← Eesti

2-06-17428/5

Obsah (5)§ 477§ 423§ 172§ 168§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Määruse tegemise aeg ja koht 30.01.2007.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-17428 Tsiviilasi SJ kaebus kohtutäitur EV otsuse

§ 477

lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud iseärasusi. Seega tuleb kaebuse tagasivõtmisel kohaldada vastavaid hagimenetluse sätteid hagi tagasivõtmise kohta, st et kohus jätab

§ 423lg 1 p 2 järgi kaebuse läbi vaatamata.

Vastuväiteid kaebuse tagasivõtmise kohta huvitatud isikutel ei olnud, seega on kaebuse tagasivõtmine lubatav, samuti ei riku kaebuse tagasivõtmine kaebaja huve. 6.

§ 172

lg 1 järgi kannab hagita menetluses kulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

§ 168

lg 4 järgi siis kui hagi jääb läbi vaatamata, kannab hageja hagi tagasivõtmise korral kostja kohtukulud ning kohus võib need kostja kasuks välja mõista. Eeltoodut tuleb kohaldada ka hagita menetluses kaebuse tagasivõtmise korral selle läbi vaatamata jätmisel ja kohtukulude jaotuse kindlaksmääramisel menetlusosaliste vahel. Kostja on kandnud kohtukulusid 1700 krooni, mille kohta on esitatud vastav arve . Asjaolu, et kostja esitatud arve kannab kuupäeva, mil sisuliselt võeti kaebus tagasi, ei tähenda, et neid kulusid ei kanta. Reeglina lahendatakse kohtukulude küsimus pärast menetluse lõppu, st kui asjas tehakse sisuline lahend ja seega ei olnud huvitatud isikul mingit kohustust esitada ja arvestada varem võimalikke kohtukulusid (

§ 174lg 1).

Mis puutub väitesse, et asjas käis eelmenetlus, siis nimetatu ei ole õige, sest kohus oli määranud tsiviilasjas kohtuistungi. Küll aga ei toimunud asja sisulist arutamist seoses kaebuse tagasivõtmisega. S. J väidetel kasvatab ta kahte last ning majanduslik olukord ei võimalda tal tasuda menetluskulusid. Kohus leiab, et S. J varanduslik olukord ei ole määrav kohtukulude kandmisel menetluseosaliste suhtes, kuna ei tulene seadusest, nimetatu oleks määrava tähtsusega menetlusabi andmisel lõivu tasumiseks või riigi õigusabi saamiseks. Eeltoodu alusel tuleb jätta J. J kohtukulud SJ kanda, küll aga ei pea kohus põhjendatuks neid välja mõista täies ulatuses. J. Jantsoni arvest nähtub, et tsiviilasjas on tominud huvitatud isiku nõustamine 1 h, samas ei nähtu, kas see hõlmas nii vastuse koostamist vm. Eeltoodu alusel leiab kohus, et S. J tuleb välja mõista J. J kasuks kohtukulude katteks 885 krooni. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.