatavale asjaõigusele. Seega hageja kasuks kinnistusraamtusse kantud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks on vajalik üksnes hageja enda nõusolek so kinnistamisavaldus. 6

(10)
  1. Pooltel on muuhulgas vaidlus ka selle üle, kas kostja on vaidlusalusest lepingust temale tulenevaid kohustusi rikkunud. Vaidlusaluse lepingu punkti 3 kohaselt on pooled kokku leppinud, et elamu korrashoiu kohustus lasub uuel omanikul so kostjal. See kostja kohustus tuleneb elamule hageja kasuks isikliku kasutusõiguse seadmise lepingust. Kuna isikliku kasutusõiguse lepingu puhul saab kõne alla tulla selle lõpetamine, peab kohus vajalikuks peatuda ka küsimusel sellest, kas kostja on vaidlusaluse lepingu punktist 3 tulenevat kohustust rikkunud. Kohtu hinnang on vajalik ka seetõttu, et vältida olukorda, kus faktilisi asjaolusid esmakordselt peab tuvastama ringkonnakohus, mis käesoleva otsuse tühistamise korral võib kaasa tuua asja uueks sisuliseks arutamiseks saatmise maakohtule, kuna kassatsooni korras ringkonnakohtu otsuse peale faktiliste asjaolude tuvastamise osas kaevata ei saa.
  2. Hageja on pidanud kostjapoolseks rikkumiseks seda, et kostja ei hoolda Kastani tn 11 kinnistut ega sellel asuvat elamut. Hageja väidete ( hageja seisukoht tl 30-31) kohaselt seisneb hooldamata jätmine järgnevas: gaasiseadmete hooldamata jätmine, mistõttu hageja pidi puudused oma kulul tuvastama ja kõrvaldama; küttekulude mittekandmine, mida kannab hageja ise; kinnistul muru niitmata jätmine, mistõttu hageja peab seda tegema ise või teiste sugulaste abiga; elamus hädavajaliku remondi tegemata jätmine, mistõttu hageja on seda pidanud tegema ise või koos teiste sugulaste abiga; köögipliidi ja keldriakna remontimata jätmine, mistõttu hageja pidi tellima need tööd ise; kasvuhoone korda tegemata jätmine, maja teise sissekäigu treppi korda tegemata jätmine, kõrvalhoone seina ja müüri kordategemata jätmine, elamu akende seitsme katkise aknaruudu kordategemata jätmine.
  3. Kohus leiab, et pole tõendatud hageja väide küttekulude kandmisest tema enda poolt. Maksekorraldused ( tl 71-83) tõendavad et Kastani tn 11 kinnistu gaasiarved ( tegemist on gaasiküttel oleva elamuga) on aastatel 2004-2006 tasunud A. P. . Hageja väide, et tegemist on tasaarvestusega hageja poolt A. P. eest 15.08.1996.a. tehtud erastamisväärtpaberite maksega 34 956 EVP krooni (millise olemasolu tõendab erastamisväärtpaberi maksekorraldus tl 64), ei ole kohtu arvates tõendamist leidnud. Tunnistaja A. P. ütluste kohaselt ( tl 114 pöördel) temal sellist kokkulepet hagejaga ei olnud, et EVP-d oleksid olnud edaspidiste küttekulude ettemaksuks. Peale selle ei saa asjaolu, kes tasub vaidlusaluse elamu küttekulud, olla aluseks lugeda kostjat vaidlusaluse lepingu punkti 3 rikkunuks. Elamu tasuta isiklik kasutamisõigus ei tähenda, et kasutaja ei pea katma elamu kasutamise ja kommunaalteenuste tarbimisega põhjustatud kulusid.
  4. Tunnistaja P. T. ütluste kohaselt ( tl 110) on tema näinud Kastani tn 11 kinnistul aeda koristamas K. P. ja A. P. , kuid mitte kunagi A. P. . 2005.a. suvel niitis muru K. P. . Kinnistul olev kasvuhoone ei ole korras. Seal on raamid vanad ja mitmed klaasid katki. Kõrvalhoones ja garaažis on vaja remonti teha. Majas aknaid ja uksi on vaja korrastada. L. A. P. on kurtnud, et vajab maja korrastamisel abi. Tunnistaja K. T. ütluste kohaselt ( tl 112) 2005.a. sügisel tema vahetas L. A. P. maja juures ühe akna, mille eest L. A. P. tasus temale 500 krooni. Tunnistaja A. P. ütluste kohaselt ( tl 114) on temal poja A. P. kokkulepe, et täidab tema kohustusi kinnistu Kastani 11 hooldamisel. Kuni 2005.a. suveni tegeles muru niitmisega A. P. . Ka A. P. on ise töid teinud. A. P. on kinnistul kände juurinud. 2000.a. organiseeris A. P. tahkekütuse katla remondi, kahetariifse elektriarvesti paigaldamise. A. P. ise on alates 2000.a. teinud maja kütmisega seonduvaid kulutusi 25 000 -30 000 krooni eest. 2002.a. või 2003.a. tegi köögi ja esiku remonti K. P. . Seda, et majas ei saaks elada või oleks vaja midagi 7
(10)teha, L. A. P. kurtnud ei ole. L. A. P. hakkas oma kuludega midagi tegema ja selle kohta dokumente leidma alles peale hagi esitamist. A. P. tasus pliidi remondi eest, kui esitati selle kohta dokument. Keldriakna vahetamisest A. P. ei tea. Kuni 2005.a. suveni ei olnud A. P. ja L. A. P. mingeid konflikte. 2005.a. mais-juunis hakkas ema tahtma, et A. kingiks maja edasi K. P. . Videosalvestisest Kastani tn 11 kinnistu olukorra kohta nähtub, et kinnistu piirdeaed osaliselt alla vajunud, kasvuhoone raamid on amortiseerunud ja klaasid katki, kõrvalhoone laudsein on viltu vajunud, selle aluseks olev kivimüür laguneb; elamu üks treppidest lagunenud, katuseservad lagunenud, elamu tellistest välisvoodris mitmed praod, elamu mitmed aknaruudud mõradega, elamu all oleva garaaži sissesõidutee küljed varisemisohtlikud, tubade seintes ja lagedes praod, keldrisoleva pesemisruumi seadmed roostes.
  1. Kohus loeb videosalvestusega ja kostja õigeksvõtuga tõendatuks, et Kastani tn 11 kinnistul asuv kasvuhoone on kasutamiskõlbmatu, samuti vajavad remonti kõrvalhooned. Vaidlusalusest lepingust tulenevalt on hageja kasutusõigus seatud mitte Kastani tn 11 kinnistule tervikuna, vaid kinnistul asuvale elamule. Ka on kostjal lepingust tulenevalt üksnes elamu korrashoiu kohustus. Seetõttu kohus leiab, et hageja etteheited, et kostja ei korrasta kasvuhoonet ja kõrvalhooneid, ei ole kohtu arvates asjakohased. Ka ei nõustu kohus, et nii kasvuhoone kui teised kõrvalhooned on vajalikud hageja igapäevase elutegevuse korraldamiseks. Hageja ei pea loomi. Seega hädavajadus kõrvalhoonete kasutamise järele puudub. Hagejal on regulaarne sissetulek pensioni näol ( mille suurus, nagu kohus hageja riigi õigusabi taotluse lahendamisel kindlaks tegi, on 2271,56 krooni). Kuigi riigi õigusabi taotlemisel on hageja küttekulud lugenud oma püsikulutuste hulka, on kohus käesolevas otsuses eespool kindlaks teinud, et suuremat osa eluasemekuludest ( so küttekulud) hageja ise ei tasu. Seega on hagejal kohtu hinnangul pensioni näol piisav sissetulek toidu ja muu eluks hädavajaliku muretsemisel ja puudub vajadus kasvatada toiduks köögivilju kasvuhoones. Arvestades ka hageja vanust ( 81 aastat) on kohtu arvates täiesti ebamõistlik pidada sellist suurt kasvuhoonet nagu nähtub kinnistu Kastani tn 11 olukorra kohta tehtud videosalvestusest. Nagu kohtuistungil seletas kostja A. P. , tegi ta paar aastat tagasi hagejale ettepaneku kasvuhoone lammutada, kuid hageja sellega ei nõustunud. Kohtu arvates ei ole mõislik nõuda kostjalt, et ta teeks korda kasvuhoone, mis oma seisukorra poolest kuulub lammutamisele. Uue kasvuhoone ehitamise kohustust vaidlusalusest lepingust kostjale kuidagi ei tulene.
  2. Kohtu arvates hageja poolt ette toodud asjaolu, et kostja ei tegele Kastani tn 11 kinnistul muruniitmisega, ei ole samuti asjakohane. Nagu hageja ka ise õigesti on leidnud ( hageja seisukohad - tl 30), on kinnistu üldise korrashoiukohustus kinnistu omanikul. Muru niitmine või mitteniitmine iseenesest ei takista hagejal elamu kasutamisõigust. Peale selle pole tõendatud hageja väide sellest, et kostja muruniitmist pole üldse korraldanud. Hageja on ka ise õigeks võtnud ja ka tunnistaja P. T. ütlustest nähtub, et muru on muuhulgas niitnud ka A. P. , kes on kostja isa. Tunnistaja A. P. ütluste kohaselt on temal poja A. P. kokkulepe Kastani tn 11 kinnistul vajalike jooksvate hooldustööde tegemiseks. Kohtu arvates ei ole sellises kokkuleppes midagi seadusevastast ja vaidlusaluse lepingu punkti 3 täitmise seisukohalt pole tähtis, kas hooldustöid teeb kostja isiklikult või tema poolt volitatud isik.
  3. Videosalvestisest nähtub ja ka kostja ei ole sisuliselt vaidlustanud seda, et Kastani tn 11 elamu vajab remonti ( nii välis- kui sisetöid). Teatud remonditöid on hageja kinnitusel korraldanud tema ise. Hageja väide 2005.a. sügisel keldriakna vahetamisest on tõendatud tunnistaja K. T. ütlustega. Hageja väide, et mõne aasta eest tehti hageja korraldamisel 8
(10)elamusiseseid värvimistöid, on tõendatud tunnistaja A. P. ütlustega, mille kohaselt 2002.a. või 2003.a. värviti kööki ja esikut. Hageja väide pliidi remontimisest on tõendatud tunnistaja A. P. ütlustega, mille kohaselt tasus ta pliidi remondi eest. OÜ Tehnokontrollikeskuse 25.10.2005.a. kontrollakt ja arve-kviitung ( tl-d 62-53) tõendavad, et 2005.a. oktoobris oli Kastani tn 11 kinnistu gaasipaigaldis rikkega, tunnistatud nõuetele mittevastavaks ja kasutamiseks ohtlikuks ja hageja on gaasipaigaldise korralise tehnilise kontrolli eest tasunud 129,80 krooni. Seega on tõendatud hageja väide, et tema on pidanud vähemalt 2005.a. sügisel tegelema gaasiseadmete hooldamisega. Samas tõendavad tunnistaja A. P. ütlused ka seda, et varasematel aastatel on ka A. P. ja A. P. elamus ja kinnistul teinud hooldustöid ( eelkõige elamu küttesüsteemi puudutavas osas). Tunnistaja A. P. ütlused tõendavad, et hageja varem soovi mingeid remonditöid teha, pole avaldanud. Hageja on elamus igapäevaselt sees elav isik, mistõttu on mõistlik arvata, et elamus puuduste ilmnemisel, mis hageja arvates elamist takistavad, teavitab ta ka kinnistu omanikku. Asjas pole tõendatud, et hageja oleks varem kostja või tema isa poole pretensioonidega elamu seisukorra suhtes pöördunud. Hageja poolt esitatud tõenditest nähtub, et ta on elamus esinevate puuduste kõrvaldamisega ( gaasipaigaldisega , pliidi ja keldriaknaga seonduvalt) aktiivselt hakanud tegutsema 2005.a. sügisel. Kohtu arvates on märkimisväärne see, et selline hageja aktiivsus tekkis ajal, mil tunnistaja A. P. ütlustest tulenevalt olid suhted hageja ja kostja vahel juba pingestunud. Hagejal oleks olnud võimalik vaidlusaluse lepingu punktist 3 tulenevalt nõuda nende tööde tegemist kostjalt, kuid ta seda võimalust ei kasutanud. Kohtu arvates asjaolud, et elamu vajab remonti, hageja 2005.a. sügisel korraldas ise gaasipaigaldise kontrolli, pliidi remondi ja keldriakna remondi, ei anna veel alust pidada kostjat elamu hooldamiskohustust rikkunuks. Kostja on varasematel aastatel elamus hooldamistöid ( eelkõige küttesüsteemiga seonduvalt) teinud. Hageja kasutuses olev elamu vajab küll remonti, kuid on ka käesoleval ajal elamiskõlbulik. Et elamu poleks käesoleval ajal elamiskõlbulik, ei ole väitnud isegi hageja ise. Hageja poolt esile toodud puudused ei ole sellised, mis takistaks elamus elamist. Kohtu arvates ei tulene vaidlusaluse lepingu punktist 3, et kostja peaks elamu täielikult renoveerima. 16. Hageja on esitanud muuhulgas nõude kinnistu Kastani tn 11 omandi temale tagasikandmiseks. Selline nõudeõigus oleks hagejal juhul, kui lugeda võlaõiguslik kinkeleping lõppenuks. Kuna kohus kinkelepingut lõppenuks ei loe, puudub alus rahuldada hageja nõuet kinnistu Kastani tn 11 omaniku kande parandamiseks kohtuotsusega kostja nõusoleku asendamiseks ja hageja omanikuna sissekandmiseks. 17. Pooled on esitanud menetluskulude nõuded. Nii on hageja menetluskulude nimekirja ( tl 91) kohaselt tema menetluskuludeks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 260 krooni ja enne riigi õigusabi määramist tasutud õigusabi kulu 19 307,50 krooni. Hagejal selliste menetluskulude olemasolu tõendavad Advokaadibüroo Heta 27.04.2006.a. tõend koos arvete ja kassa sissetulekuorderiga ( tl 92-96) ja maksekorraldus ( tl 20). Kostja menetluskuluks, mille väljamõistmist vastaspoolelt hagi rahuldamata jätmise korral ta taotleb, on vastavalt Advokaadibüroo Valge ja Uiga 25.04.2006.a. õiendile ( tl 100) õigusabi kulu 5310 krooni. Peale selle on asjas menetluskuluks veel hagejale Tartu Maakohtu 18.01.2006.a. määruse (tl 53) alusel osutatud riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi osutamisega seotud kulu, mille suurus vastavalt Tartu Maakohtu 26.05.2006.a. määrusele ( tl 118) on kokku 8708,40 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne selle seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse 9
(10)seadustikus sätestatut. Kuna menetlus on alustatud 2005.a., tuleb seega antud asjas menetluskulude väljamõistmisel juhinduda kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS sätetest. TsMS 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 61 lg 1 p 2 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. TsMS § 61 lg 2 kohaselt kui isikule, kelle kasuks otsus tehti, anti riigi õigusabi, mõistab kohus teiselt poolelt riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud riigituludesse. Kuna kohus jätab hagi tervikuna rahuldamata, tuleb hageja menetluskulud jätta tema enda kanda ja hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskuluna TsMS § 61 lg 1 p 2 alusel kostja õigusabi kulu. Arvestades asjaolusid, et tegemist on õiguslikult suhteliselt keeruka asjaga, kostja esindaja on koostanud hagile kirjaliku vastuse ja täiendava vastuse, valmistas ette kohtuvaidluse kõne kirjalikud teesid, osales eelistungil ja kolm tundi kestnud kohtuistungil, peab kohus kostja õigusabi kulu vajalikuks ja selle suurust põhjendatuks. Kuna hagi jääb rahuldamata ja hageja oli vastavalt Tartu Maakohtu 18.01.2006.a. määrusele riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamisest täielikult vabastatud, tuleb riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi osutamisega seotud kulu jätta riigi kanda. 18. Põlva Maakohtu 01.09.2005.a. määrusega ( tl 6) on hageja taotlusel kohaldatud hagi tagamise abinõud ja kantud A. P. kuuluva kinnistu Kastani tn 11 ( Põlva Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 2198; käesoleval ajal registriosa nr 219838) registriosa kolmandasse jakku L. A. P. kasuks omandi käsutamise keelumärge. Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb hagi tagamine TsMS § 386 lg 4 alusel tühistada. Kohtunik Rita Kulberg 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.