lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaksmääratud tähtajaks ja
Vaidlust ei ole selles, et AS sõlmis kostjaga liitumislepingu , mille alusel kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ja kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele tasuma. Lepingu sõlmimisel vormistati kostjale pakkumine, mida kostja kinnitas oma allkirjaga ja ühtlasi tasus ettemaksu. Oma allkirjaga on kostja kinnitanud, et saadud teenuste eest on ta kohustatud tasuma ning vastutama võetud kohustuste täitmise eest, samuti on kinnitanud, et on teadlik lepingu lahutamatuks lisaks olevatest üldtingimustest. Seda, et kostja on nõustunud üldtingimustega ja et need on lepingu lahutamatuks osaks, ilmneb lepingu enda esileheküljelt ja on lepingul sellise punkti all, mis algab sõnadega „käesolevaga kinnitan, et .”. ja on märgitud lepingu esilehekülje allossa parempoolsesse tulpa” . Sellega on ümber lükatud kostja väited, et üldtingimused ei ole lepingu lahutamatuks osaks. Tulenevalt kostja vastuväidetest esitas hageja kohtule lepingu üldtingimised, mis kehtisid märtsist 97-28.02.2001 (t lk 38) st lepingu sõlmimise ajal. AS saatis kostjale arve (koondarve nr 1 ), nr (koondarve nr ), arve nr (koondarve ) ja arve kostja lepingujärgsel aadressil , mida kostja on pidanud oma vastuväidetes ka õigeks aadressiks. Kostja ei ole väitnud, et tema pole märgitud arveid saanud. Kostja väitis, et ta lõpetas lepingu seoses telefoni vargusega , kuid vaatamata kohtu ettepanekule (lk 29) ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et ta lepingu lõpetas ja teatas lepingu partnerile sellisest soovist ja telefonivargusest. Üldtingimuste p 4.1.10 järgi on kostja kohustatud kirjalikult teatama sellistest asjaoludest, mis taksitavad või võivad mõjutada või muuta võimatuks lepingust ja üldtingimustest tulenevate kohustuste täitmise. Seega kui kostjal ei olnud seoses telefonivargusega võimalik enam sideteenust hagejalt saada, pidanuks ta lepingu järgi teavitama A-i kirjalikult. Kostja ei ole märkinud, et ta oleks seda kirjalikult teinud, kuid poolte vaheliste õiguste ja kohustuste lõpetamiseks oli vajalik seega kostja kirjalikus vormis teate esitamine lepingu teisele poolele. Kohtu arvates väärib siinjuures märkimist, et isegi kui kostjalt telefon varastati, mis tegi tema arvates võimatuks lepingu edasise täitmise, ei ole kostja vaidlustanud AS poolt kostjale alates 2001.a. novembrist tasumiseks saadetud arveid või esitanud selles osas mingeid pretensioone. Nimetatud viitab sellele, et kostja oli tegelikult teadlik lepinguliste suhete jätkumisest ja temal lasuvast võlast ja kohustustest, mis olid märgitud ka saadetud arvetel. Arvetel näidati nii kuumaks, varasem võlg, kõneposti teenuse maks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud oma väiteid, et ta oleks lepingu tingimiste p 4.1.10 ja 8.4 kohaselt AS-i teavitanud telefonivargusest ja võimalikust soovist leping lõpetada. Kuna leping sõlmiti tähtajalisena (sõlmitud 31.10.01 18 kuuks), siis võis teenuse osutaja lõpetada lepingu ennetähtaegselt. Nimelt tingimuste p 7.12 järgi siis kui leping lõpetatakse ennetähtaegselt kostjapoolsete tingimuste 9.2.2. rikkumise tõttu (maksekohustuse rikkumine), kuuluvad kuutasud maksmisele lepingu lõpetamisest etteteatamise perioodil või lepingu tähtaja järelejäänud osa eest sõltuvalt sellest, kumb ajavahemik on pikem. Seda, et kostja oli võlas, pidi ta teadma temale lepingujärgsel aadressil väljastatud arvetest perioodil Asjaolu, et hageja saatis kostjale lepingu lõpetamise teate (dat. ) aadressil, mis ei olnud lepingus märgitud aadressina, vaid registrijärgsele aadressile, ei mõjuta aga kostja võla suurust, sest leping oli sõlmitud tähtajaliselt ja lepingu lõpetas hageja ühepoolselt kostjal lasuva võla tõttu ning tulenevalt tingimuste p 7.12 järgi saab hageja nõuda kõiki ülejäänud kuutasusid ka pärast lepingu lõpetamist. Asjaolu, et lepingus oli kokku lepitud limiit 500 krooni ei oma vaidluses samuti kaalu, sest märgitud ajast so ei nähtu, et kõnesid, mille eest hageja tasu nõuab, oleks tehtud üle 500 krooni. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja on alustelt keeldunud oma lepingust tulenevat maksekohustust ühepoolselt täitmast, mis ei ole
Kostja oli nõus hüvitama hagetavast võlast osaliselt telefoni tasu 500 krooni, millele kohus ei pea täiendavalt selle tõttu hinnangut andma.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu ja seaduse sätetele ja
Ka nõude loovutamise teate on hageja saatnud valel aadressil, kuid kuna kostja ei ole nõude loovutamisest teadasaamist vaidlustanud ega väitnud, et oleks tasunud võlad AS-le, siis ei oma see vaidluses kaalu. Iseenesest on nõude loovutamine lubatud ja kuna nõude loovutamine toimus , siis sellel ajal kehtinud VÕS 164 lg 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning lg 2 järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.
lg 1 järgi, mille kohaselt võidakse kohustise täitmist tagada leppetrahviga, viivisega vastavalt seadusele või lepingule ning § 191 leppetrahv on lepingu või seadusega kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustuse mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Kohus leiab ka et viivisenõue on põhjendatud. Otsuse eelpool märgitud osas on kohus analüüsinud, et kostja oli võlast teadlik. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud maksma hagejale viivist. Õige on kostja väide, et tingimuse kohaselt on viivis 0,5 %, kuid hagejal on õigus viivisenõuet vähendada, sj arvestada viivist väiksemas määras kui kokku lepitud, sest see ei ole võlgnikku e. kostjat kahjustav. Kuna kostja muid vastuväiteid, sh perioodile, matemaatilisele arvestusele vmt, viivisenõudele ei esitanud, on põhjendatud kostjalt viivis välja mõista hagetud ulatuses so 1865,45 krooni. Eeltoodu alusel on hagi tõendatud ja kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb välja mõista võlg 1865,43 krooni ja viivis 1865,43 kokku 3730,86 krooni. Kuivõrd tsiviilasi on algatatud enne 01.01.06 tuleb kohtukulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele kohaldada varemkehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Kooskõlas TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 280 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse ja tasu õigusabi eest summas 186,54 krooni, mis on 5% hagi rahuldatud osalt. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks kohtukulude katteks välja mõista 466,54 krooni. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.