Obsah (4)

§ 173§ 174§ 222§ 191

2-05-12736 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht 5. veebruar 2007 Tartu Tsiviilasja number 2-05-12736

).

§ 173

lg 1 sätestab, et kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse, planeerimisakti või lepingu sätetele. AS Ritabell saatis kostjale eelviimase arve

1. märtsil 1998 summas 2 763,24 krooni. Samas hoiatati kostjat, et kui ta 25 päeva jooksul võlgnevust ei likvideeri, lõpetab AS Ritabell lepingu ühepoolselt. Vastuseks sellele esitas kostja avalduse maksepikenduse saamiseks, mida ei rahuldatud. Et kostja võlgnevust tähtaegselt ei tasunud, saadeti kostjale
2. aprillil 1998 viimane arve summas 6 244,24 krooni.
3. aprillil 1998 tasus kostja 2 763,25 krooni, seega jäi võlajäägiks 3 480,99 krooni, mida hageja hiljem vähendas (korrigeeris) 3 463,75 kroonini. Kostja väidab, et ta on kõik võlad tasunud. Samas räägib ta 2 763,25 kroonist, mille tasumise üle nagunii vaidlust ei ole – hageja nõuab kostjalt hagiga subsideeritud telefoni täiendavat maksumust summas 2 283,76 krooni seoses sellega, et kostja ei tagastanud telefoni pärast lepingu lõpetamist, ning kostja poolt tasumata kuumakseid 1aastase lepinguperioodi lõpuni summas 1 180 krooni. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei olnud teadlik lepingu lõpetamisest ja täiendavast arvest – vastupidi, ta rääkis ka 16.01.2007 eelistungil uuest arvest, mis saabus aprillis, ja ütles, et ta telefon lülitati välja ning et ta palus lepingu pikendamist.

§ 174

kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest lubatud.

§ 222

lg 1 kohaselt on võlgnik, kui ta ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. Hoolimata lepingujärgsest kohustusest ei tagastanud kostja lepingu lõpetamise järel ASile Ritabell subsideeritud hinnaga ostetud mobiiltelefoni.

§ 222

lg 2 järgi mõistetakse kahjude all kreeditori poolt tehtud kulutusi, tema vara kaotsiminekut või rikkumist jne. Kostjapoolse rikkumise tagajärjel ei saanud AS Ritabell tagasi mobiiltelefoni, seega on kostja kohustatud hüvitama ASile telefoni mittetagastamisega tekitatud kahju. Kostja väide, nagu võiks ta telefoni nüüd hagejale tagastada, on asjakohatu – telefoni praegune väärtus ei ole võrreldav 1997.—

1. aasta väärtusega. Kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt esitatud teatist (tl 74), mille kohaselt kostja poolt ostetud mobiiltelefoni väärtus
2. aastal oli ASile Ritabell 3 282,75 krooni. Seega peab kostja hüvitama hagejale telefoni väärtuse ja lepingu sõlmimisel tasutud hinna vahe 3 282,75 – 999 = 2 283,75 krooni.

§ 222

lg 2 kohaselt kuulub hüvitatavate kahjude alla ka kreeditori poolt saamata jäänud tulu, mis ta oleks saanud, kui võlgnik oleks kohustise täitnud. Kui kostja oleks lepingujärgsed maksed õigeaegselt tasunud, ei oleks AS Ritabell lepingut lõpetanud ning see oleks kehtinud vähemalt ettenähtud tähtaja, st ühe aasta. Selle aasta vältel oleks kostja tasunud igakuiselt kuumakseid, kokku täiendavalt summas 1 180 krooni. See tulu jäi ASil Ritabell seoses lepingu ennetähtaegse lõpetamisega saamata, järelikult peab kostja selle hüvitama, nagu nähtud ette ka lepingutingimustega. Hageja nõuab kostjalt ka viivist kokku põhivõlaga samas summas. Lepingutingimuste kohaselt kohustus kostja tasuma tähtajaks tasumata summadelt viivist 0,5 % võlgnetavast summast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni.

§ 191

lg 1 järgi loetakse leppetrahviks 3 (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Hageja on viivist vähendanud põhisummaga võrdse suuruseni, st kostja peab maksma viivist summas 3 463,75 krooni. Seega on hageja nõue põhjendatud ning tuleb rahuldada. KOHTUKULUDE JAOTUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) (kuni 01.01.2006.a kehtinud redaktsioon) § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Sama seaduse § 46 sätestab kohtukuludena riigilõivu, asja läbivaatamiskulud ja kassatsioonikautsjoni. § 52 p 4 järgi on asja läbivaatamiskulud mh õigusabikulud. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Hageja on tasunud riigilõivu summas 560 krooni ning palub lisaks õigusabitasu katteks välja mõista 5 % hagi rahuldatud ulatusest ehk 346,37 krooni. Järelikult peab kostja hagejale hüvitama kohtukulud kokku summas 560 + 346,37 = 906,37 krooni. Kohtunik 4