← Eesti

2-03-597/5

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Margo Klaar ja Hannes Olev Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. detsember
  2. a., Tallinn Tsiviilasja number 2-03-597 Tsiviilasi N.S hagi V.G vastu tühise tehingu alusel saadu tagastamiseks ja V.G vastuhagi 100.000 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu
  3. aprilli
  4. a. otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V.G apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
  5. november
  6. a. Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant V.G (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x), esindaja adv. Mare Lust Vastustaja N.S (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x ), esindaja adv. Piret Blankin RESOLUTSIOON:
  7. Tühistada Tallinna Linnakohtu
  8. aprilli
  9. a. otsus N.S hagis V.G vastu tühise tehingu alusel saadu tagastamiseks ja V.G vastuhagis N.S vastu 100.000 krooni väljamõistmiseks.
  10. N.S hagi V.G vastu tühise tehingu alusel tagastatu hüvitamiseks 640.000 krooni väljamõistmiseks jätta rahuldamata.
  11. V.G vastuhagis N.S vastu 100.000 krooni väljamõistmiseks saata tsiviilasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
  12. Apellatsioonkaebus osaliselt rahuldada.
  13. Välja mõista N.Slt V.G kasuks riigilõiv 28.000 (kakskümmend kaheksa tuhat) krooni ja riigituludesse riigilõiv 3140 (kolm tuhat ükssada nelikümmend) krooni. Riigituludesse makstav lõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele 2 10220034796011 Ühispangas või 221023778606 Hansapangas viitenumbriga
  15. Tühistada Tallinna Linnakohtu
  16. oktoobri
  17. a. määrusega kohaldatud hagi tagamisabinõu – hüpoteegi seadmine Tallinna Linnakohtu kinnistusameti Tallinna kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr. xxxxx (omanik V.G) neljandasse jakku N.S kasuks 520.000 krooni suuruses summas.
  18. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
  19. oktoobril
  20. a. esitas N.S hagi Tallinna Linnakohtusse V.G vastu tühise tehingu alusel saadu tagastamiseks 640.000 krooni suuruses summas.
  21. detsembril
  22. a. sõlmisid hageja (müüja) ja kostja (ostja) Tallinnas x asuva korteri notariaalse ostu-müügilepingu. Lepingu kohaselt oli korteri müügihind 200.000 krooni, millest 100.000 krooni oli lepingu p.
  23. 1 kohaselt tasutud lepingu sõlmimisel ja 100.00 krooni tuli tasuda
  24. detsembril
  25. a. Lepingu p.
  26. 3 kohaselt pidi korter jääma hageja kasutusse ja valdusse
  27. detsembrini
  28. a. Korteri omandiõigus pidi lepingu p. 4 kohaselt üle minema ostjale lepingu allakirjutamisel. Nimetatud korter on käesoleva ajani hageja valduses ja kasutuses. Samal päeval,
  29. detsembril
  30. a. sõlmisid N.S ja AS A (lepingus nimetatud „pandimaja“), keda esindas V.G, laenu- ja pandilepingu nr. 271, mille kohaselt AS A andis N.S laenu 200.000 krooni tagasimaksetähtajaga
  31. juuni
  32. a. Kõigi laenuga seotud kohustuste täitmise tagamiseks andis hageja pandimajale pandiks Tallinnas x asuva korteri. Lepingus sisaldub viide notariaalsele ostu-müügilepingule. Vastavalt laenu- ja pandilepingu punktile 6 lubas AS A pärast laenusumma ja intresside tasumist tagastada eelnimetatud vara N.S notariaalses lepingus näidatud soetusmaksumuse alusel. Tallinna Linnakohtu
  33. jaanuari
  34. a. otsusega tsiviilasjas nr. 2/3/33-509/99 tunnistas kohus N.S taotluse alusel N.S ja V.G vahel
  35. detsembril
  36. a. sõlmitud ostumüügilepingu tühisust. Tallinna Ringkonnakohus jättis otsuse muutmata. Poolte vahel lepingu sõlmimise ajal
  37. detsembril
  38. a. kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 66 lõike 4 järgi ei pea tühist tehingut täitma ja lõike 5 kohaselt peavad pooled tühise tehingu järgi saadu tagastama, selle võimatuse korral aga hüvitama saadu rahas.
  39. jaanuaril
  40. a. võõrandas V.G vaidlusaluse korteri edasi T. L, kelle avalduse alusel on korter kantud korteriomandina kinnistusregistrisse. Korteri tagasinõudmiseks ja kinnistusraamatu kande parandamiseks on N.S esitanud hagi T. L vastu. Hageja muutis
  41. mail
  42. a. nõude suurust ja palub kohustada kostjat tagastama alusetult omandatud korteri x Tallinnas, selle võimatuse korral aga mõista kostjalt välja hüvitis 640.000 krooni, s. o. korteri väärtus käesoleval ajal. Kostja vastuväited Kostja tunnistas hagi osaliselt ja nõustus hüvitama hagejale 100.000 krooni. Tähtsust ei ole kinnisvara turuhinnal käesoleva aja seisuga.
  43. detsembril
  44. a. oli vaidlusaluse korteri ostu-müügihind 200.000 krooni, sama summaga ostis
  45. jaanuaril
  46. a. sama korteri ka T. L, kes on korteri omanikuna kantud kinnistusraamatusse. Kuna TsÜS § 66 lõike 5 alusel peavad pooled tühise tehingu järgi saadu tagastama, on kostja nõus tasuma hagejale lepingu sõlmimisel üle antud 100.000 krooni. 3 Vastuhagi
  47. jaanuaril
  48. a. esitas V.G vastuhagi. Arvestades, et tühise tehinguga saadu tuleb tagastada, on N.S kohustatud tagastama kostjalt (vastuhagis hagejalt) notari juuresolekul saadud summa 100.000 krooni. Vastus vastuhagile N.S vastuhagi ei tunnistanud. Korteri ostu-müügileping sõlmiti samal päeval, kui sõlmiti pandileping nr. 271, mille alusel sai N.S laenuks 200.000 krooni. Formaalselt osalesid pooled tehingus äriühingute esindajatena: N.S võttis OÜ W nimel laenu V.G esindatavalt ASilt A. Tallinna Linnakohus luges tõendatuks
  49. detsembril
  50. a. sõlmitud laenulepingu ning korteri ostu-müügilepingu vahetu seose ning selle, et poolte tegelik tahe
  51. detsembri
  52. a. korteri ostu-müügilepingu vormistamisel oli sõlmida laenulepingu tagamiseks korteri tagatisomandamise leping. Seega oli tegemist ühe tehinguga. Pooled sõlmisid laenulepingu ning seejärel notari juures korteri ostu-müügilepingu. Alles siis laenuleping allkirjastati ning N.S sai 200.000 krooni. Korteri ostu-müügilepingu alusel eraldi 100.000 krooni üleandmist N.S ei ole toimunud ning vastuhagejal ei ole õigust selle summa tagastamist nõuda. Esimese astme kohtu otsus
  53. aprilli
  54. a. otsusega mõistis Tallinna Linnakohus V.G N.S kasuks välja 640.000 krooni hagi rahuldamiseks ja 13.300 krooni kohtukulu ning jättis V.G vastuhagi rahuldamata. Riigituludesse mõistis kohus kostjalt 30.500 krooni. Tallinna Linnakohtu
  55. jaanuari
  56. a. otsusega tunnistati N.S ja V.G vahel
  57. detsembril
  58. a. sõlmitud ostu-müügilepingu tühisust. Tehingu tegemise ajal kehtinud TsÜS § 66 lõike 3 kohaselt peavad pooled tühise tehingu järgi saadu tagastama, selle võimatuse korral aga hüvitama saadu rahas, seega peavad taastama tehingueelse olukorra. Tallinnas x asuva korteri tagastamine ei ole võimalik, kuna korter on
  59. jaanuaril
  60. a. võõrandatud kolmandale isikule. Hagejal on õigus nõuda ja kostjal kohustus hüvitada saadu rahas. Eksperthinnangu kohaselt on vaidlusaluse korteri väärtus hetkel 640.000 krooni, seega on hageja nõue summale 640.000 krooni põhjendatud, kuna kui tehingut poolte vahel ei oleks toimunud, oleks hageja vaidlusaluse korteri omanik. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 242 lõike 2 kohaselt asjaolusid, mis ühes tsiviilasjas on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega, ei või vaidlustada teises tsiviilasjas, millest võtavad osa samad protsessiosalised või nende õigusjärglased. Tallinna Linnakohtu
  61. jaanuari
  62. a. otsusega on tõendamist leidnud, et poolte tegelik tahe korteri ostumüügilepingu ja lepingu nr. 271 vormistamisel oli sõlmida tagatisomandamise leping. Hageja soovis kostjalt saada laenu 200.000 krooni ning nimetatud summa on ta saanud lepingu nr. 271 järgi. Vaatamata sellele, et ostu-müügilepingu punktis
  63. 1 on märgitud, et ostja poolt tasutakse müüjale lepingu sõlmimise ajal notari juuresolekul ükssada tuhat krooni ja seda kinnitab müüja oma allkirjaga, ei ole tsiviilasjas nr. 2/3/33-509/99 ega ka vaidlusaluses asjas tõendamist leidnud, et kostja oleks hagejale üle andnud
  64. detsembril
  65. a. raha suuremas summas kui 200.000 krooni laenuna lepingu nr. 271 järgi. Lepingu nr. 271 täitmine või mittetäitmine ei ole aga käesoleva vaidluse sisuks. Eeltoodust lähtuvalt ei kuulu vastuhagi rahuldamisele. Apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada Tallinna Linnakohtu otsuse ja uue otsusega rahuldada N.S hagi osaliselt ning vastuhagi täies ulatuses.
  66. detsembril
  67. a. poolte vahel sõlmitud korteri ostu-müügilepingu punkti
  68. 1 alusel oli korteri maksumuseks 200.000 krooni, millest apellant tasus notari juuresolekul 100.000 krooni; selle summa saamist kinnitas ka vastustaja oma allkirjaga kõnealusel 4 lepingul. Maakohus on aga leidnud, et ei ole tõendatud, et
  69. detsembril
  70. a. oleks vastustajale antud raha üle suuremas summas kui 200.000 krooni laenuna lepingu nr. 271 järgi. Vastustaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis lükkaks ümber tema poolt 100.000 krooni saamise notari juures, seda on ta kinnitanud oma allkirjaga. Maakohus on rikkunud TsMS § 94 lg. 2 põhimõtet, hinnates ümber teises tsiviilasjas jõustunud kohtuotsusega tuvastatu. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu poolte esitatud tõenditega ega ole neid analüüsinud. Kohus ei ole arvestanud, et korter on
  71. jaanuaril
  72. a. võõrandatud T. L 200.000 krooni eest ning et see tehing on kehtiv. Samuti ei ole arvestatud eksperthinnanguga, mis määras korteri turuväärtuse selle müügi ajal. Vaidlusalune korter on siiani N.S valduses ja sellest tulenevalt ei ole võimalik talle seda korterit tagastada. Seega on apellandilt alusetult välja mõistetud 640.000 krooni korteri eest hüvituseks, arvestades turuhinda seisuga
  73. mai
  74. a. N.S müüs korteri kui vallasasja ja korteri turuväärtus on tõusnud alles pärast korteri võõrandamist T. L poolt ning pärast korteri kinnistamist. Vastustaja seisukoht Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Maakohus on põhjendatult tuginenud otsuse tegemisel tsiviilasjas nr. 3/3/33-509/99 tuvastatud asjaoludele, apellant aga eirab jätkuvalt Tallinna Linnakohtu
  75. jaanuari
  76. a. otsuse sisu ja sellega tuvastatud asjaolusid. Eelkõige on vale apellandi seisukoht, et tema ja vastustaja vahel sõlmiti kaks eraldi lepingut. Korteri ostu-müügileping oli vaid osa tagatisomandamise lepingust ja selle alusel ei ole eraldi 100.000 krooni üleandmist toimunud. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada, hagi tuleb jätta rahuldamata, vastuhagi osas tuleb tsiviilasi saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Vaidluse lahendamisel rikkus maakohus menetlusõiguse norme. Hagi oli esitatud tühise müügilepingu järgi saadu tagastamiseks. Kuna hagis esitatud väidete kohaselt ei ole korteri tagastamine võimalik, taotles hageja saadu väärtuse rahalist hüvitamist. Nõude suurendamise avalduses teatas hageja maakohtule ühtlasi, et tema arvates on ta endiselt müügilepingu esemeks olnud korteri omanik, et omandiõigus korterile ei olegi ei kostjale ega kostjaga korteri müügilepingu sõlminud T. L üle läinud, et T. L on müügilepingu esemeks olnud vallasasjast tekkinud korteriomandi omanikuna kantud küll kinnistusraamatusse, kuid hageja on T. L vastu esitanud hagi korterile omandiõiguse tunnustamiseks ning et hageja ei välista korteri tagastamist temale (tl. 82). Nii oli hageja esitanud kohtumenetlusse üheaegselt kaks nõuet, millest ühe alusena tugines ta asjaolule, et ta on endiselt müügilepingu esemeks olnud korteri omanik, ja teise alusena tõi esile, et ta on omandi korterile kaotanud ja seda ei ole võimalik talle tagastada. Tehingu järgi saadu hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks on, et hageja oleks müügilepingu järgi midagi üle andnud. Kui hageja on esitanud kohtumenetlusse nõude, mille eesmärgiks on tuvastada, et ta müügilepingu järgi midagi üle ei andnud, siis ei saa tühise tehingu alusel üleantu hüvitamiseks esitatud nõude põhjendatuse üle otsustada enne, kui on lahendatud teine hagi. Tsiviilasja esimese astme kohtu poolt menetlemise ajal kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 213 lg. 1 p. 3 kohaselt pidi kohus peatama menetluse asja läbivaatamise võimatusel enne teise asja lahendamist, mis on läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluses, kriminaal- või haldusmenetluses. Maakohus asjas menetlust ei peatanud ja see tõi kaasa ebaõige kohtulahendi. Nii on käesolevaks ajaks jõustunud Tallinna Linnakohtu
  77. oktoobri
  78. a. otsus T. L hagis N.S vastu eluruumist väljatõstmiseks ja N.S vastuhagis omandiõiguse tunnustamiseks vaidlusalusele eluruumile ning kohustuse tuvastamiseks anda nõusolek kinnistusraamatu kande muutmiseks, millega kohus jättis hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi. Muuhulgas 5 tunnustas linnakohus N.S omandiõigust Tallinnas x asuvale eluruumile, mis on kantud korteriomandina kinnistusraamatusse. Otsuses tuvastas linnakohus, et N.S ei ole omandit vaidlusaluse müügilepingu esemeks olnud korterile kaotanud. Seega ei ole aga N.S kostjaga sõlmitud müügilepingu alusel kostjale omandit korterile üle andnud ja tal ei ole alust hageda kostjalt TsÜS § 66 lg. 5 alusel selle tagastamist või hüvitamist. N.S hagi tuleb sellest tulenevalt jätta rahuldamata. Vastuhagi osas tuleb tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Vastuhagis nõudis kostja hagejalt TsÜS § 66 lg. 5 alusel tühise ostu-müügilepingu alusel üle antud 100.000 krooni tagastamist. Vastuhagi põhjendas kostja väitega, et hageja sai pandimajalt ja temalt kokku 300.000 krooni, sellest 200.000 krooni sai hageja laenulepingu järgi ja 100.000 krooni müügilepingu järgi. Oma nõude tõendamiseks viitas kostja pooltevahelisele notariaalsele müügilepingule, mille punktis
  79. 1 märgiti, et lepinguobjekt müüakse ostjale kahesaja tuhande krooni eest, millisest summast tasutakse ostja poolt müüjale lepingu sõlmimise ajal notari juuresolekul ükssada tuhat krooni ja millise summa saamist kinnitab müüja oma allkirjaga lepingul (tl. 10). Linnakohus märkis otsuses, et vaatamata lepingupunktis
  80. 1 märgitule ei ole vaidlusaluses asjas ega ka tsiviilasjas nr. 2/3/33–509/99 esitatud tõenditega leidnud tõendamist, et kostja oleks hagejale
  81. detsembril 1997 andnud üle suuremas summas raha kui 200.000 krooni laenuna lepingu nr. 271 järgi. Otsusest ei nähtu, miks ei loe kohus raha üleandmist tõendatuks notariaalses lepingus hageja poolt allkirjastatud kinnitusega, aga samuti, milliseid vaidlusaluses asjas ja tsiviilasjas nr. 2/3/33–509/99 esitatud tõendeid hinnates kohus niisugusele järeldusele jõudis. Seega ei vasta otsus selle tegemise ajal kehtinud TsMS § 231 lg. 4 lausele 1, mille kohaselt otsuse põhjendavas osas tuli märkida kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Linnakohtu otsus tõendite analüüsi ei sisalda. Otsuse tegemisel ei ole järgitud ka TsMS § 231 lõikest 4 tulenevat otsuse loogilise põhjendamise põhimõtet, sest otsus on vastuhagi osas vastuoluline. Nii on kohus ühest küljest märkinud, et poolte tegelik tahe korteri ostu-müügilepingu ja lepingu nr. 271 vormistamisel oli sõlmida tagatisomandamise leping, kusjuures hageja soovis saada kostjalt laenu, mille ta ka sai. Seega on kohus pidanud nimetatud tehinguid seotuks, kuid otsusest ei nähtu, mis sellest tõdemusest vaidluse lahendamiseks järeldub. Teisest küljest on kohus leidnud, et lepingu nr. 271 täitmine või täitmata jätmine ei ole praegu lahendatava vaidluse sisuks. Sellest võib järeldada, et kohus ei pidanud tehinguid seotuks ehk leidis, et laenulepingu järgi raha saamine ei puutu lahendatavasse vaidlusesse. Üheaegselt ei saa tehingud olla seotud ja mitteseotud. Otsusest ei selgu, millisest poolte ühisest tahtest nende tehingute tegemisel on linnakohus lähtunud ja mida sellest lahendatava vaidluse jaoks olulist järeldanud, aga samuti, milles pooled kohtu arvates tegelikult kokku leppisid ja mis annab aluse väitele, et hageja sai raha üksnes laenulepingu alusel, müügilepingu alusel ta raha aga ei saanud. Praegu kehtiva TsMS § 656 lg. 1 p. 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Kolleegium leiab, et kuna esimese astme kohus ei ole otsuses vastuhagi osas tõendeid analüüsinud, siis ei ole ringkonnakohtul võimalik vastuhagi lahendada. Kui ringkonnakohus olulisel määral hindaks esmakordselt tõendeid ja tuvastaks asjaolusid, siis rikutaks poolte õigust tõendite hindamise ja asjaolude tuvastamise peale edasi kaevata, kuna kassatsioonimenetluses ei ole otsuse peale edasikaebamine tõendite hindamise ja asjaolude tuvastamise osas võimalik. Hagi tagamiseks seati Tallinna Linnakohtu
  82. oktoobri
  83. a. määrusega V.G kuuluvale korteriomandile (Tallinna Linnakohtu kinnistusameti Tallinna kinnistusjaoskonna 6 kinnistusregistri registriosa xxxxx) kohtulik hüpoteek summas 520.000 krooni N.S kasuks. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb hagi tagamisabinõu vastavalt TsMS § 386 lõikele 4 tühistada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne selle seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-is sätestatut. Vastavalt kuni
  84. jaanuarini
  85. a. kehtinud TsMS § 60 lõigetele 1 ja 11 tuleb hageja poolt hagiavalduselt makstud riigilõiv jätta tema enda kanda. Kostja on apellatsioonkaebuselt nii hagi kui vastuhagi puudutavalt nõudelt tasunud riigilõivu 28.000 krooni, kuid oleks pidanud tasuma 36.000 krooni (hagi 640.000 + vastuhagi 100.000 = kogunõue 740.000 krooni). Hagi summas 640.000 jääb kostja vastu rahuldamata. Seega rahuldatakse kostja kaebuse nõudest 86, 5%. TsMS § 60 lõigete 1 ja 8 kohaselt tuleb hagejal hüvitada riigilõiv samas proportsioonis ehk summas 31.140 krooni. Kuna kostja oli tasunud lõivu 28.000 krooni, tuleb see summa hagejalt välja mõista kostja kasuks. Ülejäänud summa 3140 krooni (31.140 – 28.000) tuleb hagejalt vastavalt TsMS § 50 lõikele 3 välja mõista riigituludesse. Vastuhagi puudutavas osas tuleb kostja poolt apellatsioonkaebuselt tasumisele kuulunud riigilõivu 4860 krooni (13, 5% 36.000-st) pooltelt riigituludesse väljamõistmine otsustada olenevalt vastuhagi lahendamise tulemusest. Õigusabikulu on pooled tasunud menetluses, kus lahendati nii hagi kui vastuhagi, seetõttu on seda võimalik poolte vahel jaotada siis, kui tsiviilasi on täies mahus lahendatud. Seega tuleb asja uue sisulise läbivaatamise käigus lahendada ka poolte õigusabikulu jaotamine. Margo Klaar Hannes Olev Malle Seppik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.