) § 415 lg 1 kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.
lg 1 p 3 kohaselt peab kajas sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal kohtuistungile ilmumast ja sellest teatamast ning selle põhistus, välja arvatud juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et kohtukuse oli kostja esindajale edastatud ja kostja esindaja oli istungi toimumisest ning mitteilmumise tagajärgedest teadlik.
lg 6 kohaselt loetakse esindaja käitumine ja teadmine võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kostja esindajale kohtukutse edastamisega loetakse seega kohtukutse ka kostjale esitatuks. Küsimus seisneb selles, kas kostja ning kostja esindaja poolt istungile ilmumata jätmiseks ning sellest teatamata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.
lg-te 1 ja 2 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Oma haiguse põhistamiseks, mis takistas kohtuistungile ilmumast, esitab menetlusosaline või tema esindaja kohtule tõendi, millest nähtub, et haigust saab lugeda takistuseks kohtuistungile ilmumast. Kaja kohaselt ei ilmunud kostja eelistungile, kuna kostjal oli esindajaga kokkulepe, et eelistungil osaleb vaid kostja esindaja. Kohus leiab, et kostja võttis sellega endale riski, et esindaja ilmumata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-94-06 asunud seisukohale, et lepingulise esindaja istungilt puudumine ei ole poole enda istungile ilmumata jätmise mõjuvaks põhjuseks. Kostja esindaja on oma haiguse põhistamiseks, mis takistas kohtuistungile ilmumast, esitanud kviitungi hambaraviteenuse eest. Tervishoiuameti seisukohast nähtuvalt ei olnud eelistungile mitteilmumine meditsiiniliselt põhjendatud. Kostja lepinguline esindaja AP ei ole tõendanud istungile ilmumata jätmise teatamise võimatusele viitavatest asjaoludest
Kohtu hinnangul ei olnud nimetatud hambaraviteenuse osutamine mõjuv põhjus eelistungile ilmumata jätmisest teatamata jätmiseks. Kohus asub seisukohale, et kuna kostjal ning kostja lepingulisel esindajal AP puudus mõjuv põhjus istungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks, siis tuleb kaja jätta rahuldamata ja menetlus taastamata. 2
lg 5 kohaselt hagi tagamise avalduse, kaja, menetluse taastamise või menetlustähtaja ennistamise avalduse osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt. OÜ on tasunud 09.01.2007 ja 10.01.2007 Hansapanga arvelduskontolt 221026375925 Rahandusministeeriumi arvelduskontole 221013921094 viitenumbriga 3100057358 vastavalt 2 125 krooni ja 125 krooni, kokku 2 250 krooni selgitusega: A S kautsjon tsiviilkohtumenetluse nr 2-06-18395 taastamiseks. Kuna kaja jääb rahuldamata, tuleb kostja esindaja tasutud kautsjon 2 250 krooni arvata riigituludesse. Viivi Villemson Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.