lg 1 sätestavad üürnikule võimaluse nõuda tema õigusi tagava märke tegemist kinnistusraamatusse. Kui hageja ei olnud teadlik sellest, et ostu-müügi lepingu sõlmimise hetkel maja oli koormatud üürilepingutega, selles on süüdi mitte kostjad, vaid kinnistu müüja, kes ei esitanud tehingu sõlmimisel õigeid andmeid. Hagejal on õigus esitada õigustatud pretensioonid müüja vastu. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi usaldusväärset tõendit selle kohta, et maja oleks varisemisohtlik või muul põhjusel ohtlik selles elavate inimeste elule või tervisele. Kostjate teada maja ei ole välja arvatud elamufondist. Oma seisukohtades hageja tugineb TLM RSN TK . määrusele nr 307, millega maja on tunnistatud avariiliseks ning ei vasta elunormide sanitaartingimustele. Kostjate teada taolist määrust ei ole säilinud. Vastavalt TL teatisele 24.10.2002 a. säilik, milles peavad olema Mererajooni RSN TK istungite 22.07.1987 a. otsused nr 267-310 on kaduma läinud ja selle leidmiseks rakendatud abinõud pole andnud tulemusi. Otsuse olemasolu ei tähenda seda, et maja oleks praegusel ajal sedavõrd halvas seisundis, et seda ei saa kasutada. Hagis ei ole märgitud millistele nõuetele kostjate poolt üüritud korter ei vasta ehkki viitab VV määrusele nr 38 Eluruumidele esitatavad nõuded. Isegi kui eluruum ei vasta nõuetele, siis määruse p. 12 järgi võib edasi kasutada eluruumidena, kuid hoone kapitaalremondi või renoveerimise korral tulevad eluruumidena kasutatavad ruumid ümber ehitada vastavalt käesolevatele nõuetele. Kostjad ei nõustu sellega, et maja füüsilist kulumist tõendab T L otsus a. nr . Otsuses on küll märgitud, et maja ei kuulu erastamisele seoses selle lammutamisega. Samas selles ei sisaldu märget maja elamiskõlbmatuse, varisemisohtlikkuse või muu säärase kohta. Hoone elamiskõlbmatust ei kinnita ka hageja poolt esitatud OÜ eksperthinnang Selles on küll märgitud, et elamu on kaasaja mõttes vananenud ruumiprogrammiga, on tervikuna tuld kartev ja selle Lk 2
Vajadus maja remontida samuti ei saa olla aluseks üürilepingute lõpetamiseks.
alusel üürileandja võib teha asjale parendusi ja muudatusi ning üürnik peab taluma parenduste ja muudatustega seotud töid ning muid mõjutusi, kui tööd ja mõjutused ei ole üürnikule ebamõistlikult koormavad. Hageja tegelik tahe on suunatud maja lammutamisele, milleks puudub objektiivne vajadus. Tallinna Kesklinna Valitsus keeldus võtmast kostjaid arvele munitsipaaleluruumi üürimist taotlevate isikutega ning neile kinnitati, et nende elamispinna küsimuse peaks lahendama Nafta 3 majaomanik, kes omandas nimetatud korteri koos üürnikega. Hageja esitas avalduse hagi eseme muutmiseks, milles tema märkis, et käesolevaks ajaks, s.o. 13.04.2005 on selgunud, et mõned kostjad on hõivanud ebaseaduslikult ja omavoliliselt ka Nafta 3 korteri 27 ning kostjad kasutavad 2 korterit – nii korterit 26 kui ka korterit 27. Seoses sellega hageja on sunnitud lisaks hagiavalduses toodud nõuetele nõudma ka korteri nr 27 vabastamist. Käesolevaga kostjad teatavad, et jäävad varem esitatud vastuväidete juurde ning soovivad esitada Tallinna Linnakohtule 01.11.1996 a. RE ja GS vahel sõlmitud üürilepingu, mille alusel kostja kasutusse on antud ka eluruum aadressil , . Käesolevaga kostjad soovivad tõendada, et ka mainitud korteri kasutamine tuleneb lepingust ning nemad ei ole mainitud korterid hõivanud, nagu seda väidab hageja. Tõendid: Üürileping eluruumi üürileping a., Surmatunnistus , Sünnitunnistus , Tallinna Linnaarhiivi kiri nr , KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Hageja kahele järjestikusele istungile ei ilmunud, taotlusi ei esitanud, oma varasemaid taotlusi ei toetanud, mitteilmumise põhjustest ei teatanud, mistõttu lahendas kohus kostja taotluse alusel vaidluse sisuliselt. Vaidlust ei olnud selles, et hageja on kinnistu nr omanik ja et kinnistusraamatusse ei ole kantud märget üürilepingu kohta. Vaidlust ei ole ka selles, et kostjad on pereliikmed. Kohus nõustub kostja väitega sellest, et märke puudumine kinnistusraamatust ei tähenda iseenesest et eluruumi kasutamiseks puudub õiguslik alus. AÕS § 63 lg 1 p 4 ja
lg 1 sätestavad üürnikule võimaluse nõuda tema õigusi tagava märke tegemist kinnistusraamatusse, nimetatu on aga seotud üürniku kaitseõigusega uue kinnistu omaniku vastu seoses teatud alustel üürilepingu lõpetamisega. Kohtule esitatud RE ja KM´i vahel aastal sõlmitud üürilepinguga on üürniku kastusse antud kahetoaline korter üldpinnaga 45,9 m2 . Üüri suuruseks oli kokku lepitud 0,3 krooni kuus ühe ruutmeetri eest ning see oli sõlmitud tähtajaga kuni 01.07.1997 a. Lisaks on RE ja GS vahel sõlmitud üürileping eluruumi aadressil , kasutamiseks. Nimetatud üürilepingutega on leidnud tõendamist, et kostjad kasutavad eluruumi ja koos nende päraldistega (kuur) üürilepingu alusel, Lk 3
kehtima hakkamisest oleks üürilepinguid muudetud, sh muudetud lepingute eset, sh seda, et kuuri ei saaks kostjad kasuta või saaksid neid kasutada teistsugustele õiguslikel alustel või tingimustel. Hageja väited sellest, et korter nr 26 ja 27 ei saa olla eluruumi üürilepingu objekt, on lükatud ümber kostjate poolt esitatud üürilepingutega, mis kinnitavad üürilepingu eseme olemasolu ning asjaolu, et elamu vajab remontimist, mida kinnitab OÜ arvamus ja mille kohaselt on elamu kaasaja mõttes vananenud ruumiprogrammiga, tervikuna tuld kartev, välispiirded on ebapiisava soojuspidavusega, tehnovõrgud on moraalselt ja füüsiliselt kulunud, kuid see ei tähenda, et elamus asuvad eluruumid 26 ja 27 ei oleks üürilepingu esemeks. ES § 29 lg 2 sätte mõttest tulenevalt ei saanud üürilepingu esemeks olla toa osa või tuba, mis on seotud teise toaga. Antud olukorras ei ole hageja tõendanud, et üürilepingud elamiseks oleks olnud sõlmitud ES § 29 lg 2 sätestatud eseme (so muu) kohta, mis olemuselt ei saaks olla lepingu ese. Tallinna Linnavolikogu 21.03.1996 a. otsuses on märgitud, et maja ei kuulu erastamisele seoses selle lammutamisega, kuid nimetatu ei tähenda, et majas olev korter ei saa olla üürilepingu esemeks. Veelgi enam - selles ei sisaldu märget maja elamiskõlbmatuse, varisemisohtlikkuse või muu sarnase kohta. Kohtule esitatud üürilepingu ülesütlemise teates 01.10.2004 (lk 37-38) on hageja kostjatele lepingu üles öelnud põhjusel, et kostjatel ei ole üürilepingut ning et hageja vajab hoonet tungivalt ise seoses kinnisvaraarendusprojektidega. Kostjad seda vaidlustanud ei ole, küll aga nõustub kohus kostja väitega, et kostjatel on õigus üürilepingu ülesütlemine vaidlustada iseseisvalt kohtus/üürikomisjonis, kui nad leivad, et leping on üles öeldud hea usu põhimõttega vastuolus eelkõige
Kuivõrd kinnistusraamatus ei ole märget üürilepingu kohta, siis on
lg 1 tulenevalt üürileandjal õigus elu - või äriruumi üürileping üles öelda § 312 sätestatud ülesütlemise tähtaegu järgides üksnes juhul kui ta vajab üüritud ruumi tungivalt ise. Eluruumi üürilepingu olemuseks on eelkõige eluruumi kasutamine tasu eest elamiseks. Lähtudes eluruumi üürilepingu olemusest leiab kohus, et
lg 1 mõtte kohaselt saab üürileandja vaid siis lepingu
sätestatud tähtaegadel üles öelda kui üürileandjale on eluruumi vaja enda majutuseks tingimustes, kus tal ei ole enam mujal võimalik seda teha. Selleks võib olla senise majutuse võimatus objekti hävimisega, lepingu lõppemisega jmt. Hageja on põhjendanud vajadust lepingut üles öelda sellega, et soovib kinnisvaraarendust teostada. Ülesütlemise avaldusest ei nähtu, kuidas kinnisvaraarendusprojekt on seotud hageja tungiva vajadusega kostjate kasutuses olevate eluruumide järgi. Kohus leiab, et kinnisvaraarendus on ülesütlemisteates hinnatav ärilise eesmärgina mitte aga isikliku tungiva vajadusena eluruumi kastumiseks enda poolt. Esitatud eksperdi arvamus ja mainitud kohaliku omavalitsuse otsus, planeeringu koostamise finantseerimise õiguste üle andmise leping, Tallinna Linnvalitsuse korraldus 863 –k, 14.03.01, 1965.a. välja antud arhitektuur-planeerimisaruanne ja teised hageja poolt elamu võimaliku lammutamise kohta esitatud tõendid, ei tõenda hageja vajadust eluruumi kasutada elamiseks enda poolt tungivalt. Eeltoodu alusel puudus hagejal õigus lepinguid üles öelda
Võlasuhte lõppemise eelduseks on asjaolu, et lepingu ülesütlemine oleks seaduslik ja kehtiv.
lg 1 järgi peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama. Kuivõrd üürilepingud kostjatega Nafta 3 korterite nr 26 ja 27 ning nende juurde kuuluvate kuuride kasutamiseks ei ole üles öeldud kehtivalt, ei ole lepingud lõppenud ning seega tuleb hagejate nõue märgitud ruumide kasutamisõiguse lõppenuks tunnistamiseks, ruumide vabastamiseks ja kostjate väljatõstmiseks jätta rahuldamata. Kostjate kohtukulud tuleb kooskõlas enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p2 järgi jätta hageja kanda. Kostjad on tasunud õigusabikulude katteks 17000 krooni, seega tuleb igale kostjale välja mõista arvestades asja mahtu ja keerukust hagejalt 4250 krooni. Kohtunik Lk 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.