lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni käesoleva määruse täitmiseni. 1 Edasikaebamise kord Pooled võivad kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Hagi nõue ja asjaolud Hageja ja kostja abielu on sõlmitud 3.02.2001.a. Abielust on 5.06.2001.a sündinud poeg Arno. Hageja ja kostja ei ela koos. Poeg Arno elab hageja juures. Kostja lapse kasvatamisel ja ülalpidamisel ei osale. Hageja palub kostjalt igakuiste maksetena välja mõista 1500 krooni lapse ülalpidamiseks avalduse esitamises ajast. Menetluse käik Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise teade edastatud posti teel. Kostja on eelmenetlusteatele vastanud ja hagiavalduse nõuded õigeks tunnistanud. Vastuväiteid hagile ei ole. Kostja sooviks on maksta lapse tegelikule kasvatajale – vanaemale. Kohtukulud tuleks jätta hageja kanda. Nii kostja kui hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hagejat on teavitatud kostja seisukohtadest. Täiendavaid dokumente ega avaldusi esitanud ei ole. Kuna eelmenetluses on poolte seisukohad välja selgitatud, võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 440 lg 1 kohaselt kohus lahendada asja kohtuistungit pidamata.
lg 1 kohaselt võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava osa välja jätta ning piirduda üksnes õigusliku põhjendusega. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Hageja ja kostja abielu on sõlmitud 3.02.2001.a. Abielust on 5.06.2001.a sündinud poeg Arno. Hageja ja kostja ei ela koos. Poeg elab hageja juures. Kostja lapse kasvatamisel ja ülalpidamisel ei osale. Hageja palub kostjalt igakuiste maksetena välja mõista 1500 krooni lapse ülalpidamiseks avalduse esitamises ajast. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 sätestab vanema kohustuse ülal pidada oma alaealist last. Pooled on 5. juunil 2001.a sündinud poja vanemad. Seega on pooled alaealise lapse vanemad, kellel on seadusest tulenev kohustus oma alaealist last ülal pidada. PKS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt juhul, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks arvestades kummagi vanema varalist seisundit ja lapse vajadusi. PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja nõuab elatist igakuisete maksetena 1500 krooni kuus lapse ülalpidamiseks. Hagi materjalidest selgub, et kostja ei ole nõuetekohaselt täitnud alaealise lapse ülalpidamiskohustust. Hagi kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb poja ülalpidamiseks välja mõista igakuiste maksetena 1500 krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Tulenevalt perekonnaseadusest ei saa kohus otsustada elatise maksmist mõnele teisele isikule kui ainult lapse ühele vanemale. PKS § 70 lg 1 kohaselt võib kohus elatise välja mõista elatisehagi esitamisest alates. Hageja on elatishagi kohtule esitanud 17.11.2006.a. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2 igakuine elatusraha lapse ülalpidamiseks alates 17.11.2006.a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt on hageja elatise nõudmise hagis riigilõivu tasumisest vabastatud. Menetluskulude jaotuse sätestab seadus.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostjalt.
lg 2 alusel kujuneb hagi hinnaks 13500 krooni ning RLS § 56 lg 1 lisa 1 järgi tuleb riigilõivu tasuda 1000 krooni.
lg 5 kohaselt peab raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma 15 päeva jooksul otsuse jõustumisest, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja.
lg 3 alusel tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavalikus ulatuses alates avalduse esitamisest. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 3 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.