2-04-318/1

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2006 Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasja number 2-04-318, endine number 2-529/04 Tsiviilasi U.S. hagi Tartu linna vastu lepingu ülesütlemise tühistamiseks ja vahenduslepingu VL11/01 üleandmise kohustamiseks T. 4 uutele omanikele. Menetlusosalised ja nende - hageja U.S. , - kolmas isik hageja poolel R.L. , - kolmas isik hageja poolel H.L., - hageja ja kolmandate isikute lepinguline esindaja adv Leanika Tamm, AB Sirje Must, Õpetaja 9, 51003 Tartu; - kostja Tartu linn, esindaja Eva Lääne, asukoht Tartu Linnavalitsus, Raekoda; - kolmas isik kostja poolel korporatsioon X. , seaduslik esindaja juhatuse liige K.U.; - kolmas isik kostja poolel osaühing W. seaduslik esindaja juhatuse liige S.J.; - kolmas isik kostja poolel osaühing Z. , esindaja juhatuse liige S.J.; - kolmas isik kostja poolel osaühing Y. , - seaduslik esindaja juhatuse liige E.M. esindajad Kohtuistungi aeg
2. mai 2006 Protokollija Tiia Lepp RESOLUTSIOON Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 434, 438, 452 lg 1, 456, kohus o t s u s t a s: Jätta rahuldamata U.S. a hagi Tartu linna vastu vahenduslepingu nr VL 11/01 ülesütlemise vaidlustamiseks ja nimetatud vahenduslepingu üleandmiseks T. 4 uutele omanikele. Poolte kohtukulud jäävad poolte endi kanda. Alates
3. augustist 2006 tühistada Tartu Maakohtu 28.04.2004 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, mille kohaselt keelati Tartu linnal vee- ja kanalisatsiooniteenuse vahenduslepingu nr 11/01, 02.08.2001 katkestamine U.S. aga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja põhjendused Hageja ja kostja sõlmisid 02.08.2001 vahenduslepingu nr 11/01 vee- ja kanalisatsiooniteenuse müügiks, mille alusel Tartu linn vahendas allkliendile U. S aadressil Jakobi 31-3 Tartus külma vett ja kanalisatsiooniteenust. Leping oli sõlmitud tähtajaga 02.08.
4. Tartu Linnavalitsus teatas 08.03.2004 hagejale, et vahendusleping on lõppenud alates 08.01.2004 seoses T. 4 hoone võõrandamisega. Hageja on seisukohal, et lepingu lõpetamise teate saatmisega pärast lepingu lõpetamist on kostja rikkunud lepingus kokkulepitud lepingu lõpetamise tingimusi ja korda. Samuti ei ole kostja käitunud hea tava kohaselt. Hoolimata asjaolust, et T. 4 omanik on vahetunud, on tegemist kostja õigusjärglasega VÕS § 12 lg 2 mõttes, kelle suhtes nimetatud vahendusleping kehtib, hoolimata asjaolust, et pooled on lepingus kokku leppinud teistsuguse korra. Tegemist on määratud ajaks sõlmitud kestva vahenduslepinguga, mille alusel hageja saab eluks vajalikku loodusressurssi: joogi- ja tarbevett. Seega juhul kui valitsevat kinnisasja teeniva tehnorajatise omanik muutub, on tegemist seadusega kaitstava servituudi kasutamise õiguse kokkuleppega, mis tuleb ehitise võõrandamisel üle anda, kuna servituudid jäävad hoolimata asja omaniku vahetumisest kehtima. Kostja viitab lepingu lõppemisele punkt 14.5 alusel, millest tulenevalt lõpeb vahendusleping elamu võõrandamisel. Samas ei ole lepingus viidet, millise elamu võõrandamises on pooled kokku leppinud. Õigusjärglus ja lepingu üleandmise kohustus tuleneb muuhulgas Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniseaduse (ÜVKS) §-st 1, mis määratleb seaduse kohustatud subjektina ära kohaliku omavalitsuse. ÜVKS § 3 p 2 kohaselt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni omanikul ja kinnistu omanikul on õigus kokku leppida liitumispunkti asukohas. Hageja U. S ja kostja leppisid kokku Jakobi 31 kinnistule vee ja kanalisatsiooniteenuse vahendamises, määrates sellega ära, et ka Jakobi 31 kinnistu ühisveevärgiga liitumispunktiks on T. 4 liitumispunktid. Kohaliku omavalitsusüksusena on Tartu Linnavalitsusel kohustus ühisveevärgi arendamisel jälgida, et kõik kinnistud saaksid veega varustatud. Omandireformi aluste seaduse (ORAS) § 35 lg 3 kohaselt erastatakse vara seaduses sätestatud tingimustel ja korras, arvestades objektide erisusi. Pooled on lepingu pealkirjastanud vahenduslepinguna. Samas on tegemist hagejale kuuluva asjaõigusega, mis läheb teeniva kinnisasjaga kaasa sõltumata omanike vahetumisest. Seega on tegemist servituudi realiseerimise lepinguga, mis oma sisult on kasutus- e. üürileping. Seega laienevad nimetatud lepingule üürilepingu sätted VÕS § 271 mõttes. Hageja leiab, et analoogia alusel kuulub tema ja Tartu linna vahel sõlmitud lepingu suhtes kohaldamisele VÕS § 291, millest tulenevalt juhul kui üürileandja võõrandab kinnisasja pärast üürniku valdusesse andmist, lähevad üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused üle asja omandajale. Hageja palub tühistada kostja ühepoolne lepingu ülesütlemine ning kohustada kostjat andma vahendusleping nr VL 11/01 üle T. 4 uutele omanikele. 2 Kohtuistungil jäi hageja esindaja hagi juurde. Adv L. Tamme arvamuse kohaselt vahenduslepingut ei ole üle antud, kuigi vahendusteenust osutab praegu W. . Hageja on tarbitud vee eest tasunud W. ile. T. 4 on võõrandatud linna valdusest. Linn ei ole vett andnud. Hageja esindaja palub tühistada kostja poolt lepingu ülesütlemine, kohustada kostjat lepingut täitma, kohustades linna leping üle andma W. ile. Samas möönis esindaja, et faktiliselt on leping W. ile üle antud, linnal ei ole võimalik lepingut täita. Vahendusleping tuli üle anda, sest seda ei saanud lõpetada. Kostja vastuväited hagile Kostja kirjaliku vastuse kohaselt vaidleb ta hagile täielikult vastu. Vahenduslepingu VL 11/01 sõlmimisel oli poolte tahe suunatud sellele, et vahendamine toimuks läbi T. 4 hoone. Lepingu p 14.5 kohaselt lõpeb leping elamu võõrandamisel. Kuna lepinguga on seotud kaks hoonet – T. 4 ja Jakobi 31 – tuleb asuda seisukohale, et lepingus oli peetud silmas mõlema hoone võõrandmise võimalust. Kostja võõrandas mõttelise osa T. 4 hoonest OÜ-le W. , teatades sellest tehingust hagejale tõepoolest hiljem. Kostjal ei ole enam võimalik lepingut täita, sest ta ei ole T. 4 asuva hoone omanik. Vastavalt ÜVKS §-le 3 ning §-le 11 lg 1 ei ole alates T. 4 liitumispunktist enam tegemist ühisveevärgiga ning seetõttu ei saa vahenduslepingule nr VL 11/01 kohaldada nimetatud seadust. Kohtuistungil jäi kostja esindaja kirjalikult esitatud vastuväidete juurde. Kostja poolel kolmandate isikute vastuväited OÜ W. , OÜ Z. , OÜ Y. ja korporatsioon X. toetavad ühises vastuses kostja vastuväiteid hagile. Lepingu lõpetamisest ette teatamine ei olnud sellisel alusel – hoone võõrandamine – kohustuslik ning ei muuda lepingu lõpetamist olematuks. Vahenduslepinguga ei ole kokku lepitud liitumispunkti. Kostja kohustus vahenduslepinguga üksnes vahendama külma vee ja kanalisatsiooni teenust. Ühisveevärgiga on liitunud T. 4 omanik. Võlaõigusseaduses sätestatud üürilepingu laiendamine vahenduslepingule on ekslik. Sisuliselt on tegemist teenuse müügiga, sest lepingu esemeks ei ole veetorustiku kasutada andmine, vaid vee- ja kanalisatsiooniteenuse müümine. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta on küsimuse all oleva tehnorajatise omanik. Hagist ei selgu, millise seaduse alusel on kolmandad isikud kohustatud sõlmima hagejaga lepingu vee müügiks. Kolmandate isikute hinnangul on vee müügi üle otsustamine Jakobi 31 maja elanikele T. 4 omanikega kokkuleppe küsimus. Kolmandate isikute arvates ei saa lepingu sõlmimise kokkulepet saavutada kohtu teel, kui alust lepingu sõlmimise kohustamiseks ei ole. Kohtuistungile ei ilmunud korporatsiooni X. ja OÜ Y. esindajaid, kohtukutsed on kolmandatele isikutele üle antud 24.04.2006, mitteilmumise seaduslikust takistusest ei ole esindajad kohtule teatanud. OÜ Z. ja OÜ W. seaduslik esindaja S. J jäi kohtuistungil oma seniste vastuväidete juurde. Lisaks teatas S. J kohtuistungi käigus, et OÜ W. lõpetab
5. augustist k.a. vee vahendamise teenuse osutamise, andes hageja esindajale edasi sellekohase kirjaliku teate. OÜ W. lepingut üle ei võta, sest ta ei ole veefirma, kes vett müüks. Jakobi 31-l on võimalus saada otseühendus veevärgi torustikuga. Linnaga sõlmitud leping oligi ilmselt sellepärast tähtajaline, et hageja selle aja jooksul teeb valmis otseühenduse. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. 3 Vahenduslepingu vee- ja kanalisatsiooniteenuste müügiks VL 11/01, 02.08.2001 punkti 14.
6. kohaselt leping lõpeb elamu võõrandamisel. Millegagi ei ole tõendatud ja põhjendatud hageja seisukoht, et silmas sai pidada üksnes Jakobi 31 elamut. Kui tõepoolest lähtuda mõistest „elamu“, siis lepingu pooleks olev U. S ei omanud lepingu sõlmimise ajal elamut (ei oma ka praegu), vaid korteriomandit, mille koosseisu kuulus 547/2057 mõttelist osa maatükist asukohaga Jakobi 31 Tartus ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, millele vastab reaalosana korter 3 (kinnistusregistri väljatrükk tl 15). Küll aga kuulus Tartu linnale elamu T. 4 (elamu haldamise ja majandamise üleandmisevastuvõtmise akt tl 29). Sisuliselt võiks siiski asuda seisukohale, et võis olla silmas peetud mõlema lepingupoole omandi võõrandamist, sest ka U. S poolt temale kuuluva korteriomandi võõrandamisel oleks VL 11/01 lõppenud ning oleks tulnud sõlmida uus leping T. 4 omaniku ja korteriomandi asukohaga Jakobi 31-3 omaniku vahel. Kohus on seisukohal, et juba vahenduslepingu sõlmimisel olid hageja ja kostja ette näinud võimaluse lepingu lõppemiseks seoses elamu (või korteriomandi) võõrandamisega, mis muudab võimatuks kõiki asjaolusid arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et tegemist on üürilepinguga, kus Jakobi 31-3 korteriomandiomanik üürib T. 4 kinnistul asuvat veetorustikku. Vahenduslepingu p 1 kohaselt vahendas Tartu linn hagejale külma vee ja kanalisatsiooniteenuste kasutamist. Lepingu punkti 7 kohaselt tasub hageja linnale „vee ja kanalisatsiooniteenuse vahendamise eest vahendustasu kr 30.- (kolmkümmend krooni) kuus.“ Rentimisest/üürimisest ja selle eest tasumisest ei ole lepingus sõnagi. Tsiviilkoodeksis (kehtis vahenduslepingu sõlmimise ajal) sätestatud tehingutest on vahenduslepingu sisule kõige lähem ostu-müügileping. TsK § 242 lg 1 kohaselt ostumüügilepingu järgi kohustub müüja üle andma vara ostja omandusse, ostja aga kohustub vara vastu võtma ja maksma selle eest kindlaksmääratud rahasumma. Vahenduslepingu p 2 kohaselt „Külma vee ja kanalisatsiooni kulu arvestamine toimub Allkliendile (hageja) vastavalt veemõõtja näidule.“ Lepingu punkt
7. kohaselt „Klient (kostja) esitab Allkliendile igakuiselt arve Allkliendi poolt tarvitatud vee- ja kanalisatsiooniteenuste kohta…“. Vahenduslepingu punkt 8 kohaselt „Allklient on kohustatud tasuma vee ja kanalisatsiooniteenuste eest…“. Sisuliselt kohustus Tartu linn edasi müüma ja U. S vastu võtma ja tasuma vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest. Alates 01.07.2002 reguleeris lisaks lepingule pooltevahelisi suhteid Võlaõigusseadus, mille § 208 lg 3 kohaselt asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muuhulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu… Kuid samas ei ole tegemist tarbijale müügiga, sest ka müüja ise (Tartu linn) on teenuse osutaja suhtes tarbija. Kohus on seisukohal, et hageja ja kostja vahel sõlmitud vahendusleping (sisuliselt ostumüügileping) on olemuselt eraõiguslik leping ning sellest lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi ei saa seaduse alusel kellelegi üle anda. Asjakohased ei ole hageja viited Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadusele, sest nimetatud seadus reguleerib suhteid ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuse osutaja (nt Tartu Veevärk) ja tarbija vahel, kuid ei reguleeri suhteid tarbija ja nö alltarbija vahel, juhul kui tarbija vahendab/müüb veevärgi ja kanalisatsiooniteenust edasi. ÜVKS § 11 lg 1 kohaselt kinnistu veevärk ja kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem kinnisasja veega varustamiseks ühisveevärgist ja reovee juhtimiseks ühiskanalisatsiooni. Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ei kuulu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hulka. 4 Kohus ei nõustu ka hageja selle seisukohaga, et tegemist on servituudiga, mis tuli ehitise võõrandamisel üle anda. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et vahenduslepingu asemel on sõlmitud servituudi seadmise leping ning servituut on lepingu alusel kantud kinnistusraamatusse. Kohus on seisukohal, et hagi Tartu linna vastu ei ole võimalik rahuldada, sest Tartu linn on elamu, mille kaudu toimub Jakobi 31-3 veega varustamine, võõrandanud. Tulenevalt 02.08.2001 sõlmitud lepingu punktist 14.5 lõppes leping elamu võõrandamisel. Tartu linn võõrandas elamu linnavara müümise, mitte Omandireformi aluste seadusega sätestatud alusel ja korras, mistõttu erastamisega kaasnevat lepingute üleandmise kohustust linnal ei olnud. Hageja viide VÕS §-le 12 lg 2 ei ole asjakohane. Kindlasti ei ole OÜ W. ja teised T. 4 omanikud Tartu linna üldõigusjärglased. Käesolevaks ajaks kujunenud olukord, kus OÜ W. müüb hagejale vett, on tingitud eelkõige kohtu poolt kohaldatud hagi tagamise abinõust. Kuigi Tartu linnal ei ole enam tõepoolest võimalik tagada vee müüki läbi T. 4 asuva hoone, on seda teinud OÜ W. , kuid vastavalt tema seadusliku esindaja kinnitusele kohtuistungil teeb seda mitte kauem kui on vahenduslepingu tähtaeg, so 02.08.
8. Kuivõrd vahendusleping on lõppenud, siis ei saa kohus T. 4 uutele omanikele lepingu üleandmist kohustuslikuks teha. Kohus on seisukohal, et vee- ja kanalisatsiooniteenuse edasimüümiseks lepingu sõlmimise kohustust kinnisasja omanikule ei ole sätestatud üheski seaduses. Tehnorajatiste talumise kohustus on olemas, kuid veemõõtja näidu võtmise, veearve esitamise ja vee eest makstava raha vastuvõtmise kohustust seaduses sätestatuna ei eksisteeri, seega ei saa olla kostja seadusest tulenevat kohustust sellise lepingu üleandmiseks, samuti ei ole kinnisasja omandanud isikul seadusest tulenevat kohustust sedalaadi lepingu ülevõtmiseks. Hagi tagamise abinõu tühistamine TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Tartu Maakohtu 28.04.2004 määrusega on kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega keelati Tartu linnal vee- ja kanalisatsiooniteenuse vahenduslepingu nr 11/01, 02.08.2001 katkestamine U.S. aga kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Hagi täielikult rahuldamata jätmise tõttu tuleb hagi tagamine tühistada. Tulenevalt kujunenud olukorrast, kus OÜ W. sisuliselt vahendab hagejale vett ja on nõus seda tegema
9. augustini k.a., peab kohus võimalikuks tühistada hagi tagamine alates 02.08.
10. Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kohaldatakse seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohus jätab hagi täielikult rahuldamata, seega jäävad kõik hageja kantud kohtukulud tema enda kanda. Kostja kohtukulude väljamõistmise taotlust esitanud ei ole. 5 Kohtunik 6