“) §60 sätteid, mille kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Vastavalt
lg.1 – lg.4 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.
kohaselt laps, kes on sündinud või eostatud vanemate abielu kestel, loetakse põlvnevaks mehest, kes on lapse emaga abielus. Lapse sünniakti kantakse emana isik, kes on lapse sünnitanud, ja isana isik, kes on lapse emaga abielus, ükskõik kumma avalduse alusel. Kui abielu kestel sündinud või eostatud laps ei põlvne lapse emaga abielus olevast mehest, ei kanta abikaasade ühisel avaldusel lapse emaga abielus olevat meest isana lapse sünniakti. Laps, kes sündis pärast lapse emaga abielus olnud mehe surma, loetakse eostatuks abielu kestel, kui mehe surma päevast lapse sündimiseni ei ole möödunud üle 10 kuu. Laps, kes sündis pärast abielu lahutamist või kehtetuks tunnistamist, loetakse eostatuks abielu kestel, kui abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamise päevast lapse sündimiseni ei ole möödunud üle 10 kuu. Kui mees on andnud kirjaliku nõusoleku abikaasa kunstlikuks viljastamiseks, loetakse laps temast põlvnevaks.
kohaselt võib kohus tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast. Vanemate kohta tehtud kannet võib kohtus vaidlustada: 1) isik, kes on lapse sünniakti kantud lapse isa või emana; 2) isik, kes nõuab enda vanemaks tunnistamist, juhul kui sünniakti on vanemana kantud teine isik ning 3) lapse eestkostja või täisealiseks saanud laps. Kande ebaõigeks tunnistamise nõude aegumistähtaeg on üks aasta päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama kande ebaõigsusest. Kui alaealine sai teada, et ta on ebaõigesti sünniakti lapse ema või isana kantud, algab aegumistähtaeg tema täisealiseks saamisest. Kohus võib tuvastada lapse põlvnemise emast, kui sünniaktis kanne ema kohta puudub või kui kohus tunnistab ema kohta tehtud kande ebaõigeks. Emast põlvnemise tuvastamise nõudele kohaldatakse
Isik, kes on sünniakti lapse isana kantud tema enda või tema ja lapse ema ühise avalduse 5 alusel, ei või kannet vaidlustada, kui ta avalduse esitamise ajal teadis, et ta ei ole lapse isa. Kumbki abikaasa, kes on andnud kirjaliku nõusoleku kunstlikuks viljastamiseks, ei või vaidlustada sünniaktis isa kohta tehtud kannet. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ja vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et kostja, A I, lapsevanemana ei täida alaealise lapse: R I (isikukood: xxx, sünniaeg: „21“märtsil 2005.a.), ülalpidamiskohustust, mille tõttu mõistab kohus teise vanema, M I, nõudel A I välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kuna A I ei täida ülalpidamiskohustust ning on töötu, siis mõistab kohus temalt elatise välja alates elatisehagi esitamisest Perekonnaseadusega ettenähtud minimaalsuuruses. Samuti pidas kohus vajalikuks mõista A I riigituludesse 1 000.- krooni riigilõivu. A I vastuväited selle kohta, et alaealine laps R I (isikukood: xxx, sünniaeg: „21“märtsil 2005.a.) ei ole tema laps, tuleb jätta tähelepanuta, kuna alaealise R I (isikukood: xxx, sünniaeg: „21“märtsil 2005.a.) sünnitunnistusega luges kohus tõendatuks, et A I on tema isa. Alaealine R I (isikukood: xxx, sünniaeg: „21“märtsil 2005.a.) on sündinud seaduslikult registreeritud abielust ning Perekonnaseadus eeldab, et registreeritud abielust sündinud lapse isaks on abielumees, kelleks on käesoleval juhul A I. A I ei ole mitte kunagi varem vaidlustanud seadusandluses ettenähtud tähtaja jooksul ning kehtivas seadusandluses ettenähtud korras oma kandmist alaealise R I sünniakti isana, millega luges kohus tõendatuks, et tegelikult peab A I ennast alaealise R I isaks. Kohus luges tõendatuks, et oma isaduse hilisemat eitamist, kasutab A I ettekäändena selleks, et mitte maksta lapse ülalpidamiseks elatusraha st., et kõrvale hiilida oma isa kohustuste täitmisest alaealise lapse ülalpidamisel. Johannes Külaots Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.