kohtumäärusega jättis Tallinna Ringkonnakohus EM’e määruskaebuse a kohtumäärusele, millega kohus keeldus määruskaebuse menetlusse võtmisest ja tagastas selle koos lisadega esitajale, rahuldamata jättes muutmata kohtumäärus. 1 2-03-81 esitas EM taotluse kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks koos määruskaebusega. Vastaspool on esitanud oma vastuse EMe taotlusele määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, milles palub taotlus jätta rahuldamata.
lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje.
lg 1 teise lause kohaselt märgitakse tähtaja ennistamise avalduses tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ning nende põhistus. Seega peab kohus avalduse lahendamisel hindama, kas avalduse esitaja on põhistanud (
EM märgib taotluses, et ta oli teadlik määruskaebuse esitamise viimasest päevast s.o . Kuna esitaja soovis lisada määruskaebusele lastekaitsetöötaja arvamust, mille ta aga sai kätte, siis samal päeval postitas ka määruskaebuse. Taotluses tugineb EM nii linnasisese posti liikumiskiirusele kui ka Postiseaduse § 37 lg-le 5, mille alusel nendib, et kirisaadetis, mis on postiteenuse osutajale üle antud postkontori kaudu enne kirjakasti hilisemat tühjendusaega, tuleb saajale kätte toimetada üleandmise päevale järgneval tööpäeval. Postiseadus § 37 lg 5 sätestab, et vähemalt 90 protsenti lihtsaadetisena edastatavatest kirisaadetistest, mis on riigisisese postiteenuse osutamiseks universaalse postiteenuse osutajale üle antud kirjakasti või postkontori kaudu enne kirjakasti hiliseimat tühjendusaega, tuleb saajale kätte toimetada üleandmise päevale järgneval tööpäeval. Nimetatud paragrahv annab võimaluse ka saajale mitte kirja kohaletoimetamiseks järgmisel tööpäeval (10 protsendi ulatuses).
annab menetlusosalisele võimaluse esitada kindlalt dokument tähtaegselt faksi teel või elektroonpostiga, tingimusel, et dokumendi originaal saadetakse samuti viivitamatult kohtule. Avaldaja nimetatud võimalust aga ei kasutanud. Samuti nähtub kohtutoimikust, et EM’e elukohaks on ning oli EM’el võimalus kindlustada määruskaebuse tähtaegne kohaletoimetamine kohtu kantselei kaudu. Lisaks nimetatule on terve menetluse kestel olnud EM’e esindajaks jurist MS, kelle esindamisõiguse piiratust ei ilmne volikirjast. Kohus asub seisukohale, et EM’e põhjendused määruskaebuse mittetähtaegse esitamise kohta ei ole mõjuvateks põhjuseteks, kuna peale määruskaebuse postitamise ei kasutanud EM teisi võimalusi kindlustamaks määruskaebuse tähtaegset esitamist. Nimetatud põhjendused ei ole mõjuvateks põhjuseteks
lg-s 1 sätestatu kohaselt, kus tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks saaks lugeda, kui menetlustoimingu tegemine oli objektiivselt võimatu. Vastavalt
lg 1 otsustab maakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ja kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 p 2 kohus ei võta määruskaebust menetlusse, kuna määruskaebus on esitatud pärast määruskaebuse tähtaja möödumist. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et EM`e poolt esitatud taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks koos määruskaebusega tuleb jätta rahuldamata koos määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumisega ning tagastada see koos lisadega esitajale. 2 2-03-81 Kai Härmand Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.