) § 65 lg-de 1 ja 2 suhtes. Õiguse üldpõhimõtte kohaselt kuulub üld- ja erinormi vastuolu korral kohaldamisele erinorm. Seetõttu lasub vastustajal kohustus väljastada AdvS § 41 p 4 alusel kaebuse esitajale viimase poolt küsitud andmeid ning
S § 41 p 4 kohaselt puudub vandeadvokaadil pädevus saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt õigusabi osutamiseks vajalikke andmeid ja dokumente, kui vastavate andmete ja dokumentide saamine on vandeadvokaadile seadusega keelatud. Kaebuse esitajale teadaolevalt
-is vastavasisulist keeldu ei sisaldu. 2) Vastustaja väidetest võib järeldada, et vastustaja on nõus väljastama andmeid selle kohta, millised sõidukid liiklusregistri andmetel teatud isikutele kuuluvad, vaid
Kaebuse esitaja arvates on vastustaja väide ebaõige ning on vastuolus ka näiteks pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) regulatsiooniga. Vastavalt PankrS § 22 lg 2 p-le 1 on ajutise pankrotihalduri üheks põhiülesandeks selgitada välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused, ning kontrollida, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud. Nimetatud ülesande täitmiseks on ajutisel pankrotihalduril PankrS § 22 lg 3 p 4 kohaselt õigus saada muuhulgas ka riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt teavet ja dokumente, mis on vajalikud võlgniku varalise seisundi väljaselgitamiseks. Samas ei nähtu
lg-st 2, et ajutisel pankrotihalduril oleks õigus saada liiklusregistrisse kantud andmeid. Oleme seisukohal, et
S § 22 lg 3 p 4 alusel liiklusregistrisse kantud andmeid. 3) Vastustaja on põhjendamatult viidanud tsiviilseadustiku üldosa seaduses (edaspidi TsÜS) sätestatud esinduse instituudile. Ebaõige ja meelevaldne oleks väita, nagu saaks vandeadvokaat vaid siis kasutada AdvS §-is 41 sätestatud pädevusi, kui nimetatud pädevused on olemas ka tema kliendil. Tähtsust omab, et vandeadvokaat on sõltumatu ja professionaalne õigusnõustaja, kelle õiguslik seisund on reguleeritud eelkõige AdvS-is ja Eesti Advokatuuri eetikakoodeksis. Vastavalt AdvS § 43 lg-le 1 on advokaat õigusteenust osutades sõltumatu. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei või advokaati tema ülesannete täitmise tõttu samastada kliendiga ega kliendi kohtuasjaga. Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi § 8 lg-dest 1 ja 2 tuleneb, et advokaat on kohustatud kasutama kliendi huvides kõiki vahendeid ja viise, mis ei ole vastuolus seadusega ja kutseeetika nõuetega, säilitades au ja väärikuse. Advokaat arvestab kaitsmisviiside ja vahendite valikul kliendi soovi vaid siis, kui see pole vastuolus seadusega, kutse-eetika nõuetega ega kliendi huvidega. Vastavalt Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi § 12 lg-le 1 on advokaadil õigus otsustada, kas ta võtab õigusteenuse saamiseks pöördunud isiku vastu või mitte. 2 4) Ebaõiged on vastustaja poolt tehtud viited isikuandmete kaitse seadusele (edaspidi IKS). Vastavalt IKS §-le 1 on nimetatud seaduse eesmärk isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõiguste ja põhivabaduste kaitsmine kooskõlas avalike huvidega. 5) Vastustaja keeldumine andmete väljastamisest OÜ-le Select Oil kuuluvate sõidukite kohta on vastuolus vastustaja senise käitumisega. Ajaliselt varem oli vastustaja alati vastavasisulisi andmeid väljastanud. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 02.03.2004 väljaantud põhimääruse (edaspidi määrus) nr 36 § 12 p 10 kohaselt on Eesti Riiklik Autoregistrikeskus volitatud liiklusregistri töötleja, pidades vastavat arhiivi ning teostades registrikandeid. Liiklusregistri andmete puhul on tegemist avaliku teabega. Avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) § 34 lg 1 kohaselt on teave, millele juurdepääs on seadusega kehtestatud korras piiratud, piiratud juurdepääsuga teave.
Seega on liiklusregistrisse kantud andmete puhul tegemist piiratud juurdepääsuga teabega.
S § 41 p 4 ei saa vaadelda siin erinormina, pigem vastupidi. Olgu märgitud, et ka riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusel, notaril ja kohtutäituril on juurdepääsu õigused sätestatud ka nende tegevust reguleerivates seadustes. AdvS § 41 p 4 tulenevalt on vandeadvokaadil pädevus (mitte õigus) saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusest õigusteenuse osutamiseks vajalikke andmeid, tutvuda dokumentidega ning saada neid ärakirju ja väljavõtteid, kui andmete ja dokumentide saamine ei ole advokaadile seadusega keelatud.
lg 2 nimekiri on ammendav ja kuna vandeadvokaadid nimekirjast puuduvad, on tegemist isikutega , kellele andmetele juurdepääs õigusteenuse osutamiseks oma äriliste eesmärkide teostamiseks lubatud ei ole. Avaliku sektori põhimõtete iseloomustamiseks ei sobi väide, et kõik mis ei ole keelatud on lubatud. Vastustaja ei saa nõustuda seisukohaga, et AdvS § 41 p 4 on sisutühi, sest see annab vandeadvokaadile tõepoolest üldise pädevuse nõuda andmete ja dokumentide esitamist riigija kohaliku omavalitsuse asutustelt. Kui vandeadvokaat tegutseb nt ajutise pankrotihaldurina, siis andmetele juurdepääsu õiguse annabki PankrS § 22 lg 2 pl sätestatud ülesannete täpne loend, ja sama paragrahvi lg 4 annab õiguse saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuselt ning krediidiasutuselt, samuti muult isikult teavet ja dokumente, mis on vajalikud võlgniku varalise seisundi väljaselgitamiseks. PankrS § 22 lg 4 puudub piirang, "kui andmete ja dokumentide saamine ei ole ajutisele pankrotihaldurile seadusega keelatud" ja seega, pärast kohtu poolt ajutiseks pankrotihalduriks nimetamist võib ta oma ülesannete teostamist alustada. Tsiviilseadustiku üldosa seadus § 115 sätestab õiguse kasutada esindajat. Järgnevatest paragrahvidest selgub, et esindajal ei saa kuidagi olla rohkem õigusi, kui esindataval. Menetlusse arvamuse andmiseks kaasatud Andmekaitse Inspektsioon leiab, et kaebus ei ole põhjendatud. 1. jaanuaril 2001 jõustus AvTS, mille üks olulisemaid ja laiemaid eesmärke on tagada avalikkuse tõhus kontroll riigi, kohaliku omavalitsuse jm avaliku võimu teostajate tegevuse üle ja tagada seeläbi avaliku võimu läbipaistvus. Avaliku teabe seaduse üldpõhimõteteks on igaühele teabele juurdepääsu tagamine võimalikult kurel ja hõlpsal viisil, teabele juurdepääsu 3 võimaldamisel isikute eraelu puutumatuse tagamine, teabele üldjuhul tasuta juurdepääsu võimaldamine ning probleemide tekkimisel igaühe õigus teabele juurdepääsu piiramist vaidlustada. Kõik eeltoodu peab kaasa aitama sellele, et isik saaks võimalikult väheste pingutustega kätte teda huvitava avaliku võimu teostamisel tekkinud teabe. Eeldada tuleb teabe avalikkust - kogu teave, mille juurdepääsu ei ole seaduse alusel piiratud, on avalik. Avalikule teabele juurdepääsupiirangute kehtestamine kujutab eeltoodust tulenevalt erandit üldisest reeglist, mistõttu peab selline erand põhinema seaduslikul alusel. Selliseks seaduseks on ka liiklusseadus, mis liiklusregistris sisalduvale teabele juurdepääsupiirangu kehtestab. Mainitud
-i säte ei anna seal nimetatud isikute kategooriatele piiramatut õigust liiklusregistrist andmeid saada vaid piiritleb selle õiguse ja saadavate andmete ulatuse seadusekohaste või avalike ülesannete täitmise vajadusega. Teisisõnu on liiklusregistri volitatud töötlejal ehk siis vastustajal õiguslik alus liiklusregistrist andmeid väljastada vaid
-i § 65 lg 2 nimetatud kolmandatele isikutele ning vaid ulatuses, mis on neile nende seadusekohaste või avalike ülesannete täitmiseks vajalikud. Mainitud kolmandate isikute nimekiri on ammendav, kuigi ei välista näiteks eriseaduse või välislepinguga
-i § 65 lg-s 2 nimetamata kolmandatele isikutele liiklusregistri juurdepääsupiiranguga andmetele juurdepääsuõiguse andmist. Selliseks eriseaduseks võib lugeda pankrotiseaduse ning selle § 22 lg 3 p-i 4, mille kohaselt on ajutisel pankrotihalduril sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmiseks õigus saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuselt ning krediidiasutuselt, samuti muult isikult teavet ja dokumente, mis on vajalikud võlgniku varalise seisundi väljaselgitamiseks. Seega ka õigus saada liiklusregistrist eelmainitud ülesannete täitmiseks andmeid, mis on vajalikud võlgniku varalise seisundi väljaselgitamiseks. Kindlasti ei saa aga selliseks eriseaduseks lugeda advokatuuri seadust ja selle § 41 lg 1 p-i
kohaselt riiklik register, mille pidamise eesmärk on sõidukite, juhilubade ja muude juhtimisõigust tõendavate dokumentide üle arvestuse pidamine. AvTS § 3 lg 1 kohaselt on avalik teave, mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduse või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalike ülesandeid täites. AvTS § 34 lg 1 kohaselt on teave, millele juurdepääs on seadusega kehtestatud korras piiratud, piiratud juurdepääsuga teave. AvTS § 2 lg 1 p 2 kohaselt sätestab käesolev seadus piiratud juurdepääsuga avaliku teabe ja sellele juurdepääsu võimaldamise korra teiste seadustega reguleerimata osas.
lg 1 kohaselt on füüsilisel ja juriidilisel isikul õigus juurde pääseda üksnes nendega seotud registriandmetele. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusel, samuti notaril ja kohtutäituril õigus juurde pääseda seaduskohaste ülesannete täitmiseks vajalikele andmetele. Riigiga lepingu alusel avalikku ülesannet täitval isikul on õigus juurde pääseda andmetele, mis on talle vajalikud avalike ülesannete täitmiseks. Seega on liiklusregistrisse kantud andmete puhul tegemist piiratud juurdepääsuga teabega, millele juurdepääsu korda reguleerib liiklusseadus. Vastav norm sisaldub
§-s 65, mis täpsustab, kes ning millistel tingimustel on õigustatud liiklusregistrist andmeid saama. Antud juhul ei olnud kaebaja poolt ARK-le esitatud taotluse lahendamisel kohaldatav
lg 1, kuna kaebaja ei soovinud enda või oma kliendi vara kohta liiklusregistrisse kantud andmeid, vaid liiklusregistrisse kolmanda isiku nimele kantud sõidukite andmeid. Samuti ei ole kaebajale andmete väljastamise alusena kohaldatav
Kohus on seisukohal, et kaebajal ei ole õigust saada liiklusregistrist kolmanda isiku nimele kantud sõidukite kohta andmeid ka AdvS § 41 lg 1 p-i 4 alusel. AdvS § 41 lg 1 p 4 kohaselt on vandeadvokaat pädev saama riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustest õigusteenuse osutamiseks vajalikke andmeid, tutvuma dokumentidega ning saama neist ärakirju ja väljavõtteid, kui andmete ja dokumentide saamine ei ole advokaadile seadusega keelatud. Kohtu hinnangul on eelviidatud sätte näol tegemist pädevusnormiga. Avalikule teabele juurdepääsu reguleerib üldseadusena avaliku teabe seadus, mille paragrahv 34 kohaselt piiratud juurdepääsuga teabele juurdepääsu piiramise alus peab sisalduma seaduses (lg 1) või toimub juurdepääsu piiramine seaduses nimetatud juhtudel teabevaldaja poolt teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamisega (lg 2). Liiklusregistri andmed on seadusest tulenevalt piiratud juurdepääsuga.
lg 2 ei näe ette selles nimetamata isikutele õigust teabele juurdepääsuks, mistõttu oli ARK-i keeldumine teabe väljastamisest õiguspärane, kuid seda osas, millega keelduti väljastamast sõidukite kohta nende identifitseerimist võimaldavaid andmeid. ARK-i keeldumine osas, millega keelduti väljastamast teavet selle kohta, kas OÜ-le Select Oil üldse kuulub liiklusregistri andmete kohaselt sõidukeid, oli õigusvastane, kuna sellise teabe saamiseks oli kaebajal õigus tulenevalt
lg-st 3 ning Teede- ja siseministri 24.04.2002 määrusega nr 19 kehtestatud „Teaduslikul eesmärgil või muu õigustatud huvi puhul liiklusregistri andmetele juurdepääsu korra“ (edaspidi Kord) § 1 lg-st 2 ja § 2 lg-st
§-s 65 sisalduvad piirangud teabe väljastamiseks on kehtestatud legitiimsel eesmärgil ja on proportsionaalsed. Antud juhul on OÜ Select Oil näol tegemist äriregistri andmetel muuhulgas transiidiäriga tegeleva ettevõtjaga, kelle ärisaladus võib hõlmata ka näiteks sõidukite arvu, marki jm sõidukite kohta käivaid andmeid. Kaebaja soovis antud juhul andmeid selleks, et põhjendada hagi tagamise vajalikkust. Kohus leiab, et õigusabi osutamine ei ole liiklusregistrist sõidukite kohta täpsete andmete mittesaamisel takistatud, kuna hagi tagamise abinõu kohaldamiseks on kohtul õigus ja hagi tagamise taotluse põhjendatuse kontrollimisel kohustus nõuda liiklusregistri andmeid, esindajale piisab taotluse esitamiseks teabest, kas liiklusregistris kostjaks oleva isiku nimel üldse sõidukeid on või mitte. Kohus nõustub kaebajaga, et ajutisel pankrotihalduril on õigus saada liiklusregistrist teavet PankrS § 22 lg 2 p-i 1 ning kohtulahendi alusel, millega on isik pankrotihalduriks määratud. Kui pankrotihalduriks on vandeadvokaat, siis tuleneb ka tema õigus teabele eelviidatud sättest. Kohus nõustub ka kaebaja väitega selles, et antud juhul ei saanud teabe andmisest keeldumisel viidata isikuandmete kaitse seadusele, kuna see reguleerib füüsiliste isikute isikuandmete töötlemist. Eeltoodust tulenevalt ning lähtudes HKMS § 26 lg 1 p-st 2, kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt ning kohustada vastustajat väljastama kaebajale andmed selle kohta, kas OÜ Select Oil nimele on liiklusregistris kantud sõidukeid või mitte. Nimetatud äriühingu nimele liiklusregistrisse kantud sõidukite kohta täpsete andmete väljastamise osas jääb kaebus rahuldamata. Kaebaja taotleb riigilõivu 10 krooni (tasutud 13.01.2005 Hansapanga maksekorraldus nr 26) väljamõistmist vastustajalt. Vastustajal kohtukulude nõuet ei olnud. HKMS § 93 lg 1 kohaselt mõistetakse kantud kohtukulu välja poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti. Sama paragrahvi lõige 3 kohaselt kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kuna kohus rahuldas kaebuse pooles ulatuses, kuulub vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 5 krooni. Kristina Maimann kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.