← Eesti

3-05-152/1

3-304/2005 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number 21.detsember 2005, Tallinn Haldusasi J.P.´i kaebus Murru vangla 03.03.2005 teate nr 5-30/20 vaide esitamise tähtaja ennistamata jätmise ja vaide tagastamise kohta tühistamiseks ja vaide läbivaatamiseks kohustamises. Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised 7.detsember 2005 3-304/2005 kaebuse esitaja J.P. vastustaja volitatud esindaja Sven Ranniste RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb asja otsustanud halduskohtule kirjalikult teatada kümne päeva jooksul, arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, so 21.12.

  1. Apellatsioonkaebuse võib esitada üksnes teate esitanud isik. (HKMS § 31) ASJAOLUD 18.11.2004 ja 20.12.2004 esitas kaebaja Murru vangla direktorile avaldused selgitamaks temalt Murru vanglasse saabumisel läbiotsimise käigus ära võetud kellarihma ja äratuskella kadumist. 31.12.2004 Murru vangla kirjaga nr 1-3 teatati, et kaebaja avaldust ei ole võimalik lahendada ettenähtud tähtaja jooksul, kuna avalduses toodud asjaolud vajavad täiendavat kontrollimist. 17.01.2005 Murru vangla vastuses nr 138 teavitati kaebajat, et kellarihma ja äratuskella äravõtmist ei tuvastatud ning raadiomagnetofon asub vangistusosakonnas. 1 28.02.2005 esitas kaebaja vaide Murru vangla 17.01.2005 vastusele nr 138 tema 18.11 ja 20.11.2004 kaebuste lahendamise kohta ning avalduse vaide esitamise tähtaja ennistamiseks. Murru vangla 03.03.2005 kirjaga nr 5-30/20 tagastati kaebaja vaie, kuna vaide esitamise tähtaeg oli mööda lastud ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei rahuldatud. Kaebaja pöördus halduskohtusse kaebusega 11.03.
  2. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja taotleb Murru vangla 03.03.2005 kirja nr 5-30/20 vaide esitamise tähtaja ennistamata jätmise ja vaide tagastamise kohta tühistamist ning 07.12.2005 kohtuistungil lisatud taotluse kohaselt vaide läbivaatamiseks kohustamist. Kaebaja leiab, et vangla ebaseadusliku tegevusega on kahjustatud tema tervislikku seisundit selliselt, et ta peab tarvitama antidepressante ja unerohtu. Tulenevalt oma tervislikust seisundist; vajadusest peale vangla keskhaiglast saabumist vastata kiiresti Riigikohtule; koolikohustusest ja perekonnaga seonduvast ei olnud kaebajal võimalik esitada vaiet tähtaegselt. Tähtaja ületamine oli väheoluline. Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Murru vangla on kaebaja tähtaja ennistamise taotlust lahendades arvestanud asjaoluga, et kaebaja viibis alates 24.01.2005 kuni 03.02.2005 haiglas. Kaebajal oli võimalik esitada vaie rohkem kui 10 päeva jooksul peale vanglate keskhaiglast saabumist. Kaebaja on ajavahemikul 17.01.2005 kuni 11.02.2005 esitanud 3 avaldust Murru vangla direktorile, 2 kirja Riigikohtule, 4 kirja Tallinna Halduskohtule ja 1 kirja Justiitsministeeriumile. Eeltoodust nähtub, et kaebajal oli piisavalt aega, et koostada 10 erinevat kirja, mida ta eelistas vaide esitamisele. Ühtegi objektiivset põhjust vaide esitamise tähtaja ennistamiseks ei esinenud. KOHTU PÕHJENDUSED Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 77 sätestab, et vaide esitamise tähtaja võib ennistada HMS §-s 34 sätestatud tingimustel, kas haldusorgani algatusel või menetlusosalise taotlusel, kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel. Kohus märgib esmalt, et vaide tagastamist tuleb käsitleda toiminguna tulenevalt HMS § 79 lg-st 3, mille kohaselt vaide tagastamisest teatatakse isikule posti teel. Teates tuleb vaide tagastamist põhjendada ning selgitada edasikaebamise korda. Viidatud sättest ei tulene, et haldusorgan peaks vaide tagastamise vormistama haldusaktina. Seega ei ole võimalik tühistada 03.03.2005 teadet, kuid kohus saab lahendada kaebaja kohustamistaotlust. Kohus leiab, et kaebaja avaldusena sõnastatud pöördumisi 18.11 ja 20.11.2004 (tlk 60-62) on võimalik käsitleda kaebustena vangla toimingutele, mis seisnes läbiotsimisel asjade väidetavas äravõtmises. Toiming, millega kaebaja vaie tagastati sooritati vangla poolt 17.01.
  3. Kohtuistungil (07.12.2005) vaidlustas kaebaja asjaolu, et 17.01.2005 vastus on talle kätte antud samal kuupäeval. Vastustajal puudus kaebaja allkiri 17.02.2005 vastuse kättesaamise kohta. Kohtule on esitatud registri väljatrükk (tlk 31), mille kohaselt on 17.01.2005 vastus nr 138 kaebaja poolt kätte saadud 17.01.
  4. Kaebuse kohaselt ning nähtuvalt kohtule esitatud kaebaja taotlusest vaide esitamise tähtaja ennistamise kohta, esitas kaebaja 28.02.2005 koos vaidega taotluse vaide esitamise tähtaja ennistamiseks. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt saab lugeda tõendatuks, et kaebaja sai 17.01.2005 teate kätte vastustaja poolt esitatud registri väljatrükil märgitud ajal. Kui vaie oleks olnud esitatud tähtaegselt puudunuks kaebajal vajadus taotleda vaide esitamise tähtaja ennistamist. 2 Kaebaja 28.02.2005 tähtaja ennistamise taotluse (tlk 13) kohaselt olid põhjendused tähtaja ennistamiseks järgmised: viibimine psühhiaatrilisel ravil vanglate keskhaiglas (10 päeva); jätkuvad terviseprobleemid, mille tõttu tarvitab kaebaja antidepressante; kohustus vastata Riigikohtule seoses erikaebusega; vaba aja vähesus koolikohustuse tõttu. Kaebaja viibis vanglate keskhaigla psühhiaatriaosakonnas 24.01.2005 kuni 03.02.
  5. Nähtuvalt vastustaja 03.03.2005 teatest on eelmärgitud asjaoluga arvestatud, st vastustaja on möönnud, et kaebajal oli haiglas viibimise ajal vaide esitamine takistatud. Vaide esitamise tähtaeg on jäetud ennistamata aga põhjusel, et kaebajal oli vastustaja arvates võimalik esitada vaie haiglast saabumise järgselt tähtaegselt. Peale vanglate keskhaiglast saabumist jäi kaebajale vaide esitamiseks aega 13 päeva. Kohus möönab, et enne vanglate keskhaiglasse minekut möödunud 6 päeva jooksul võisid kaebaja süvenenud terviseprobleemid takistada vaide esitamist, kuna kaebajat ilmselt ei paigutatud haiglasse ilma haiglaravi vajaduseta. Nähtuvalt haigusloo väljavõttest (tlk 97) diagnoositi kaebajal depressiooni sümptomitega ärevushäire. Riigikohtu halduskolleegiumi 19.01.2001 määruses haldusasjas nr 3-3-1-59-00 leitakse, et mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamisel saavad olla üksnes objektiivsed asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid samas objektiivse takistuse puudumise tõttu siiski võimalik. Seega tuleb kohtul hinnata, kas kaebaja poolt väljatoodud vaide esitamise tähtaja möödalaskmise põhjused olid objektiivseks takistuseks ehk teisisõnu, kas haiglast saabumise järgselt 13 päeva jooksul oli kaebajal objektiivselt võimalik vaiet esitada. Kaebaja poolt esile toodud põhjus – vaba aja vähesus seoses koolikohustuse ja Riigikohtule vastamise vajadusega ei ole kohtu hinnangul käsitletav objektiivse takistusena. Nähtuvalt kohtule esitatud kinnipeetavate väljamineva posti registreerimise žurnaali koopiatest (tlk 32-34) on kaebaja kirjutanud 21.01.2005 ja 24.01.2005 Tallinna Halduskohtule; 04.02.2005 Riigikohtule; 07.02.2005 Justiitsministeeriumile ja Tallinna Halduskohtule; 08.02.2005 Tallinna Halduskohtule ning 11.02.2005 taas Riigikohtule. Eeltoodust nähtub, et kaebajal oli koolikohustuste kõrvalt aega pidada tihedat kirjavahetust ning kaebaja ei ole kohtule tõendanud, et tal oli aja puudumise tõttu objektiivselt võimatu kirjutada veel ühte vaiet. Kaebajale kehtivad menetlustähtajad võrdselt teiste isikutega ning ainuüksi tiheda kirjavahetuse pidamine ei õigusta tähtaja möödalaskmist. Kohtu arvates ei ole ka tõendatud, et peale vanglate keskhaiglast naasmist olid kaebajal sellised terviseprobleemid, mille tõttu ta ei olnud adekvaatne ega suutnud esitada vaiet tähtaegselt. Kaebaja seostas võimetust esitada vaiet tähtaegselt tema poolt tarvitatud ravimite mõjuga. Kaebaja seletas kohtuistungil, et on senimaani haige ja aina haigemaks jääb (tlk 78). Nähtuvalt haiglusloo väljavõttest (tlk 97), oli kaebaja seisund peale ravi rahuldav. Kohus tegi 15.08.2005 järelpärimise Tartu vanglale, kus kaebaja viibis ravil psühhiaatriaosakonnas, selgitamaks, kas kaebaja on võimeline osalema kohtuistungitel. Kohtule edastatud psüühilise seisundi hinnangu (tlk 52) ja psühholoogilise uuringu (tlk 53-55) kohaselt esineb kaebajal depressiooni ja diagnoositud on segatüüpi isiksusehäire; kognitiivse võimekuse testiga selgus, et tulemused on normi piires, esineda võib ajutisi keskendumisraskusi. Kohtule ei edastatud infot, et kaebaja ei ole suuteline kohtuistungitel osalema. Kohtuistungitel käitus kaebaja adekvaatselt ning oli suuteline vastama kohtu küsimustele ning esitama küsimusi vastustajale ja tunnistajatele. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja I. P. ütluste (tlk 103-104) kohaselt on kaebaja alaliselt pinge all ja erutatud seisundis. Tunnistaja kohtus kaebajaga 09.02.2005 vastuvõtul ning kaebaja käitumine oli siis adekvaatne. Tunnistaja T. Š. ütluste (tlk 105) kohaselt on kaebaja seisund alates 3 2004.a. lõpust püsinud enamvähem ühetaoline. Tunnistaja ütluste kohaselt kaebaja ravimite kõrvalmõjude üle ei kaevanud. Kaebaja on esitanud vaide 28.02.2005 ja peale seda mitmeid kaebusi kohtule. Kohus leiab, et ainuüksi sellise tiheda kirjavahetuse pidamine nii vaide esitamise tähtaja jooksul kui pärast seda tõendab, et kaebaja tervislik seisund ei takistanud esitamast ka vaiet tähtaegselt. Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, arvestades ka kaebaja enda seletusi, et tema seisund ei ole muutunud või on kohtuistungi ajaks pigem halvenenud, et kaebajale võis olla vaide esitamine 2005.a. veebruarikuus püsiva isiksuse- ja ärevushäire seisundi tõttu küll raskendatud või ebamugav, kuid kaebaja oli adekvaatne ja võimeline pidama tihedat kirjavahetust, mistõttu ei esinenud objektiivset takistust vaide esitamise tähtaja möödalaskmiseks. Kaebus tuleb HKMS § 26 lg 1 p 6 alusel jätta rahuldamata. Kristina Maimann kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.