← Eesti

2-06-21415/10

Obsah (5)§ 150§ 392§ 430§ 432§ 661

ÄRAKIRI 2-06-21415 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Irma Külavee Määruse tegemise aeg ja koht 05.12.2006, Rakvere Kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-21415 Tsiviilasi Balti Investeeringute Grupi

§ 150lg 2 p 1 alusel riigilt.

Muud menetluskulud jäävad kostja kanda.

  1. Kostja T P tasub hagejale punktis 2 nimetatud summad, s.o. kokku 36 782.96 (kolmkümmend kuus tuhat seitsesada kaheksakümmend kaks) krooni ja 96 senti, hageja arveldusarvele nr 334405060007 Sampo Pangas igakuiste maksetena iga kuu 10.kuupäevaks: 4.1 alates 2006.a. detsembrikuust kuni 2007.a. maikuuni summas 1000 (üks tuhat) krooni, 4.2 alates juunikuust 2007.a. kuni 2008.a. juunikuuni summas 1500 (üks tuhat viissada) krooni, 4.3 viimase maksega 2008.a. juulikuus tasub kogu selleks hetkeks järele jäänud võlajäägi.
  2. Juhul, kui kostja T P ei tasu lepingu punktis 4 nimetatud makseid nõuetekohaselt ning on maksete täieliku või osalise tasumisega viivitanud neliteist

(14)päeva, on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kõigi punktis 2 fikseeritud, kuid tasumata summade sissenõudmiseks kostjalt ning kostja tasub hagejale viivist 24,98 % tagastamata krediidisummalt aastas kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni.
  1. Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt kuuluvad tsiviilasjades jõustunud kohtumäärustest tulenevad nõuded täitemenetluse seadustiku alusel sundtäitmisele. Seoses poolte vahel saavutatud kompromissi kinnitamisega menetlus tsiviilasjas lõpetada. Kohtu poolt kinnitatud kompromiss on koheseks täitmiseks. Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse 30 päeva jooksul Viru Ringkonnakohtule sama kohtumaja kaudu määruse kättetoimetamisest alates. Hagiavalduses toodud asjaolud. 14.08.2006 on Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas menetlusse võetud Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi T P `i vastu 36 157.96 krooni nõudes. Hagiavaldusest nähtub, et hageja ja kostja on sõlminud 09.11.2005 tarbijakrediidilepingu nr.0501891/25tt. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja põhivõlgnikule 10 000 krooni krediiti. 20.12.2005 sõlmitud kokkuleppega nr 1 suurendati krediidisummat 10 000 krooni võrra ja muudeti ka lepingu tingimusi. Kokkuleppe järgi on võlgnik kohustunud tasuma hagejale intressi 24.98 % krediidisummast ühe aasta kohta ning kogu lepingu perioodi eest kokku 34 966.56 krooni. Lepingule kohaldati krediidilepingute üldtingimusi S.1.
  2. Võlgnik oma kohustusi hageja ees nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu hageja väljastas kostjale 27.03.2006 lepingu ülesütlemishoiatuse ja öeldes seejärel ka 27.04.2006 lepingu üles. Peale lepingu ülesütlemist on kostja tasunud võlga kokku 2660 krooni, millest arvestati maha võla sissenõudmisega seotud kulud ja 1860 krooni krediiisumma katteks. Kostja võlgnevus hagejale moodustas hagi esitamisel kokku 36 157.96 krooni, sellest põhivõlg – 18 066.39 krooni, 1887.75 krooni - sissenõutavaks muutunud tasumata 3 intress, 1218.54 krooni viivis, 3985.28 krooni leppetrahv ning 11 000 krooni kahjuhüvitis. Hagi menetlusse võtmisel 14.08.2006 väljastas kohus hagimaterjalid kostjale tutvumiseks ja kohustas kostjat

§ 392lg 2 ja 394 tulenevalt hagile kirjalikult vastama.

Kostja Thea Pärtel on hagimaterjalid isiklikult vastu võtnud 27.10.2006. 13.11.2006 saabunud kirjalikus vastuses tunnistab kostja hagi ja avaldab soovi hagejaga kokkulepe sõlmimiseks. Kostja on teatanud kohtule ka oma tegeliku elukoha: xxxx 30.11.2006 saabus kohtule kinnitamiseks poolte vahel sõlmitud kompromissileping, mille kohaselt kostja kohustub hagejale hüvitama hagiavalduses nõutud võlgnevuse, intressid, viivise, leppetrahvi ja kahjud, s.o. kokku summas 36 157.96 krooni; samuti kohustub kostja tasuma hagejale tema poolt tasutud riigilõivust poole, summas 625 krooni. Kostja on kohustunud hageja nõude katteks tasuma igakuiste maksetena 10.kuupäevaks detsembrist 2006 kuni mai 2007 1000 krooni kuus ja alates juunist 2007 kuni juuni 2008 1500 krooni kuus ning juulis 2008 kogu järele jäänud võlajäägi. 14-päevase viivituse tekkimisel on hagejal õigus pöörduda kõigi tasumata summade sissenõudmiseks kohtutäituri poole, kusjuures lisandub viivis 24.98 % tagastamata krediidisummalt aastas. Pooled taotlevad kompromisslepingu kinnitamist ja seoses kompromissi kinnitamisega ka asjas menetluse lõpetamist kirjalikus menetluses. Kohtumääruse põhjendid: Kohus, vaadanud läbi hagimaterjalid ja kompromissilepingu, leiab, et taotlus esitatud kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele kirjalikus menetluses.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 430

lg 3 sätestatud kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid antud juhul ei esine ning esitatud tingimustel on kompromiss ka täidetav.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromisslepingu allkirjastamisel on pooled taotlenud kompromissi kinnitamist selleks kohtuistungit pidamata, kinnitades, et vastavad õiguslikud tagajärjed on neile teada ja on arusaadavad.

§ 430

lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. 4 Kokkuleppes on märgitud, et ülejäänud riigilõiv (1/2 osas)

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt kuulub tagastamisele riigi poolt; sama paragrahvi lõige 3 näeb ette riigilõivu tagastamist eraldi määrusega riigilõivu tasunud isiku nõudel.

§ 661

lg 2 kohaselt on õigus hagi menetluses esitada menetluse lõpetamise määruse peale määruskaebus 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ Kohtumäärus jõustus 09. märtsil 2007.a Nooremreferent I.Külavee I.Golubev I.Golubev

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.