Obsah (5)

§ 60§ 91§ 47§ 61§ 434

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Otsuse tegemise aeg ja koht Kohus Kohtunik 2-05-20550 24.jaanuar 2007, Narva kohtumaja Viru Maakohus Natalja Losevtsova Kohtuasi Viru Vara Liisingu ja

§ 60lg-st 1 palub hageja: 1.

Mõista Ma.. P. kasutusliisinglepingu nr. 96-65 alusel Viru Vara Liisingu ja Kinnisvara AS-i (likvideerimisel) kasuks välja mõista põhivõlg summas 30612 krooni ja 3 senti ja viivis summas 29387 krooni ja 97 senti, kokku 60000 (kuuskümmend tuhat) krooni.

1. Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja poolt kantud kohtukulud vastavalt esitatavale kohtukulude nimekirjale. Kostja vastus Kostja kirjalikus vastuses hagile hagiavaldust ei tunnistanud. Kohtule esitatud vastuse kohaselt on liisingleping kostja ja Viru Vara Liisingu ja Kinnisvara AS (likvideerimisel) vahel seni ajani kirjalikult lõpetamata. Kostja lõpetas suusõnaliselt liisinglepingu 25.08 1997.a teatades sellest telefoni teel Viru Vara Liisingu ja Kinnisvara AS töötajale ja nende pearaamatupidajale. Hageja seisukoht kostja poolt esitatud vastuse osas Kostja vastusele on hageja esitanud oma seisokoha, mille kohaselt vastavalt lepingu punktile 6.2.1 oli hagejal õigus leping ennetähtaegselt ühepoolselt lõpetada, kui rentnik jätab kahel järjestikusel maksetähtpäeval täielikult tasumata või ei tasu õigeaegselt lepingu makseid. Lähtudes lepingu punktist 6.2.1 lõpetas hageja kostjaga lepingu
2. juulil
3. a. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) §-le 91 lg 1 peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega juhul, kui kostja leiab, et leping lõpetati

1. augustil
2. a., peab kostja esitama põhjendused, miks ta seda leiab ja tõendid, mis nimetatud asjaolu kinnitavad. Käesoleval hetkel ei ole kostja oma väiteid millegagi tõendanud, mistõttu kostja väited on paljasõnalised. Hageja valduses ei ole dokumenti, mille kohaselt lõpetati leping kostjaga
3. augustil
4. a. Lepingu kehtivana käsitlemist kinnitab muuhulgas ka arvete esitamise jätkamine hageja poolt pärast nimetatud kuupäeva. Nagu juba mainitud lõpetati leping kostjaga ennetähtaegselt hageja algatusel lepingu punkti 6.2.1 alusel
5. juulil
6. a. Hagi kostja vastu on esitatud üksnes nende arvete alusel, mis esitati kostjale enne lepingu lõpetamist
7. juulil
8. a. Lepingu lõpetamine ei mõjuta enne lepingu lõppemist sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmise kohustust. Kohtuistung Kohtuistungil jäi hageja esindaja hagiavalduses esitatud nõuete juurde ning palus mõista kostjalt välja põhivõlg summas 30612,03 krooni ning viivised summas 29387,97 krooni ja kohtukulud summas 45955 krooni. Hageja viitas hagiavalduses toodud asjaoludele ja palus hagi rahuldada. Ta selgitas, et kostja ei esitanud kirjaliku avalduse lepingu lõpetamisest. Kohtuistungil ei tunnistanud kostja hagi täies ulatuses viidates sellele, et ta lõpetas suuliselt liisinglepingu 25.08.1997.a. Pärast ta tegi kirjaliku avalduse lepingu lõpetamiseks, mille ta andis Matti Jõele. Ta arvab, et temaga vormistati leping ja leping lõpetamine peab olema vormistatud ka kahepoolselt. Seega leping on praegu lõpetamata. Sellest võib tuleneda see et seniajani ta peab täitma lepingut. Lepingujärgne vara peaks olema praegu tema käsutada. Aga ta teab, et vara on antud teisele isikule. Ta ei ole seal elanud. Ta lõpetas lepingu ja läks sealt ära. Pärast seda saadeti arveid. Võlgnevus on sellest, et ta ei saanud arveid kätte. Ta lõpetas lepingu aga hageja jätkas talle arvete saatmist. Kuna tal olid makseraskused, otsustas ta lepingu lõpetada. Kohtuistungil kuulati üle tunnistaja Matti Jõe, kes töötas Viru Vara Liisungu ja Kinnisvara AS juhatuse esimehena selle loomisest kuni tagasikutsumiseni. Tema väitel ei mäleta ta, et oleks kostjaga kohtunud. Vastavalt oma tööülesannetele kirjutas tema liisingulepinguid alla, kuid lepinguid tegid valmis AS-i töötajad. Kui isik soovis lepingu lõpetada, siis avaldusi võttis vastu kas sekretär või projekti juht, kes selle lepinguga tegeles. Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära poolte seletused ja põhjendused, tutvunud tsiviilasja materjalidega, uurinud toimikus olevaid tõendeid, hinnanud kõiki tõendusi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab, et hagi kulub rahuldamisele.

§ 91

lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. 01.05.1996 lepingu tingimuste ning võlgnevuse summat kostja ei vaidlusta. Vaidlus puudutab kuupäeva, millal oli leping lõpetatud. Hageja väidab, et kostja ei täitnud nõuetekohaselt 01.05.1996 lepingust tulenevat rendimaksete tasumise kohustust. Kostja jättis arveid ajavahemiku 1997 september kuni 1998 juuli eest summas 30612 krooni ja 3 senti tasumata. Lähtudes lepingu punktist 6.2.1 lõpetas hageja kostjaga lepingu

1. juulil
2. a. Kostja väitab, et leping lõpetati suuliselt tema soovil 25.08.1998.a. Kohus tuvastas, et 01.05.1996 sõlmisid hageja rendileandjana ja kostja rentnikuna kasutusliisinglepingu nr. 96-
3. 01.05.1996 lepingu punkti 1.
4. alusel andis hageja kostjale rendile Jõgevamaal, Põltsamaa vallas, Kamari külas asuvad Kihusaare talu elamu, saungaraaži, laut-keldri ning traktori-puukuuri. 01.05.1996 lepingu punkti 2.
5. järgi pidi kostja tasuma hagejale renti vastavalt maksegraafikule. Lepingu punkti 2.
6. kohaselt pidi kostja rendimaksete mitteõigeaegsel tasumisel maksma hagejale viivist 0,1% õigeaegselt tasumata summalt päevas. Lepingu punkti 6.1.1 kohaselt leping lõpeb võlgnevuse ja muude võlasummade (lepptrahv) täieliku ja tingimusteta tasumisega rendileandjale ning väljaostusumma tasumisega ja vara üleandmisega rentniku omandusse. Lepingu punkti 6.2.1 kohaselt oli hagejal õigus leping ennetähtaegselt ühepoolselt lõpetada, kui rentnik jätab kahel järjestikusel maksetähtpäeval täielikult tasumata või ei tasu õigeaegselt lepingu makseid. Leping oli kostja poolt omakäeliselt allkirjastatud. Vastavalt VÕSRS §-le 2 kohaldatakse asjaoludele ja toimingutele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Kuna leping hageja ja kostja vahel oli sõlmitud ja lõpetatud enne 01.07.2002, siis kohus kohaldab ENSV TsK sätted. Vastavalt TsK § 173 Ig-le 1 tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele. TsK §-i 174 kohaselt on ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine ei ole lubatud. Vastavalt TsK § 222 lg 1 kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahju. TsÜS § 77 lg 3 kohaselt seadusega ettenähtud vormis tehtud tehingut saab muuta üksnes samas vormis, milles tehing on tehtud. Seega lepingu võivad pooled lõpetada ainult kirjalikus vormis. Kostja ei või lepingut lõpetada ühepoolsest suulises vormis. 31.juuli 1998 kirjaga teatas hageja kostjale, et hageja raamatupidamise andmetel on 27.06.1998.a. seisuga võlgu summas 32132,03 krooni, juhindudes sõlmitud liisingulepingu nr 96-65 punktist 6.2.1, otsustas hageja lõpetada liisingulepingu ennetähtaegselt rendileandja algatusel koos lepingust tulenevate tagajärgedega alates lepingus sätestatud etteteatamistähtaja möödumisest. Kohus leiab, et 01.05.1996 kasutusliisingleping nr. 96-65 on lõpetatud 31.07.1998.a. ennetähtaegselt lepingu punkti 6.2.1 alusel, et kostja (rentnik) jättis kahel järjestikusel maksetähtpäeval täielikult tasumata. Kostja on kohustatud hüvitama hagejale sellega tekitatud kahju summas 30612,03 krooni ja viivis summas 29387,97 krooni. Hageja nõue on põhjendatud. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hageja taotleb kostjalt kohtukulude summas 45955 krooni väljamõistmist.

§ 47lg1 p1 kohaselt tuleb hagilt tasuda riigilõivu seaduses sätestatud suuruses.

Vastavalt

§ 47lg 2 tasutakse hinnaga hagilt riigilõivu sõltuvalt hagi hinnast. Selle hagi hinnaks oli 30612,03 krooni. RLv

S § 37 lg1 järgi on riigilõiv kõnealuses nõudes 4000 krooni. Vastavalt

§ 60

lg- le 1 kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Vastavalt

§ 61

lg 1 p 1 kohus mõistab poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale. Kohus rahuldas hagi summas 60000 krooni. 5% moodustab 3000 krooni õigusabi eest. Kohus leiab, et hageja poolt kantud kohtukulud summas 4000 krooni (riigilõiv) ning 3000 (õigusabi) olid vajalikud ja põhjendatud Seega kuuluvad kuni 31.12.2005.a kehtinud

§ 60

lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 alusel kostjalt väljamõistmisele kohtukulud summas 7000 krooni. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VÕSRS § 2, ENSV TsK § 173, § 174, § 231,

§ 434

, 436, 438, 439, 441, 442, Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3,

§ 60lg 1, § 61 lg 1 p 1, Ts

ÜS § 77. Natalja Losevtsova Kohtunik