2-06-24237/3

2-06-24237 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Lukiina Vismann Määruse tegemise aeg ja koht

2. 2007.a Tallinn Tsiviilasja number 2-06-24237 Tsiviilasi IH avaldus AH vastu lapsega suhtlemise korra määramiseks Menetlustoiming Kohtuistung 12.12.2006.a. Menetlusosalised ja nende avaldaja: IH esindajad avaldaja esindaja: TMH puudutatud isik 1: AH puudutatud isik 2: GH, esindaja adv. VB Eestkosteasutused: TL läbi MLOV SHO esindaja KK TL läbi L LOV SHO esindajad KK ja UU avaldaja esindaja: adv. TMH puudutatud isikute esindaja adv. VB Eestkosteasutuste esindajad: KK, KK ja UU Istungil osalejad 1 RESOLUTSIOON Avaldus rahuldada ja kinnitada lapsega suhtlemise kord, kohustuslikuks nõudeks, et suhtlemine toimuks mitte lapse vanaema, vaid avaldaja õetütre juuresolekul, alljärgnevalt : 1.GH viibib isa IH elukohas igal teisel nädalavahetusel 34 tundi lapsele sobivalt ja eelneval kooskõlastusel kas laupäeval või pühapäeval.
3. GH viibib eeltoodule lisaks isa elukohas enda sünnipäeva paiku pooltele sobival detsembrikuu päeval, isa sünnipäeval, vanaisa sünnipäeval ning vanaema sünnipäeval,1 päev jõulupühade ajal, 1 päev lihavõttepühade ajal ning 1 päev jaanipäeva ajal. Lapse viimise ja toomise kindlustab vajadusel IH.
4. IH on õigus igal ajal teada lapse asukohta ja telefoninumbrit ja õigus saada alati lapsega ühendust telefoni teel.
5. GH võib ajal, mil ta on ema juures, vähemalt kord päevas helistada IH ning lapsel peab olema vabalt kättesaadav võimalus teavitada IH kõikidest lapsele olulistest asjadest. Avaldaja menetluskulud jätta avaldaja kanda. Edasikaebamise kord TsMS § 660lg 4 kui hagita menetluses võib määruse teha üksnes avalduse alusel ja avaldus on jäetud rahuldamata, võib avalduse rahuldamata jätmise määruse peale esitada määruskaebuse üksnes avaldaja. Määruskaebus esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult selle maakohtu kaudu, kelle määrust määruskaebusega vaidlustatakse. Hagita asjas tehtud menetlust lõpetava määruse peale on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Avalduse aluseks olevad asjaolud 08.09.2006.a. esitatud avalduse kohaselt A ja IH abielust on sündinud GH, kes elab ema AH juures. IH ja AH elavad alates eraldi elukohtades, kuid on omavahel hästi läbi saanud. Alates on AH uus elukaaslane ning pärast seda ei ole lapse ema lubanud lapsel isa juurde tulla, isale helistada. AH on selgitanud, et laps ei soovi isaga suhelda ja, et laps ei peagi isaga vastu tahtmist suhtlema. IH elab koos oma emaga 2-toalises korteris, kus lapsele on isaga kohtumiseks võimalus olemas. Avaldaja soovib osaleda lapse kasvatamisel ja lapsega suhelda. Lapse eraldamiseks isast puudub mõistlik põhjendus ja seaduslik alus. Avaldaja soovib, et lapsega suhtlemise korra määrab kohus. Avaldaja taotleb määrata lapsega suhtlemise kord alljärgnevalt: 1.GH viibib isa IH elukohas igal teisel nädalavahetusel 3-4 tundi lapsele sobivalt ja eelneval kooskõlastusel kas laupäeval või pühapäeval.
6. GH viibib eeltoodule lisaks isa elukohas enda sünnipäeva paiku pooltele sobival detsembrikuu päeval, isa sünnipäeval, vanaisa sünnipäeval ning vanaema sünnipäeval,1 päev jõulupühade ajal, 1 päev lihavõttepühade ajal ning 1 päev jaanipäeva ajal. Lapse viimise ja toomise kindlustab vajadusel IH.
7. IH on õigus igal ajal teada lapse asukohta ja telefoninumbrit ja õigus saada alati lapsega ühendust telefoni teel. 2
8. GH võib ajal, mil ta on ema juures, vähemalt kord päevas helistada IH ning lapsel peab olema vabalt kättesaadav võimalus teavitada IH kõikidest lapsele olulistest asjadest. Puudutatud isiku AH seisukoht Lapse ema vaidleb avaldajale vastu, ta ei ole teinud takistusi avaldajale lapsega suhtlemiseks. Avaldaja ei ole last majanduslikult toetanud. Tõele ei vasta ka et lapse emal on uus elukaaslane. Avaldaja ei ole varem avaldanud soovi lapsega suhtlemise korra kokkuleppimiseks. Lapse emale jääb arusaamatuks avaldaja nõue teada lapse asukohta ja telefoninumbrit ning emale jääb arusaamatuks, mida hakkaks avaldaja peale teadmisega lapse pidevast asukohast. Samas oleks avaldaja pidev asukohaga kursis hoidmine koormav nii lapsele kui lapse emale kui ka tõenäoliselt avaldajale. Lapse eest vastutab olemasoleval ajal ikkagi tema ema, kuna isa ei ole tulenevalt tervislikust seisundist võimeline lapse eest hoolitsema ja vastutama. Avaldaja ei ole lapsele kordagi helistanud. Lapse ema ei ole varjanud avaldaja eest oma kodust telefoninumbrit, samuti mobiiltelefoninumbrit. Lapse ema on seisukohal, et avaldus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Määruse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus, kuulanud ära avaldaja esindaja, asjast puudutatud isiku esindaja, eestkoste asutuste esindajate selgitused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 50 lg-le 1 on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Avaldaja esitas nõude lapse ema vastu lapsega kokkusaamise korra määramiseks. PKS § 52 lg 1 kohaselt on lapsest lahus elaval vanemal õigus lapsega suhelda. PKS § 52 lg 2 kohaselt, kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus. Avaldaja tegi ettepaneku korraldada lapsega kokkusaamise avaldaja poolt soovitud aegadel ja päevadel. Antud asjas pole poolte vahel vaidlust selles osas , et laps elab oma ema AH juures. Vaidlust ei ole ka selles, et laps peaks saama suhelda oma isaga, kuid pooled ei ole jõudnud kokkuleppele, kuidas lapsega suhtlemine toimuma peaks, et see lapse huve ei kahjustaks. Eestkoste asutuse esindajad on seisukohal, et laps peaks saama suhelda oma isaga, kuid esindajad väidavad, et probleemiks lapse ja isa suhtlemise korraldamisele on avaldaja ema so lapse vanaema. Lapse ema esindaja seisukoht on, et lapsel ei ole probleeme isaga suhtlemisel, kuid suhtlemise teeb alati väga närviliseks avaldaja ema, seega probleem on lapse vanaemas. Avaldaja ema elab samas, kus avaldaja. Samuti on puudutatud isiku esindaja arvamus, et kui laps suhtleks vahetult isaga ei tekiks mingeid probleeme so ilma isa ema vahelesegamiseta. Ka on esindaja seisukohal, et suhtlemine peab toimuma vahetult isaga, ilma teiste juuresolekuta ning sel juhul on puudutatud isik avaldaja taotlusega nõus. Eestkoste asutuse esindajad on seisukohal, et on vajalik kolmanda isiku kohalolek korteris lapse ja isa suhtlemise ajal, kuna tuleb arvestada lapse isa tervisliku seisukorraga, kuna isal võivad tekkida krambihood ja laps ei oska abistada. Kohus oma otsustuses lähtub avaldaja poolt esitatud lapsega suhtlemise korrast, kuna lapse ema esindaja oli nõus selle suhtlemise korraga, kuna esindaja kinnitas kohtuistungil, et lapsel on isaga vaja suhelda, kuid suhtlemine peaks toimuma mitte lapse vanaema juuresolekul. Asjaolule, et lapse ja isa suhtlemise juures peaks kolmanda isikuna viibima avaldaja õetütar ei olnud ka vastuväiteid puudutatud isiku AH esindajal. 3 Kohus leiab, et avaldaja näidatud viisil avaldaja lapsega kokkusaamise korra määramine on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kohustuslik on avaldaja õetütre viibimine lapse ja isa kokkusaamise juures. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Avaldaja on tasunud riigilõivu 200.- krooni. Avaldaja esindaja on esitanud avaldaja poolt kantud õigusabikulude 17 700.-krooni kohta arve. Kuna kohtulahend tehakse avaldaja huvides jäävad menetluskulud avaldaja enda kanda. Puudutatud isik AH menetluskulusid esitanud ei ole. Lukiina Vismann Kohtunik 4