← Eesti

3-07-285/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Lauri Madise ja Lilianne Aasma Määruse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2007, Tallinn Haldusasja number 3-07-285 Haldusasi Kodakodsus- ja Migratsiooniameti taotlus S.B paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Tallinna Halduskohtu 06.02.2007 määrus S.B määruskaebus 22.veebruar 2007 RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Halduskohtu 06.02.2007 määrus muutmata ja S.B määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib HKMS § 74.1 korras edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  2. 05.02.2007 peeti Kodakondsus- ja Migratsiooniameti (KMA) ametnike poolt kinni Eesti Vabariigis ebaseaduslikult viibiv Aserbaidžaani kodanik S.B (sündinud xx.xx.xxxx Aserbaidžaanis) ja tema alaealine tütar R.V (sündinud xx.xx.xxxx). Oma sõnade kohaselt saabus S. B illegaalselt Eestisse
  3. aasta aprillis. Tallinnas võttis teda vastu R.V (sündinud xx.xx.xxxx), kes on S.B väitel tema elukaaslane ja kahe lapse isa. KMA 17.04.2003 ettekirjutusega nr 1002449729 kohustati S.B Eestist lahkuma 6 päeva jooksul. Tallinna Halduskohtu 30.09.2003 otsusega haldusasjas nr 3-1070/03 jäeti rahuldamata S.B kaebus nimetatud lahkumisettekirjutuse peale. KMA 30.10.2003 otsusega nr 20031142 keelduti S.B tähtajalise elamisloa andmisest. KMA on S.B korduvalt saatnud kutseid tulla Tallinna migratsioonibüroosse Eestis viibimise asjaolude selgitamiseks, kuid isik ei ole kohale ilmunud. Lahkumisettekirjutuse täitmise tagamiseks koostas KMA 23.01.2007 otsuse nr 1002449729 S.B suhtes järelvalvemeetmete kohaldamiseks. Aserbaidžaani Vabariigi Saatkond Lätis väljastas 16.01.2007 S.B tagasipöördumistunnistuse kehtivusega kuni 16.02.2007 3-07-285
  4. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet esitas 06.02.2007 Tallinna Halduskohtule taotluse paigutada S.B väljasaatmiskeskusesse. Isikule on väljastatud tagasipöördumistunnistus, kuid esimene võimalik lennuaeg läbi Frankfurdi Bakuusse on 14.02.
  5. S.B palus jätta taotluse rahuldamata, sest soovib jääda Eestisse elama oma elukaaslase R. V ja lastega.
  6. Tallinna Halduskohtu 06.02.2007 määrusega anti luba S.B paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse koos alaealise lapse R. V kuni 14.02.
  7. Kohus leidis, et KMA taotlus on väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 2 lg 1, § 14 lg 1, § 18 lg 1 ja § 23 lg 1 alusel põhjendatud. S.B on Aserbaidžaani kodanik, kes saabus Eestisse seadusliku aluseta. S.B puuduvad välismaalaste seaduse (VMS) § 51 lõikes 1 sätestatud seaduslikud alused Eestis viibimiseks, tema suhtes tehtud lahkumisettekirjutus on jõustunud ning ta kuulub Eestist väljasaatmisele. Isiku kohene väljasaatmine Eesti Vabariigist ei ole võimalik, sest esimene võimalik lennuaeg läbi Frankfurdi Bakuusse on 14.02.
  8. Koos S. B peavad Eestist lahkuma tema alaealised lapsed R. V ja G. V, kes on sünnilt Aserbaidžaani kodanikud ja kellel puuduvad analoogiliselt oma vanematega seaduslikud alused Eestis viibimiseks. Eestist peab lahkuma ka siin illegaalselt viibiv väidetav laste isa ja S.B elukaaslane R. V (Tallinna Halduskohtu 04.09.2006 ja Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2006 määrused haldusasjas nr 3-061702), mistõttu ei riku väljasaatmine perekonnapõhiõigusi (perekonnaelu elamine on võimalik Aserbaidžaanis). Leebemate järelevalvemeetmete rakendamine pole võimalik, sest isikud ei soovi vabatahtlikult seadust täita ja Eestist lahkuda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  9. S.B palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 06.02.2007 määrus ja esialgse õiguskaitse korras peatada nimetatud halduskohtu määruse täitmine. Halduskohus on rikkunud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 45 lg 2 p 1, sest on teinud otsuse isikute (G.V ja R. V) õiguste üle, keda kohtumenetlusse ei ole kaasatud. Kohus tegi otsuse motiivil, et S.B suhtes 17.04.2003 tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks on jõustunud. Nimetatud ettekirjutus kuulus täitmisele 6 päeva jooksul, seega alates 23.04.
  10. Halduskohus jättis tähelepanuta, et S.B tuli Eestisse elama kiriklikult laulatatud abikaasa R. V juurde. R.V on määratlemata kodakondsusega isik, kes oli tulnud Eestisse elama juba
  11. aastal Vene Föderatsioonist. VSS § 7 lg 3 kohaselt lahkumisettekirjutuse täitmata jätmisel välismaalase poolt tõendatud ja temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu ei kohaldata sundtäitmist kuni mõjuva põhjuse äralangemiseni. S.B ei ole olnud võimalik täita lahkumisettekirjutust kõlbelistel ja usulistel põhjustel. S. B on vastuvõttev riik – Aserbaidžaani Vabariik, kuid R.V puudub vastuvõttev riik. Seega ei osutu koos mehe ja lastega Eestist väljasõitmine käesoleval ajal võimalikuks. Lahkumisettekirjutuse täitmine lahutaks perekonna. S.B on Eestis elanud peaaegu viis aastat. Eestis on tal kooselust R.V sündinud 2 last. S.B on täielikult sõltuv R.V. Pere mahajätmist ei võimalda S.B usulised vaated ja aseri kultuuri tavad. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) kohaselt on õigused ja kohustused võrdselt nii Eesti kodanikel kui ka Eestis viibivatel välismaalastel. Põhiseaduse kohaselt on perekond ühiskonna alusena riigi kaitse all. Inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni art 8 kohaselt on igaühel õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ning kodu. PS § 24 kohaselt on igaühel õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Kohus on võtnud S.B selle võimaluse. Määruskaebuse esitamise tähtajaks on 16.02.
  12. On ilmne, et apellatsioonimenetluses ei saaks S.B väljasaatmise korral osaleda. Tallinna Halduskohtu 10.02.2007 määrusega jäeti rahuldamata esialgse õiguskaitse taotlus selle põhjendamatuse tõttu. 2

(4)3-07-285 Tallina Halduskohtu 14.02.2007 määrusega jäeti S.B määruskaebus rahuldamata ning saadeti lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Ringkonnakohus leidis, et määruskaebuse väited ei anna alust selle rahuldamiseks. Vaidlust ei ole selles, et S.B suhtes kehtib lahkumisettekirjutus, mida ta vabatahtlikult ei täitnud. S.B puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks. Ta on Aserbaidžaani kodanik ning Aserbaidžaani Vabariik on väljastanud talle tagasipöördumise tunnistuse kehtivusega kuni 16.02.
  2. S.B leiab, et tema väljasaatmiskeskusesse paigutamine on õigusvastane, sest teda ei saa Eestist välja saata. Lahkumisettekirjutuse sundtäitmine pole õiguspärane, sest lahkumisettekirjutus on täitmata mõjuvatel põhjustel. Mõjuvate põhjustena toob S.B esile, et R.V puudub Aserbaidžaani kodakondsus ning seetõttu ei saa ta Eestist lahkuda koos abikaasaga, ilma abikaasata lahkumist ei pea ta võimalikuks aseri kultuurist ja usulistest tõekspidamistest tulenevatel põhjustel. R.V ei ole õnnestunud Eestist välja saata mitmete aastate jooksul ja väljasaatmise perspektiivikus on seatud tõsise kahtluse alla. Samuti rikutakse väljasaatmisega alaealiste laste õigusi, kelledest üks peab jääma isaga Eestisse ja teine saadetakse emaga Aserbaidžaani.
  3. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus, kas S.B esindajate poolt esile toodud asjaolud tegid väljasaatmise võimatuks. Juhul, kui väljasaatmine oli võimatu, puudus alus S.B paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse vaatamata sellele, et lahkumisettekirjutus oli kehtiv ja selle sundtäitmise tähtaeg saabunud. Lahkumisettekirjutus on kohtuliku kontrolli läbinud ning ringkonnakohus ei käsitle enam S.B esindaja kohtuistungil esitatud väidet, et lahkumisettekirjutuse aluseks olev õigusnorm on vastuolus põhiseadusega, kuna ei anna haldusorganile võimalust kaalutletud otsuse tegemiseks.
  4. Käesoleval juhul ei esine VSS § 14 lg 4 sätestatud aluseid väljasaatmise mittekohaldamiseks. Aserbaidžaani Vabariigi näol ei ole tegemist riigiga, kuhu VSS § 171 kohaselt isikuid välja saata ei tohi. Väljasaatmise peatamist VSS § 7 lg 3 alusel ei ole haldusorganilt taotletud. Samas ei välista vastava taotluse esitamata jätmine võimalust vaidlustada väljasaatmiskeskusesse paigutamist põhjendusega, et väljasaatmine pole objektiivsetel põhjustel praegu võimalik.
  5. VSS § 7 lg 3 kohaselt lahkumisettekirjutuse täitmata jätmisel välismaalase poolt tõendatud ja temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu ei kohaldata sundtäitmist kuni mõjuva põhjuse äralangemiseni. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa S.B sõltumatu mõjuva põhjusena lahkumisettekirjutuse täitmata jätmiseks käsitleda tema soovi elada perekonnaelu Eestis. S.B ja tema lapsed on Aserbaidžaani kodanikud, seega oleks perekonnal soovi korral võimalik ühineda Aserbaidžaanis vaatamata sellele, et R.V on kodakondsuseta isik. Olukord, kus S.B peab Eestist lahkuma koos ühe lapsega, on tekkinud seetõttu, et S.B ja R.V ei ole soovinud teha koostööd KMAga kogu perekonna üheaegseks lahkumiseks. Kahtlemata kujutab S.B väljasaatmine Eestist tingimustes, kus tema elukaaslane ja üks laps jäävad siia, riivet tema perekonnaelule. Ringkonnakohtu hinnangul on riive õigustatud õiguskorra tagamisega ning arvestades riive eeldatavat kestust, proportsionaalne. Eesti õiguskorra tagamise huvides on oluline, et siin ei viibiks pikka aega seadusliku aluseta välismaalasi ning riigi nimel tehtud lahkumisettekirjutused täidetaks. Käesoleval juhul on KMA astunud samme selleks, et R.V ja temaga Eestisse jäänud poja asumine Aserbaidžaani võimalikuks teha. R.V taotletakse ajutist reisidokumenti ja viisat Aserbaidžaani sissesõiduks ning peale dokumentide vormistamist, mis 3
(4)3-07-285 eeldatavalt ei kesta üle paari kuu, on perekonnal võimalik taasühineda. Kuna R.V lahkumise dokumenteerimise osas on peetud läbirääkimisi Aserbaidžaani Suursaatkonna konsuliga, põhimõttelised kokkulepped, arvestades Välisministeeriumi 07.02.2007 kirja, on saavutatud, on reaalne R.V ja G.V asumine Aserbaidžaani Vabariiki lähiajal. Lahkumise võimatuse tõenduseks toodud väide, et abielus aseri naisel ei ole kultuurilistest ja usulistest tavadest tulenevalt kohane üksinda reisida, on otsitud. S.B väitel abiellus ta R.V Aserbaidžaanis ning reisis üksinda läbi Peterburi Eestisse R.V järele. Praegune situatsioon ei erine tollasest. S.B alaealine poeg jääb Eestisse vanemate poolt tehtud valiku tõttu – S.B ei soovinud teda vaatamata KMA ettepanekule endaga kaasa võtta. Alaealise tütre huvidega kooskõlas on tema väljasaatmine koos emaga. Eelneva tõttu ei olnud S.B ja tema alaealise tütre väljasaatmine võimatu.
  1. Tulenevalt VSS § 23 lg 1 paigutatakse väljasaadetav väljasaatmist taotlenud või väljasaatmist täideviiva valitsusasutuse taotlusel halduskohtuniku loal väljasaatmiskeskusesse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks, kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia samas seaduses sätestatud 48 tunni jooksul. Käesoleval juhul taotleti S.B ja tema tütre paigutamist väljasaatmiskeskusesse, sest pärast tagasipöördumistunnistuse saamist ei olnud võimalik väljasaadetavaid 48 tunni jooksul välja saata objektiivsetel põhjustel – lennukipiletite hankimine võttis aega. Väljasaatmiskeskuses kinnipidamine on sätestatud eesmärgiga tagada väljasaadetava lahkumine Eestist. Kuna S.B soovimatus Eestist lahkuda oli ilmne, oli väljasaatmise lõpuleviimise tagamiseks põhjendatud ja proportsionaalne tema ja lapse paigutamine lühiajaliselt väljasaatmiskeskusesse. Lapse huvide kaitseks kaasati asjasse Lastekaitseliit, kes kontrollis lapse olukorda väljasaatmiskeskuses ja ei tuvastanud sealsete tingimuste sobimatust lapsele. Seega oli otsus S.B ja tema lapse paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse tehtud õiguslikul alusel ja põhjendatud.
  2. Kohus ei pidanud R.V asja kaasama. Kohus on määruses sarnaselt ringkonnakohtuga käsitlenud S.B väidet perekonnaellu sekkumise lubamatusest ja ei ole R.V õiguste üle otsustanud. Viive Ligi Lauri Madise Lilianne Aasma 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.