KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Gaida Kivinurm ja Mare Merimaa Määruse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2007. a, Tallinn Ts

) § 5 järgi on korteriühistu liikmed korteriomanikud. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmed.

§ 5

’ järgi korteriühistu liikme õigused ja kohustused lähevad üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. Seega tekivad ja lõpevad korteriühistu liikme õigused ja kohustused seaduse järgi. Seaduse kohaselt ei saa kellelgi teisel kui korteriomanikul olla korteriühistu liikme õigusi ja kohustusi.

§ 10’ kohaselt korteriühistu liikmel on õigus osaleda korteriühistu üldkoosolekutel.

Vastavalt

§ 13

lõikele 3 on ainult korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole. Seega ei saa ka muud isikud kui korteriühistu liikmed osaleda korteriühistu üldkoosolekutel ning seda kohtus vaidlustada.

§ 10’ võimaldab üldkoosolekul osaleda korteriühistu liikme esindajal, kuid vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) § 117 lõikele 1 on esindusõigus õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel; mitte aga omal nimel nagu käesoleva menetluse hagejad. Mõned korteriomanikud on hagejatele oma õigused KÜ X vastu loovutanud viidates seejuures võlaõigusseaduse (VÕS) sätetele. Vastavalt VÕS § 164 lõigetele 1 ja 2 võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Kohtu hinnangul ei ole antud säte korteriühistu liikme õiguste loovutamisel kohaldatav kuna tegemist ei ole võlasuhtega ning korteriühistut või selle liikmeid ei saa korteriühistu liikme üldkoosolekuga seotud õiguste aspektis käsitleda võlgniku ja võlausaldajana. Korteriühistu ja tema liikme vahel võivad tekkida küll võlaõigussuhted, kuid mitte antud suhtes. Samuti keelab

§ 5teistel isikutel peale korteriomanike olla korteriühistu liikmeteks.

Seega antud kontekstis on õigusjärglus korteriomanike ja kolmandate isikute vahel TsÜS § 6 lõike 1 järgi välistatud ja nõuet loovutada ei saa. Seega, korteriühistu liikme õigused ja kohustused tekivad seaduse alusel ning lõpevad seaduse alusel, korteriühistu liikme õigused osaleda korteriühistu üldkoosolekul ja vaidlustada seda ei ole võlaõigusliku lepinguga loovutatavad. Seetõttu ei saa hagejatel tekkida samu õigusi nagu korteriühistu liikmetel. Seetõttu ei saa hagejad vaidlustada korteriühistu üldkoosoleku otsust. Samuti puudub hagejate puutumus korteriühistu poolt antud volitustega H. V, kellele väidetavalt on üle antud korteriühistu juhatuse liikme kohustused. Kuna hagejatel korteriühistu ja H. V vahelise õigussuhtega puudub igasugune puutumus, puudub ka nende õiguslik huvi seda kohtus vaidlustada. Selles suhtest ei teki, muutu ega lõpe hagejate õigused või kohustused. Lisaks sellele ei soovi hagejad H. V kostjana menetlusse kaasata. TsMS § 208 kohaselt ei ole kohtul enam õigust kostjat kaasata. Kui nõue on esitatud ebaõige kostja suhtes või kui kostjat ei ole menetlusse kaasatud, ei saa kohus ainuüksi seetõttu hagi rahuldada. Ka siis jääks hagi rahuldamata. 5 Alates 1. jaanuarist 2006.a jõustunud TsMS on kohtule andnud täiendava võimaluse jätta hagiavaldus menetlusse võtmata kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust või hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada (TsMS § 371 lõige 2). Antud säte on kooskõlas menetluse ökonoomika põhimõttega ning kohtu ja menetlusosaliste kulude vähendamisega. Seega, kui kohtul on arusaam, et hagi ei saa TsMS § 371 lõikes 2 märgitud aluste esinemisel rahuldada, ei ole otstarbekas seda hagi menetlusse võtta. Kohtul oleks võimalik hagi menetleda vaid siis, kui ringkonnakohus asub määruskaebuse menetlemise korras seisukohale, et korteriühistu liikme õigused on võõrandatavad ning hagejatel on antud menetluses seadusega kaitstud õigus, mida kaitsta. Vastasel korral jõuaks kohus, ilma kõrgemalseisva kohtu kohustusliku seisukohata, ka kohtuotsuses eeltoodud järeldusele. Vastuväide kohtu tegevuse peale seisneb selles, et väidetavalt on kohus tegutsenud ebaseaduslikult. Kohus on põhistanud oma seisukohti õigusnormidega. Vastuväide jääb rahuldamata. Hagejate viited teisele tsiviilasjale ei ole asjakohased kuna vastuväiteid teise tsiviilasja kohta käesolevas menetluses esitada ei saa. Määruskaebus Määruskaebuses (erikaebus) paluvad hagejad maakohtu määruse tühistada. Korteriühistu juhatuse esimees sõlmis ilma üldkoosoleku otsuseta lepingu H. V, kellele on pandud volitused korteriühistu juhtimiseks ja kelle poole peavad korteriühistu liikmed kõikide

imuste puhul pöörduma. Korteriühistu dokumente varjatakse ühistu liikmete eest ja juhatuse liikmed omandavad alusetult saadud tulu. Korteriühistu põhikirja järgi on aga juhatuse liikmete volitused juba lõppenud

1. maist 2003.a, kuna ümbervalimised peavad toimuma iga 2 aasta tagant.
2. märtsi 2005.a toimunud üldkoosolek oli seega ebaõiguslik ja vastu võetud otsused tariifide suurendamiseks alusetud. Korteriühistu liikmed ei taha leppida juhatuse kuritegevusega. Kohtunik M. E on näidanud ennast kui isikut, kes on huvitatud asja lahendamisest korteriühistu juhatuse kasuks nii protsessis tsiviilasjas nr 2/254-5094/03 kui ka tsiviilasjas nr 2-2/2134/05 ja soovib alusetult protsessist kõrvaldada kaebaja V.A. Kohtunik on soovinud näidata, et V.A soovib protsessis esineda kui korteriühistu liige ja soovib V.A kõrvaldada protsessist otsitud põhjustel ja ebaseaduslikult. Seadus ei keela korteriühistu liikmetel käsutada oma õigusi ja kohustusi. V.A kasutab X korteriühistus oma ema korterit ja tema kohustus arveid tasuda on võrdne korteriühistu liikmete kohustusega. V.A on teenuste kasutaja ja tarbija, kuna ta maksab kommunaalteenuste kasutamise eest, on tal ka õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole. V.A kui tarbijal on õigus vaidlustada korteriühistu juhatuse ebaseaduslikke nõudmisi, mis tuginevad üldkoosolekute ebaseaduslikele otsustele, vaidlustada kohtus. Seadus ei keela korteriühistu liikmel oma nõudmisi korteriühistu vastu loovutada kolmandatele isikutele ja kolmandad isikud võivad oma nimel pöörduda kohtusse.

§ 5

` 6 lubab, et uuele korteriomandi omanikule lähevad üle mitte kõik korteriühistu liikme õigused ja kohustused, vaid ainult need, millised kuulusid endisele korteriomandi omanikule. See on seotud sellega, et endine omanik võis tehingu (lepingu) tulemusena loovutada mõned oma õigused ja kohustused kolmandatele isikutele. Seadus ei ole öelnud, et üldkoosoleku otsuste vaidlustamise võimalust omab ainult korteriühistu liige. Pole seadust, mis keelaks seda teha kolmandatel isikutel. Seadus (

§ 5) ei näita, et korteriühistu liikme õigused on katkematus suhtes isikuga.

Seadus ei piira ega keela nõuete loovutamist. Menetluse edasine käik

1. augustil
2. a. võttis Harju Maakohus määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lõikele 5 Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et määruskaebus toodud asjaolud ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus on piisavalt motiveeritud, motiivide ülekordamiseks ei ole vajadust. Kaebuse väited ei ole põhjendatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi kohtus poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning TsMS § 363 lõike 1 punkti 1 kohaselt märgitakse hagiavalduses hageja selgelt väljendatud nõue. TsMS § 200 lõike 1 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Maakohtu määrustega on kaebajatelt nõutud korduvalt puuduste kõrvaldamist hagiavalduses, selgitades üksikasjalikult, milliseid puudusi kohus silmas peab ja millised nõuded peavad olema täidetud, et maakohtul oleks võimalik hagiavaldust menetlusse võtta. Sama paragrahvi lõike 2 lause 1 kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia.
3. juuli 2006.a määrusega hagi läbi vaatamata jättes täitis maakohus nimetatud ülesannet. Kolleegium juhib teistkordselt määruskaebuse esitajate tähelepanu asjaolule, et juhul, kui hageja esitas kohtule hagi täpsustuse faksi teel, oleks ta pidanud esimesel võimalusel edastama kohtule ka originaalallkirjaga eksemplari. Väär on kaebajate seisukoht, et kohus oleks pidanud arvestama faksi teel edastatud dokumenti või juba eelnevalt esitatud dokumentide korduvaid koopiaid nõuetekohase hagiavalduse täpsustusena. Asjaolu, et dokumendi tähtaegseks esitamiseks on lubatud kasutada faksi, ei tähenda, et nimetatud dokumendist ei tuleks kohtule esitada originaaleksemplari. Määruskaebuse esitajad tuginevad

§ 5

` sättele, leides, et uuele koretriomandi omanikule lähevad üle mitte kõik korteriühistu liikme õigused ja kohustused, vaid ainult need, millised kuulusid endisele korteriomandi omanikule ning sellega on ümber lükatud maakohtu kohtuniku arvamus, et mitte ükski KÜ liikme õigustest ja kohustustest ei saa olla loovutatud kolmandtele isikutele.

§ 5

` peab aga silmas korteriühistu liikme õiguste ja kohustuste üleminekut korteriomandi võõrandamise või pärimise puhul. Sellisel juhul korteriühistu liikmele kuulunud õigused ja kohustused lähevad üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. Nimetatud säte ei võimalda kolmandatel isikutel omandada korteriühistu liikmete õigusi ilma korteriomandi omanikuks saamata. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit kõnealuses korteriühistus korteriomandi ülemineku fakti kohta kaebajatele OÜle * või V.A. Korteriühistu poolt esitatavate arvete osalist tasumist V.A poolt ei saa lugeda korteriühistu liikme õiguste ja kohustuste üleminekuks temale. 7 Õigeks ei saa pidada ka kaebuse esitajate väidet, et seadus ei keela vaidlustada korteriühistu otsust, mis piiravad maja elanike, kes ei ole korteriühistu liikmed, huve.

§ 13

lõige 3 sätestab üheselt, et vaid korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole. Toimiku materjalidest nähtuvalt on 12 korteriühistu liiget loovutanud oma nõudmiste õigused * OÜ-le, kuid ei nähtu, et korteriühistu liikmed oleksid volitanud nimetatud äriühingut esindama neid kohtuvaidlustes korteriühistu juhatuse vastu korteriühistu üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et korteriühistu liikmete õigused ja kohustused tekivad ja lõpevad seaduse alusel. Seega ei ole hagi esitatud hagejate poolt, kellel oleks seadusega antud õigus sellises tsiviilasjas tõstatatud

imuste lahendamise nõudes kohtu poole pöörduda või oleks võimalik esitatud hagi raames saavutada seaduses sätestatud õiguslike huvide kaitset kõnealuse korteriühistu liikmetele. Eeldades esitatud hagi aluseks olevate faktiliste väidete õigsust, ei ole hagi esitanud isikute õiguste rikkumine aga sellistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik. Kohus võib õigusliku huvita esitatud hagi menetlemisest keelduda TsMS § 371 lõike 2 punkt 2 alusel, millele oligi antud juhul maakohus määruses viidanud. Kaebuse esitajate märkused tsiviilasjade nr 2/254-5094/03 ja nr 2-2/2134-05 arutamise protsessuaalsete

imustega, jätab ringkonnakohus tähelepanuta kui asjakohatud antud tsiviilasja menetluses.

1. oktoobril ja
2. oktoobril 2006.a ringkonnakohtusse saabunud kaebajate täiendavad nõuded, taotlused ja vastuväited maakohtu kohtuniku tegevusele jätab ringkonnakohus tähelepanuta, kuna need on laekunud kohtusse peale määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist. Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. Urmas Reinola Gaida Kivinurm Mare Merimaa