Edasikaebamise kord Kostjal on õigus esitada kaja Harju Maakohtule 28 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse avalikult teatavaks tegemisest, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200.00 krooni (
lg 2), välja arvatud juhul kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või nr 221013921094 Hansapangas, mõlemal viitenumber 3100057358. Esitatud asjaolud, haginõue ja menetluse käik 24.05.2006.a. esitas hageja kohtule eelpool nimetatud hagi, mille kohaselt palus kostjalt välja mõista sündinud KN`a ülalpidamiseks igakuine elatusraha summas 2000.00 krooni; . sündinud R N `a ülapidamiseks igakuine elatusraha summas 2000.00 krooni ning taotles elatis välja mõista tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist, kuna kostja ei ole alates saadik laste ülalpidamist toetanud. Kostja K M oli istungile kutsutud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohtukutse oli avaldatud 13.12.2006.a. ja 20.12.2006.a. Kostjat on hoiatatud, et tema mitte-ilmumisel võib kohus asja arutada tema puudumisest hoolimata või teha tagaseljaotsuse puuduva poole kahjuks. Kostja ei ole kohtule teatanud seaduslikust takistusest istungilt puudumiseks. Puuduvad
Hageja taotles teha asjas tagaseljaotsus ja hagi rahuldada. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista kõik hageja poolt kantud kohtukulud. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 444 lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa
lg 7 mõttes.
kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse.
lg 1 alusel rahuldatakse kostja kohtuistungilt puudumisel tehtud tagaseljaotsusega hagi, mis on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1, mille kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PkS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana. Elatis mõistetakse PkS § 70 lg 1 alusel välja elatise hagi esitamisest so alates 24.05.2006.a. PkS § 70 lg 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist.
Juhindudes
Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 järgi on hagi esitaja elatise nõudes vabastatud riigilõivu tasumisest.
lg 2 kohaselt seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa (9 x 4000.00 = 36 000.00 krooni), millelt tuleb tasuda RLS lisa 1 järgi riigilõivu 2250.00 krooni ning mis tuleb kostjalt välja mõista riigituludesse. Kostjalt kuuluvad hageja kasuks väljamõistmisele hageja tasutud 200.00 krooni riigilõivu kohtukutse avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Hageja võib hüvitatava summa kindlakstegemise avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega esitada kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Taimi Kollom Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.