) § 5 järgi on korteriühistu liikmed korteriomanikud. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmed.
’ järgi korteriühistu liikme õigused ja kohustused lähevad üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. Seega tekivad ja lõpevad korteriühistu liikme õigused ja kohustused seaduse järgi. Seaduse kohaselt ei saa kellelgi teisel kui korteriomanikul olla korteriühistu liikme õigusi ja kohustusi.
Vastavalt
lg 3 ainult korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole. Seega ei saa ka muud isikud kui korteriühistu liikmed osaleda korteriühistu üldkoosolekutel ning seda kohtus vaidlustada.
ÜS) § 117 lg 1 esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel; mitte aga omal nimel nagu käesoleva menetluse hageja. Mõned korteriomanikud on hagejale oma õigused KÜ Sõle 9 vastu loovutanud viidates seejuures võlaõigusseaduse (VÕS) sätetele. Vastavalt VÕS § 164 lg 1 ja 2 võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Kohtu hinnangul ei ole antud säte korteriühistu liikme õiguste loovutamisel kohaldatav, kuna tegemist ei ole võlasuhtega ning korteriühistut või selle liikmeid ei saa korteriühistu liikme üldkoosolekuga seotud õiguste aspektis käsitleda võlgniku ja võlausaldajana. Korteriühistu ja tema liikme vahel võivad tekkida küll võlaõigussuhted, kuid mitte antud suhtes. Samuti keelab
Seega antud kontekstis on õigusjärglus korteriomanike ja kolmandate isikute vahel TsÜS § 6 lg 1 järgi välistatud ja nõuet loovutada ei saa. Seega, korteriühistu liikme õigused ja kohustused tekivad seaduse alusel ning lõpevad seaduse alusel, korteriühistu liikme õigused osaleda korteriühistu üldkoosolekul ja vaidlustada seda ei ole võlaõigusliku lepinguga loovutatavad. Seetõttu ei saa hagejal tekkida samu õigusi nagu korteriühistu liikmetel. Seetõttu ei saa hageja vaidlustada korteriühistu üldkoosoleku otsust. Alates 01.01.2006.a jõustunud TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel on kohtul õigus jätta hagi läbi vaatamata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Antud säte on kooskõlas menetluse ökonoomika põhimõttega ning kohtu ja menetlusosaliste kulude vähendamisega. Seega, kui kohtul on arusaam, et hagi ei saa TsMS § 423 lg 2 p 1 märgitud aluste esinemisel rahuldada, ei ole otstarbekas seda hagi edasi menetleda. Kohtu õigusele keelduda õigusliku huvita esitatud hagi menetlemisest TsMS § 371 lg 2 järgi on viidanud ka Riigikohus oma lahendis 3-2-1-164-05. Kohus leiab, et käesolev hagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 järgi kuna hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Kohtul oleks võimalik hagi menetleda vaid siis, kui ringkonnakohus asub määruskaebuse menetlemise korras seisukohale, et korteriühistu liikme õigused on võõrandatavad ning hagejal on antud menetluses seadusega kaitstud õigus, mida kaitsta. Vastasel korral jõuaks kohus, ilma kõrgemalseisva kohtu kohustusliku seisukohata, ka kohtuotsuses eeltoodud järeldusele. Taimi Kollom kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.