2-06-29118/34 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Määruse tegemise aeg ja koht 19.veebruar 2007.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-29118/34 Tsiviilasi TL avaldus piiratud teovõimega täiesealisele isikule eestkostja määramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja TL esindaja THLV Puudutatud isikud: IK F (F ) K AB AK, riigi poolt määratud esindaja vandeadvokaat I S RESOLUTSIOON
- Avaldus rahuldada.
- Seada AK eestkoste 3 (kolmeks) aastaks alates kohtumääruse tegemisest 19.02.2007.a. ning lugeda ta valimisõiguse tähenduses teovõimetuks koos hääleõiguse kaotamisega.
- Määrata AK eestkostjaks IK. Seada eestkoste AK tema kõigi asjade ajamiseks, mis tähendab, et AK ei ole lubatud teha tehinguid ilma eestkostja nõusolekuta. Kohtumääruse jõustumine ja sellele edasikaebamine. Kohtumäärus jõustub selle eestkostjale kättetoimetamisest. Kohtumääruse peale võivad esitada määruskaebuse Harju Maakohtule isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu ja eestkostja elukohajärgne linnavalitsus. Määruskaebuse esitamise tähtajaks on 15 päeva kohtumääruse kättetoimetamisest määruskaebuse esitajale. Avaldaja nõue ja selle põhjendused Tallinna linn esitas HLV kaudu kohtule avalduse, milles palub seada eestkoste A K , kes tulenevalt temal esinevast raskest puudest vajab pidevat ööpäevaringset kõrvalabi ja järelevalvet ning võib oma tegevuse või tegevusetusega tekitada kahju nii iseendale kui ka 1
(3)2-06-29118/34 teistele. Avalduses märgitu kohaselt ei ole AK võimeline tegema iseseisvalt tehinguid, kaitsma oma varalisi ja isiklikke õigusi ning võtma omale kohustusi, samuti ei ole ta võimeline osalema õigusdokumendi koostamisel kuna ei suuda väljendada oma soove. Avaldaja taotleb määrata AK eestkostjaks tema …, kes elab koos eestkostet vajava isikuga. AK ärakuulamiseks korraldatud istungil jäi avaldaja oma nõude juurde ja leidis, et eestkoste tuleks AK seada maksimumtähtajaks, ning eestkostetaval tuleks piirata kõigi tehingute tegemise õigust ning ära võtta temalt ka õigus valimistel hääletada. Eestkostetava esindaja seisukoht Eestkostetava esindajal vastuväiteid avaldusele ei olnud. Ta oli seisukohal, et AK vajab tõepoolest eestkostet koos kõigi tehingute tegemise õiguse äravõtmisega, kaasaarvatud valimistel hääletamisõiguse äravõtmisega. Esindaja pidas samuti sobivaimaks eestkostjaks AK ….IK. Asjast puudutatud isiku IK seisukoht AK ärakuulamiseks korraldatud istungil selgitas IK, et AK pärast ajuinfarkti ei ole paranenud lõplikult. vajab täielikku hoolt ööpäevaringselt, kuna ta ei oska iseseisvalt manustada arsti poolt väljakirjutatud medikamente. AK on viibinud korduvalt ravil . AK ei julge üksinda välja minna ega ei oska koju tagasi tulla. Tema abikaasa ei suuda väljendada oma tahet, teha tehinguid ega tunne raha, et teha kasvõi pisitehinguid, mistõttu tuleks tal keelata kohtumäärusega kõikide tehingute tegemine ja tunnistada ta ka teovõimetuks valimisõiguse teostamisel. IK on andud kohtule kirjaliku nõusoleku tema määramiseks oma abikaasa eestkostjaks. Teised asjast puudutatud isikute seisukoht AK täisealised lapsed AB ja F (F ) K on kohtule esitanud kirjalikud avaldused, milles kinnitavad soovi, et nende ema määrataks isa eestkostjaks. Kohtumääruse põhjendused Kohus, ära kuulanud avaldaja esindaja, IK, AK ja tema kohtu poolt määratud esindaja, tutvunud kohtule esitatud materjalidega ja kohtu määratud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiga asub seisukohale, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kooskõlas Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-ga 1 kehtib alates 01.07.2002 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse uus redaktsioon, mille § 8 lg 3 sätestab omakorda, et kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-ga 83 muudeti perekonnaseadust ( § 92 lg 4), mis reguleeris kuni 01.07.2002 eestkoste seadmist. Alates 01.07.2002 kehtiva PkS § 92 lg 4 redaktsiooni kohaselt seatakse eestkoste ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, menetlusosaliste seletustega ja kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga on tõendatud vajadus seada eestkoste AK. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktis , on ekspert JE jõudnud järeldusele, et AK ei suuda tulenevalt temal esinevast raskest psüühikahäirest –orgaanilisest dementsusest luuliste elamustega - kestvalt aru saada oma tegude tähendusest ega juhtida 2
(3)2-06-29118/34 neid. Arvestades eestkosteasutuse arvamust ja ka AK tervislikku olukorda, peab kohus põhjendatuks seada eestkoste eestkostevale maksimumtähtajaks, s.o. kolmeks aastaks arvates kohtumääruse tegemisest. Tulenevalt TsMS § 526 lg 5 peab kohus vajalikuks seada eestkoste eestkostetavale tema kõigi asjade ajamiseks, mis tähendab, et ta on tunnistatud valimisõiguse suhtes teovõimetuks koos hääleõiguse kaotamisega. Kohus asub seisukohale, et AK eestkostjaks tuleb määrata tema … IK, kes tulenevalt PkS § 98 lg 1 sätestatust on eestkostetava seaduslik esindaja. Maire Lukk Kohtunik 3
(3)