Obsah (9)

§ 394§ 407§ 162§ 173§ 174§ 190§ 123§ 129§ 139

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Viru Maakohus Geete Lahi Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad Asja lahendamise v

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus.

Kohtu õiguslik põhjendus Tsiviilasja eelmenetluse käigus saatis kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 15 päeva jooksul alates hagiavalduse kättesaamisest. Kirjaliku vastuse nõue koos lisadega on kostjale 14.11.2006.a

322 lg 1 järgi kätte toimetatud. Kostja määratud tähtajaks vastust kohtule ei esitanud. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmisel on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku /

/ § 407 lg 1 ja § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslik põhjendatud ja kostja on hagimaterjalid kätte saanud, kuid ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Kostja ei ole täitnud oma lapse ülalpidamiskohustust ja hagejal on õigus PkS § 60 lg 1, § 61 lg 1,2,4 alusel nõuda elatise väljamõistmist. Menetluskulud Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab I S, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus selgitab, et

§ 174

lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 kohaselt on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis.

§ 190

lg 2 alusel riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga.

§ 123

kohaselt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Vastavalt

§ 129

lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Vastavalt

§ 139lg 3 riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast.

Antud hagihinna suurusest lähtudes, s.o 39 600 krooni (4 400 krooni x 9 kuus) tuleb tasuda riigilõivu 2 200 krooni, milline kuulub väljamõistmisele kostjalt. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§-dest 162 lg 1, 2, 173 lg 1, 407 lg 1, 415, 416 lg 2, 441 lg 1, 442, 444 lg 1. /allkiri/ Geete Lahi Kohtunik 2