) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Tulenevalt
lg 1 hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus on seisukohal, et kuna hageja loobub esitatud hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, siis on põhjendatud antud asjas hagist loobumine vastu võtta ja tsiviilasja menetlus lõpetada. 20. detsembril 2006.a esitas kostja vastuse hagile, milles märgib, et tema poolt on hageja nõue täidetud ning ta palub menetluse asjas lõpetada õigeksvõtu tõttu. Kohus peab vajalikuks siinkohal märkida, et kuna asja materjalidest nähtuvalt on kostja hageja nõude täitnud peale hagi esitamist, siis on põhjendatud menetlus lõpetada hageja poolt hagist loobumisega, mitte kostja õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse tegemisega. Hagi õigesvõtul põhineva otsuse tegemine eeldab hagis esitatud nõude hilisemat rahuldamist, mis on antud juhul kostja poolt käesolevaks ajaks juba täidetud. II. Tulenevalt
lg 5, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, võib kohus hageja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega mõista hageja menetluskulud välja kostjalt.
lg 4 kohaselt asja menetluse lõpetamisel kompromissi või hagist loobumise tõttu võib kohus menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt
lg 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks hageja poolt kantud menetluskulud, milleks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1750 krooni ja hageja õigusabikulud summas 3009 krooni, kokku 4759 krooni. Kostja palus oma 20. detsembri 2006.a vastuses hagile lõpetada asjas menetlus hagi õigeksvõtu tõttu ja välja mõista hagejalt
lg 6 alusel kostja menetluskulud 2500 krooni kostja kasuks.
lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus lõpetab antud asjas menetluse hageja poolt hagist loobumisega, seega ei ole alust kohaldada
Hagi on kohtusse esitatud 31.05.2006, kostja esindajale vandeadv A. Lillole väljastatud 13.09.2006. Kostja on alles 20.12.2006 kohtule teatanud, et võtab hagi õigeks ja „käesolevaks ajaks on vaidlusalune kinnistu osa kostja poolt vabastatud“. Ka hageja oma avalduses hagist loobumise kohta on märkinud, et kostja on kõrvaldanud omavoliliselt püstitatud rajatised 2006 a novembris- detsembris. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole võtnud hagi k o h e õigeks, vaid mitu kuud hiljem. Seega ei saa kostja tugineda menetluskulude jaotamisel hagi kohesele õigeksvõtule. Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a määruse nr 306 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teiselt menetlusosaliselt sissenõudmise piirmäärad“ § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teiselt menetlusosaliselt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude maksimaalselt sissenõutav piirmäär 9500 krooni kui tsiviilasja hind on kuni 30 000 krooni. Antud tsiviilasja hind on 26 100 krooni. Eeltoodut 2 arvestades on kohus seisukohal, et on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks hageja poolt nõutud õigusabikulud summas 3009 krooni. Hagejale on osutanud õigusteenust antud tsiviilasjas advokaat Aivar Hint Tartu I Advokaadibüroost, kes on menetluses osalenud alates hagiavalduse esitamisest kohtule.
lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1750 krooni. Seega kuulub kostjalt välja mõistmisele
lg 5 alusel hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud 1750 kroonisest riigilõivust pool, so 875 krooni. Eeltoodu kohaselt kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja menetluskulude katteks 3884 krooni. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 1750 krooni. Vastavalt
Hagejal tuleb tasutud riigilõivu osaliseks tagastamiseks esitada kohtule vastav taotlus, märkides taotluses ühtlasi ära kellele ja millisele arvelduskonto numbrile riigilõiv tagastatakse. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.