lg 5 p 3, 4, 6, § 76, § 82, § 635 ja § 636, mistõttu hageja on saanud kahju 1200 krooni. Hageja ei soovi, et kostja akna valmistaks ja paigaldaks ja arvestades, et kostja ei nõustunud lepingu ülesütlemisega, taotleb hageja
lg 1 p 3, § 116 lg 2 p 1,2,4, § 127 lg 3 alusel kostjalt välja mõista hageja poolt kostjale tasutud ettemaksu 1200 krooni. Kohtukulud palub hageja välja mõista kostjalt. Kostja vastuväited Kohtule esitatud kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel valmistas kostja hagejale akna tähtajaks – 43.nädalal. Sellest teatati hagejale telefoni teel. Ka teatati hagejale, et aken tuuakse hageja poolt näidatud aadressile pärast lõppmaksu tasumist. Kooskõlas lepingu p-ga 3.2 pidi hageja 1 306 krooni maksma enne akna kohale toomist. Arve lõppmaksu kohta edastas kostja hagejale. Hageja arvet ei tasunud. saatis kostja hagejale kirja teatega, et aken on valmis ning et aken tuuakse kohale peale lõplikku tasumist. Kostja annulleeris lepingu kooskõlas p-ga 4.1. Lepingu p 4.9 alusel on kostjal õigus nõuda hagejalt 30 krooni iga kauba kostja laos hoitud päeva eest, aken on olnud kostja laos 825 päeva. Hoiutasu on 24 750 krooni. Akna laos hoidmise eest on kostjal õigus 1 200 krooni endale jätta. Nimetatud summa on oluliselt väiksem, kui summa, mida hageja peaks tasuma akna kostja laos hoidmise eest. Kohtukulud palub kostja jätta hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Juhindudes TsMS § 405 lg 1 määras kohus 11.10.2006 määrusega asja lahendamiseks lihtmenetluse ning kooskõlas § 405 lõikega 2 kuulas kostja ära . Tutvunud hagiavaldusega, kostja vastusega, esitatud avalduste ja tõenditega ning ära kuulanud kostja esindaja, leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Pooled sõlmisid 07.10.2004 lepingu, mille p 1.3 järgi kostja kohustus hagejale tarnima kauba kooskõlas lepingu lisaga nr 1 ning p 1.4 alusel kohustus hageja kauba vastu võtma ja kauba eest tasuma lepingus toodud tingimustel. Lepingu lisa nr 1 järgi on tarnitavaks kaubaks aken ja lepingu summaks 2 123,73 krooni, millest ettemaks oli 1 200 krooni. Lepingu p 3.1 järgi kohustus hageja tasuma 50% lepingu summast hiljemalt . Seda hageja ka tegi arve nr alusel. Lepingu p 3.2 alusel kohustus hageja tellijana tasuma ülejäänud 50% kostja kui täitja pangaarvele enne kauba kättesaamist kolme päeva jooksul pärast kostjalt kauba valmimise kohta teate saamist.
lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik.
Kohtule esitatud avaldustest ja tõenditest järeldub, et lepingut rikkus hageja, mitte kostja. Kuna hageja jättis täitmata lepingu p-ga 3.2 võetud kohustuse, puudus kostjal kohustus hagejale akent kätte toimetada. Lepingu p-s 4.1 leppisid pooled kokku kostja õiguses keelduda lepingu täitmisest ja lepingu annulleerimiseks ühepoolselt. Lepingu p 4.2 alusel kohustus kostja sellisel juhul hagejale tasutud summa tagastama 10 päeva jooksul. Kostja hagejale makstut ei tagastanud. Lepingu p 4.9 näeb ette, et kostjal on õigus nõuda hagejalt 30 krooni iga kauba kostja laos hoidmise päeva eest, kui hageja kaupa kostja laost ära ei vii. Lepingu lisas nr 1 märgitust tuleneb, et akna kohaletoimetamine oli kostja kohustus, kuna lepinguhinna sisse on arvestatud transporditasu. Lepingu p-s 3.2 ettenähtud tasu maksmata jätmisega takistas hageja kostjal akna kohale transportimist. 29.10.2004 kostjale saadetud pretensioonis (2.lk I lõik) esitatud viide lepingu p-le 3.2, mille järgi hageja arvates on ülejäänud tasu nõudmine kostja poolt alusetu, kuna kaup ei ole kohale toimetatud, ei ole kooskõlas poolte poolt lepingu p-s 3.2 kokkulepituga. Nimetatud punktist tulenevalt oli kostjal akna kohaletoimetamise kohustus alles pärast hageja poolt lepingusumma lõplikku tasumist. Vastusega koos esitas kostja tõendina arve nr 1 306 krooni kohta, mille hageja jättis tasumata. Kostja kiri nr tõendab, et kostja teatas hagejale, et tellitud aken on valmis ja viiakse kohale peale lõppsumma tasumist. kirjaga nr teatas kostja hagejale vajadusest maksta lepingu p 3.2 alusel lõppsumma enne kauba kättesaamist. kirjaga nr teatas kostja 2 hagejale lepingu p 4.9 järgi õigusest saada hagejalt tasu kauba laos hoidmise aja eest 30 krooni päevas ning sellest, et arvestab hageja ettemaksu hoiutasu katteks. Poolte vahelise lepingu näol on tegemist töövõtulepinguga.
1.lõike järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Ülalmärgitud poolte poolt esitatud asjaolude ja tõenditega on tõendatud, et kostja töövõtjana täitis oma kohustuse, hageja tellijana aga jättis maksmise kohustuse täitmata.
Sama paragrahvi 3.lõige näeb ette võimaluse, et kuni tasu maksmiseni jääb asja omand töövõtjale, kui selles on kokku lepitud ning sellisel juhul kohaldatakse § 233 sätestatut. § 233 lg 1 sätestab, et kui vallasasja müügi puhul on kokku lepitud, et kuni ostuhinna tasumiseni jääb asja omand müüjale, eeldatakse, et omand läheb ostjale üle ostuhinna täieliku tasumisega (omandireservatsioon). Pooled leppisid lepingu p-s 3.2 kokku omandi üleminekus hagejale pärast lõpliku tasu maksmist. Leping ei sätesta kostja õigust hageja poolt ettemakstud summa endale jätmiseks. Kuid kostja teatas hagejale kirjaga nõudeõigusest hageja vastu lepingu p 4.9 alusel akna oma laos hoidmise eest. Tegemist on tasaarvestuse avaldusega.
lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele raha summa või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi 2.lõike alusel lõpevad tasaarvestuse tulemusena poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kooskõlas
Tulenevalt poolte vahelisest lepingust on hagejal õigus tagasi saada ettemakstud 1 200 krooni ja kostjal on hageja vastu nõudeõigus hoiutasu näol. Viidatud
- i tasaarvestamist reguleerivate sätete ja kostja poolt hagejale saadetud tasaarvestuse avalduse alusel tuleb nõuded tasaarvestada ning sellest tulenevalt jätta hagi rahuldamata. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. T. Hiiuväin kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.