kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 30 000 kr krediiti.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata üldtingimuste p-s 2.1 sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule.
lg 1 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud 2 tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Üldtingimuste p 4.1.1 alusel on krediidiandjal õigus leping ennetähtaegselt üles öelda ja nõuda kogu võla kohest tasumist kui tarbijast krediidisaaja on osamaksetena tagastatava krediidi puhul täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud krediidisaajale edutult vähemalt kahe nädala pikkuse täiendava tähtaja võlgnetava summa tasumiseks koos hoiatusega, et ta ütleb võla tasumata jätmise korral lepingu üles. Hageja hoiatas 22.05.2006 kirjaliku teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja
Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega, mistõttu hageja ütles põhjendatult 13.06.2006 kostjale saadetud ülesütlemisavaldusega lepingu üles.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Üldtingimuste p 4.3 kohaselt on tarbijaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused. Seega nõuab hageja kostjalt üldtingimuste p-de 2.1, 4.3, 5.1, 5.3 ja 8.3 ning
, § 101 lg 1 p-de 1,3 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 115 lg 1, § 127 lg 1 ja § 128 lg 1, 2, 4 alusel lepinguliste kohustuste täitmist, kusjuures kostja lepinguliste kohustustena käsitleb hageja kostja kohustust tasuda hagejale tagastamata krediidisumma, sissenõutavaks muutunud tasumata intress, viivis, leppetrahv, võla sissenõudmisega seotud kulud ning kahjuhüvitis. 2.2. Tagastamata krediidisumma Kuna kostja on pärast lepingu ülesütlemist hagejale tasunud krediidisumma katteks vaid 2 900 kr, siis on kostja poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 27 100 kr, mis tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 4.3 ning
2.3. Intress Lepingu põhitingimuste alusel on põhivõlgnik kohustatud maksma hagejale intressi 29.77% krediidisummast ühe aasta kohta. Kuna kostja ei ole hagejale pärast lepingu ülesütlemist intressidena võlgnetavate summade katteks mitte ühtegi makset tasunud, tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 4.3 ning
, § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel kostjalt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas 5 776.43 kr. 2.4. Viivis
lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda
lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.
lg 1 sätestab et, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Üldtingimuste p 5.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist seaduses sätestatud määras ning p 5.2 alusel lähtutakse viivise arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365-päevasest aastast. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata. Alates 01.01.2006 kehtiv
lg 1 ls 3 redaktsioon sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise 3 määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on alates 01.01.2006 lepingujärgselt viivise määraks 29.77% võlgnetavalt summalt aastas. Lepingu ülesütlemisel 13.06.2006 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 122.59 kr. Kuna hageja andis kostjale lepingu ülesütlemisavalduses 7-päevase tähtaja võlgnevuse tasumiseks, millele hageja lisab veel juurde 3 päeva, arvestamaks lepingu ülesütlemisavalduse kostjani jõudmise aega, alustab hageja viivise arvestamist alates 24.06.2006. Kuna kostja on pärast ülesütlemist tasunud krediidisumma katteks 25.07.2006 osalise makse, siis hageja viivisenõue on perioodil 24.06.2006-25.07.2006 suurenenud 782.99 kr (30 000 kr * 29.77% * 32 päeva / 365 päevaga) võrra ning lisaks viivisenõue perioodil 26.07.200631.08.2006 suurenenud 817.82 kr (27 100 kr * 29.77% * 37 päeva/ 365 päevaga) võrra . Seega 31.08.2006 seisuga tuleb üldtingimuste p-de 5.1, 5.2 ja 4.3 ning
, § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 1 723.40 kr (122.59 kr + 782.99 kr +817.82 kr). 2.5. Leppetrahv
lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Üldtingimuste p 5.3 alusel on tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Seega on lepingu alusel leppetrahvi suuruseks 6 000 kr (30 000 kr * 20%), mis tuleb üldtingimuste p-de 5.3 ja 4.3 ning
2.6. Kahju hüvitamine Lisaks ülesütlemisavalduses esitatud nõuetele, esitab hageja leppetrahvi ületavas osas kostja vastu kahju hüvitamise ehk saamata jäänud tulu nõude summas 6 817.98 kr, mille moodustab osa lepingu ülesütlemisele järgenenud perioodi intressist, mille saamise võimaluse hageja lepingu ülesütlemisel kaotas.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil vastavalt lepingus sätestatule. Hageja on kõik oma lepingulised kohustused kostja ees nõuetekohaselt täitnud. Kostja on hagejaga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, jättes tasumata kokkulepitud krediidi- ja intressimaksed ning täitmata pärast lepingu ülesütlemist tekkinud kohustused. Kostjapoolsest lepinguliste kohustuste rikkumisest on hagejale tekkinud varaline kahju.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
lg 1 alusel on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 1, 2 ja 4 kohaselt on varaliseks kahjuks ka saamata jäänud tulu, mis seisneb kasus, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Hageja poolt saamata jäänud tuluna ehk kasuna tuleb antud juhul mõista intressi, mille tasumises on hageja ja kostja kokku leppinud ja mille saamisega hageja krediidisumma väljastamisel mõistlikult arvestas. Intressi ehk planeeritud tulu saamise võimaluse kaotas hageja lepingu ülesütlemisel
Vastavalt nimetatud sättele vähendatakse lepingu ülesütlemisel krediidiandja poolt tasumata krediidi brutosummat krediidi kasutamata jätmise ajale langeva intressi ja tarbijale langevate kulude võrra. Seda hageja ka tegi, nõudes lepingu ülesütlemisel üksnes selleks hetkeks sissenõutavaks muutunud tasumata intressi.
4 § 161 lg 2 sätestab, et kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud. Lepingu põhitingimuste alusel on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 29.77% krediidisummast aastas ehk kogu kredudisummalt tulnuks kokkuleppe kehtivuse korral tasuda 18 594.41 kr intressi. Nimetatud intressi oleks hageja olnud õigustatud saama, kui ei oleks esinenud kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid, st kostjapoolset lepinguliste kohustuste rikkumist ning lepingu ülesütlemist. Lepingu rikkumisest tuleneva saamata jäänud tulu leidmiseks tuleb kokkulepitud intressist maha arvata lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress 5 776.43 kr ning leppetrahv 6 000 kr. Seega on on hagejal üldtingimuste p-de 4.3 ning
, § 101 lg 1 p 3, § 115 lg 1, § 127 lg 1 ja § 128 lg 1, 2, 4 alusel õigus nõuda kostjalt lepingu rikkumisest tuleneva kahjuhüvitist summas 6 817.98 kr (18 594.41 kr - 5 776.43 kr - 6 000 kr). Seega palub hageja eeltoodud õiguslikel põhjendustel kostjalt välja mõista lepingu rikkumisest tulenev kahjuhüvitis summas 6 817.98 kr. Kahjuhüvitise väljamõistmine on põhjendatud ka asjaoluga, et pärast lepingu ülesütlemist on kostja lepingust tuleneva võlgnevuse katteks hagejale tasunud vaid osalise makse. Sellest johtuvalt on hageja veendunud, et ka tulevikus venib kohtuotsuse täitmine pikemale ajale, kui lepingu kehtivus oleks olnud. Seeläbi on hageja huvid kahjustatud, sest hageja ei eeldanud kostjaga lepingu sõlmimisel, et kostja hakkab lepingut rikkuma ning et hageja saab kostja poolt võlgnetavad summad tunduvalt hiljem tagasi, kui lepingu sõlmimisel kokku lepiti. Hageja palub kohtult: 1) mõista kostjalt välja 47 417.80 kr, millest 27 100 kr on tagastamata krediidisumma, 5 776.43 kr sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 1 723.40 kr viivis, 6 000 kr leppetrahv ning 6 817.98 kr kahjuhüvitis; 2) jätta hageja menetluskulud kostja kanda; 3) jätta kostja menetluskulud tema enda kanda. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega, sest TsMS § 404 lg 1 alusel on võimalik kirjalikku menetlust kohaldada , kuna hagihind ei ületa 50 000 krooni. KOHTU SEISUKOHT Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kätte 25.11.2006 ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul kirja kättetoimetamisest. Kohus hoiatas kostjat, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole käesoleva ajani kohtule vastanud. Hageja on kohtule esitanud tõenditena koopia hageja ja kostja vahel 16.01.2006 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr 0600090/15tt.; koopiad hageja poolt 22.02.2006, 17.03.2006 ning 25.04.2006 kostjale saadetud võla sissenõudmisega seotud kirjadest; koopia hageja poolt 22.05.2006 kostjale saadetud tarbijakrediidilepingu 0600090/15tt ülesütlemise hoiatusest; koopia hageja poolt 13.06.2006 kostjale saadetud tarbijakrediidilepingu nr 0600090/15tt ülesütlemisavaldusest ; koopia hageja laenuteenuste hinnakirjast ; koopia riigilõivu tasumist tõendavast maksekorraldusest. Hagiavaldusest ja lisatud dokumentidest nähtub, et hageja nõue kostja vastu on põhjendatud. 5 Hageja tuginemine
§-le 100: kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmise juhtumil on põhjendatud. Samuti on hageja
lg 2 alusel kostja–poolsel kohustuse rikkumise õigustatud kasutama eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada. Hageja on õigusatud
Esitatud tõenditest nähtub, et kostja on hagejaga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, jättes tasumata kokkulepitud krediidi- ja intressimaksed ning täitmata pärast lepingu ülesütlemist tekkinud kohustused.
lg 1 alusel on hagejal õigustus nõuda kostjalt kui võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hageja viited
lg 1, 2 ja 4 temal varalise kahju tekkimisel lepingust tulenevalt saamata jäänud tulule on asjakohased. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võla kokku 47 417, 80 krooni. KOHTUKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuna kohus rahuldas hagi, peab ta põhjendatuks mõista menetluskulud välja kostjalt hagejale. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Samuti tuleb kostjalt välja nõuda riiginõuded, tulenevalt käesolevast menetlusest. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.