KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiiu Hiiuväin Otsuse tegemise aeg ja koht 07.veebruaril 2007, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-78 (endine nr 2/32-190/05) Tsiviilasi AM hagi AM vastu väljamõistmiseks abielu lahutamiseks ja elatise Menetlusosalised ja nende Hageja: AM Hageja esindaja: JA esindajad Kostja: AM Kostja esindaja: vandeadvokaat ML Asja läbivaatamine 30.jaanuaril 2007, avalikul kohtuistungil Istungil osalenud isikud Hageja AM ja tema esindaja JA ning kostja AM ja tema esindaja vandeadvokaat ML Juures viibisid Sekretär Marian Kaarus ja tõlk Nadežda Timofejeva Kohtuotsuse resolutsioon
- Lahutada AM ja AM abielu, mis registreeriti , kanne .
- Jätta sündinud NT ema AM juurde.
- Välja mõista AM igakuine elatusraha 1 345 (üks tuhat kolmsada nelikümmend viis) krooni ja 1 500 (üks tuhat viissada) krooni ning 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni lapse ema AM kasuks.
- Välja mõista AM kohtukulu 807 (kaheksasada seitse) krooni AM kasuks.
- Välja mõista AM kohtukulu 1 400 (üks tuhat nelisada) krooni riigituludesse (Rahandusministeeriumi arve nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arve nr 221023778606 Hansapangas, mõlemal viitenumber 2900078444).
- Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu , kanne . Abielust sündis N M (käesoleval ajal perekonnanimega T ). Kostja on korduvalt kohtulikult karistatud. Hageja lootis, et pärast abiellumist lõpetab kostja sidemed kuritegeliku maailmaga ja asub paranemise teele. Kostja jätkas endist eluviisi. Abielulised suhted poolte vahel on lõppenud. Hageja peab kooselu jätkamist võimatuks. Laps elab hageja juures. Kostja ei ole lapse kasvatamisest osa võtnud ega teda materiaalselt toetanud pannes sellega hageja raskesse majanduslikku olukorda. Normaalseks arenguks ja kasvamiseks vajab laps eluaset, toitu, riideid, hügieenitarbeid, ravimeid, tarbeesemeid, kulutusi vaba aja veetmiseks. Hageja taotleb kostjalt elatise väljamõistmist miinimumsuuruses. Kohtuistungil jäi hageja esitatud nõuete juurde. Hageja ei pea võimalikuks abielu säilitamist ja soovib abielu lahutamist. Abielulised suhted lõppesid . Perekonnanime hageja muuta ei soovi. Elatise väljamõistmist taotleb hageja miinimumsuuruses – alates hagi esitamisest 1 345 krooni, 1 500 krooni ja 1 800 krooni. Hageja ei ole nõus elatise suurust vähendama alla miinimumi. Kostja ei ole tõendanud teise lapse olemasolu ja halba tervislikku seisundit. Kohtukuluna taotleb hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 300 krooni ja tasu õigusabi eest 8 260 krooni. Kostja vastuväited Kostja abielu lahutamise nõudele vastu ei vaidle. Ka kostja arvates on abielu lõplikult purunenud ja seda säilitada ei ole võimalik. Kohtukulud tuleks jätta hageja kanda, sest kostja ei põhjustanud kohtuskäimist, kuna tegi hagejale ettepaneku abielu lahutamiseks perekonnaseisuametis. Õigusabikulu on liialt suur. Elatise väljamõistmise vastu kostja ei vaidle. Lapse põlvnemine kostjast on tuvastatud. Kostja ei ole osalenud lapse kasvatamisest sellest päevast, kui vanglast vabanes, sest puudus materiaalne võimalus. Hageja poolt nõutud suuruses ei ole kostja nõus elatist maksma. Tervise tõttu töötab kostja poole kohaga, palk on 1 491 krooni. Kostjal on vabaabielust . Praegu ei ole kostja võimeline elatist maksma miinimumsuuruses. Kohtuotsuse põhjendused Kohus kuulanud ära poolte seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hageja nõuded on põhjendatud ning poolte abielu tuleb lahutada ja kostjalt lapse ülalpidamiseks elatis välja mõista. Kohtule esitatud abielutunnistus (t. 9) tõendab, et hageja ja kostja vaheline abielu registreeriti kanne nr . Sünnitunnistus (tl 11) tõendab, et pooltel sündis N M . Nimemuutmistunnistuse (tl 12) kohaselt muudeti N perekonnanimi, lapse uus perekonnanimi on T . PkS § 29 lg 2 järgi lahutatakse abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Poolte seletustega loeb kohus tõendatuks, et poolte abielu on faktiliselt lõppenud ja kooselu taastamine ei ole võimalik. Kuna lapse elukoha üle pärast lahutust vaidlus puudub, tuleb laps jätta hageja juurde. PkS § 60 lg 1 sätestab vanema kohustuse ülal pidada oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Poolte sündinud N on alaealine. Kooskõlas § 61 lg 1 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Sama paragrahvi
- lõike järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist 2 ja lapse vajadusest ning 4.lõike kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja esitas hagi 11.01.2005, sel ajal oli kuupalga alammäär 2 690 krooni. Alates 01.01.2006 oli kuupalga alammäär 3 000 krooni ja alates 01.01.2007 3 600 krooni. Arvestades hageja poolt esitatud nõuet mõista elatis välja miinimumsuuruses ja kehtinud kuupalga alammäärasid, tuleb kostjalt lapse ülalpidamiseks elatis välja mõista alates hagi esitamisest 1345 krooni suuruses kuni , alates 1 500 krooni suuruses kuni ja alates 1 800 krooni suuruses. Elatise väljamõistmise alates hagi esitamisest on kooskõlas TkS § 70 lõikega
- Juhindudes PkS § 61 lõikest 5 võib kohus elatise suurust vähendada alla § 61
- lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps ning lg 6 alusel võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla § 61
- lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kostja taotles elatise väljamõistmist miinimumist väiksemas suuruses põhjusel, et tal on vabaabielust teine laps ja tervislikel põhjustel ei saa ta töötada täiskohaga. Nimetatud põhjuste tõendamiseks kostja tõendeid ei esitanud ega soovinud esitada. Tõendamatuse tõttu on kostja väited paljasõnalised ning elatise suuruse vähendamiseks alla seadusega kehtestatud miinimummäära puudub alus. Lapse ülalpidamine peab katma lapse igapäevased vajadused. Kohus leiab, et PkS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Kooskõlas TsMS ja TMS RakS § 3 kuuluvad kohtukulud väljamõistmisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS järgi. Kooskõlas kehtinud TsMS § 60 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. § 60 lg 4 alusel võib kohus jätta kohtukulud kotjalt hageja kasuks välja mõistmata, kui hageja, kelle kasuks tehti kohtuotsus, esitas pahatahtlikult kohtusse hagi eesmärgiga põhjustada vastaspoolele tarbetut kohtuskäimist. Kostja seletuse kohaselt tegi ta hagejale ettepaneku abielu lahutamiseks kohtuväliselt. Hageja seda väidet ei vaidlustanud. Juhindudes TsMS § 60 lg 4 jätab kohus hageja poolt abielu lahutamise nõudelt tasutud riigilõivu 300 krooni suuruses ja õigusabikulu hageja kanda. Õigusabi eest elatise nõude osas tuleb tasu välja mõista kostjalt TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel. Hageja taotleb õigusabi eest 8 2 60 krooni välja mõistmist. Kostjalt tuleb välja mõista 807 krooni – 5% hagi hinnalt. Kooskõlas TsMS § 64 lg 1 tuleb kostjalt välja mõista riigilõiv, mille tasumisest hageja oli elatisehagi esitamisel vabastatud, riigituludesse. Väljamõistmisele kuulub hagi esitamise ajal kehtinud RLvS § 37 lg 1 alusel 1 400 krooni. T. Hiiuväin kohtunik 3