← Eesti

2-04-924/3

2-04-924 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-04-924 (endine 2-1232/04) Otsuse kuupäev Jõhvi,

  1. veebruar 2007.a kell 15.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi Kohtla-Järve Linna äravõtmise nõudes Menetlusosalised Avaldaja (varem protsessis hageja): Kohtla-Järve Linn (linnavalitsuse kaudu registrikood X, X) esindaja N. D. (volikirja alusel); avaldus J. S.’lt vanema õiguste Asjast puudutatud isik (varem protsessis kostja): J. S. (isikukood X, viimane teadaolev elukoht X). Kohtuistungi toimumise aeg
  2. jaanuar 2007.a. Istungil osalenud isikud Avaldaja esindaja N. D. Resolutsioon
  3. Avaldus rahuldada.
  4. Võtta ära J. S.’lt (isikukood X, viimane teadaolev elukoht X) vanema õigused lapse V. S.´i (isikukood X) suhtes.
  5. Saata kohtumääruse ärakiri perekonnaseisuosakonnale. pärast jõustumist Ida-Viru Maavalitsuse Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates kohtumääruse kättetoimetamisest.. 1

(4)2-04-924 ASJAOLUD
  2. juulil 2004.a esitatud hagiavalduse kohaselt kandes Harku Vanglas teistkordset vabaduskaotust, sünnitas J. S. poja V. S.. Alates sellest ajast viibis kostja Harku Vangla emadelaste osakonnas koos oma pojaga. 16.07.2004.a sai Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskus taotluse J. S. poja vanglast välja paigutamise ja emast lahutamise kohta.
  3. Kostja on isoleeritud narkomaan, tal on emana suured puudused lapse hooldamisel ja kasvatamisel ning sellega ohustab ta lapse elu, tervist ning arengut. Isoleeritud narkomaanina ei saa olla kindel kostja poolt uimastite mittekasutamisest vanglas vabanemisel. Seega pole tagatud lapse turvalisus elu, tervise ja arengu suhtes.
  4. Hageja palus vastavalt Perekonnaseaduse § 53 lg 2, § 54, Sotsiaalhoolekande seaduse § 25 lg 1 p 3 võtta kostjalt vanema õigused alaealise lapse V. S. suhtes. KOSTJATE VASTUS HAGIAVALDUSELE
  5. Hagiavalduse esitamisest ja kirjalikult vastamise kohustusest teatati kostjale (t.lk. 13, 14, 16), kuid kostja ei esitanud kohtule kirjalikku vastust hagile. KOHTUISTUNG
  6. 07.06.2005 kohtuistungil hageja esindaja palus tsiviilasjas menetlus peatada kuni 1.a ja anda kostjale võimalus oma elu paremaks korraldamiseks. Esindaja seletuste kohaselt kostja on muutunud rahulikumaks ning on hakanud huvi tundma oma lapse vastu ja suhtlema oma sugulastega. Kostja ema lubab tütart ja tema poega aidata nii moraalselt kui ka materiaalselt.
  7. Kostja nõustus menetluse peatamisega. MENETLUSE KÄIK
  8. Ida-Viru Maakohtu 07.06.2005.a kohtumäärusega peatati tsiviilasja menetlus kuni 05.06.2006.a selleks, et pärast vanglast vabanemist kostja saaks lapse eest hoolitsema asuda ja et hageja saaks kontroolida kostja suhtumist lapsesse. KOHTUISTUNG
  9. 30.01.2007 kohtuistungil hageja esindaja toetas varem esitatud avaldust. Seoses J. S. kohtuistungile ilmumata jäämisega palus esindaja tsiviilasja ilma tema osavõuta sisuliselt lahendada. Esindaja seletuste kohaselt J. S. vabanes kinnipidamisasutusest
  10. aastal, kuid ta ei püüagi parandada oma käitumist. J. S. tarvitab alkoholi. Ta pidevalt vahetab elukohti, mistõttu tema asukoht on teadmata. J. S. sündis eelmisel aastal veel üks laps, kes suri hiljuti. Vanaema palus J. S. last mitte anda, kuna ema ei hakka lapse eest hoolitsema. Laps on lastekodus. Laps ei tunne oma ema ja ei mäleta teda. J. S. on käinud kahel korral lapse juures, et kingitusi üle anda. Laps ei taha temaga kontakteeruda..
  11. J. S. kohtuistungile ei ilmunud, ei teatanud kohtule istungile ilmumiseks seadusliku takistuse esinemisest ega palunud kohtuistungi edasi lükata. Ida Politseiprefektuuri Jõhvi Politseijaoskonna 24.05.2006.a tõendi kohaselt J. S. asukoht on politseile teadmata (t.lk. 69). Tööandja kaudu kostjale kutset edastada ei ole võimalik, sest J. S.l ei ole registreeritud töökohta 2
(4)2-04-924 (t.lk. 80). Sellepärast kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teatas kohus talle avalikult, kohtukutsed on avaldatud Ametlikes Teadaannetes 26.10.2006.a ja 02.11.2006.a (t.lk. 76, 79). KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  1. Kohus tutvunud avaldusega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
  2. TsMS § 414 lg1 kohaselt kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Avaldaja esindaja on esitanud taotluse tsiviilasja ilma J. S. osavõtuta sisuliselt lahendamiseks. J. S. kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teatati avalikult tsiviilasja sisuliselt lahendamise hoiatusel. Istungile ilmumiseks seadusliku takistuse esinemisest J. S. ei teatanud. Sellepärast asub kohus seisukohale, et J. S. ei ilmunud kohtuistungile ilma mõjuva põhjuseta ja lahendab tsiviilasja ilma tema osavõtuta sisuliselt. Tsiviilasja raames kogutud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha. Poolte staatused protsessis
  3. Hagi esitamise ajal kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §247 lg1 sätestatud hagita asjade ammendavas loetelus ei olnud vanema õiguste äravõtmist. Perekonnaseaduse (PkS §54 lg1 alusel vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta. Sellepärast esitati kohtule hagi vanema õiguste äravõtmiseks. Samas alates 01.01.2006.a kehtima hakanud TsMS §550 lg1 p2 analoogia alusel ka vanema õiguste äravõtmise avalduses tuleb lahendada hagita menetluses. Seega tuleb kindlaks määrata ka poolte staatused menetluses kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel ja lugeda Kohtla-Järve Linna avaldajaks ning J. S. –asjast puudutatud isikuks. Vanema õiguste äravõtmise põhjendatus.
  4. Sünnitunnistuse järgi lapse V.v S.´i (sünd 02.07.2002.a) emaks on asjast puudutatud isik (t.lk. 10). Laps on sündinud vallaslapsena, kannet isa kohta sünnitunnistuses ei ole. Lapse sündimise ajal kandis kostja kriminaalkaristuse. Kuni 21.07.2004.a asus kostja koos lapsega Harku Vangla emade-laste osakonnas. Kuna ema ei hoolitsenud lapse eest nõutaval viisil, ei täitnud vanglaametnike korraldusi ning jätkuvalt pani toime rikkumisi, siis 13.07.2004.a esitas Harku Valgla Kohtla-Järve Linna sotsiaalhooldekeskusele taotluse lapse vanglast välja paigutamiseks ja emast eraldamiseks (t.lk. 3-6). 21.07.2004.a võttis Kohtla-Järve Linna sotsiaalhoolekandekeskus lapse vastu (t.lk. 32). 23.07.2004.a sõlmiti V. S. suhtes perekonnas hooldamise leping M. M.´iga ning laps võeti riiklikule hoolekandele (t.lk. 33-38).
  5. Vanema õigused ja kohustused ning vanema õiguste äravõtmise alused on reguleeritud perekonnaseaduse (PkS) peatükis
  6. PkS § 50 lg 1 vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Eeltooduga tuvastas kohus, et asjast puudutatud isik ei hoolitsenud enda lapse eest, ta ei tegele lapse kasvatamise ja ülalpidamisega ega tunne huvi lapse vastu. Peale vanglast vabanemist on läinud üle aasta, kuid ema endiselt ei täida vanema kohustusi, mistõttu laps on jäänud ka ilma seadusliku esindaja kaitseta.
  7. Vastavalt PkS § 54 lg 1 p 1, p 4 ja p 5 ühe vanema eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei 3
(4)2-04-924 täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju või ei ole kasvatusasutuses viibiva lapse kasvatamises mõjuvate põhjusteta osalenud aasta jooksul.
  1. Asjast puudutatud isik vabanes vanglast 08.02.2006.a. Vaatamata enda vastu esitatud hagiavaldusele, üle 2.a kestnud tsiviilasja menetlusele ja kohtule antud lubadusele, tegelikult pole lapse ema oma käitumist muutnud ega lapse vastu huvi tundnud. Mittetulundusühingu Maria ja Lapsed 12.01.2007.a iseloomustusest tuleneb, et laps endiselt asub lastekodus. Ema külastas last 2006.a vaid kaks korda. Et asjast puudutatud isikul olid mõjuvad põhjused enda lapse kasvatamisel mitteosalemiseks ja lapse eest mittehoolitsemiseks, kohus ei tuvastanud. Kohus hinnanud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis rahuldab avalduse.
  2. Vanema õiguste äravõtmisega kaotab J. S. lapse suhtes kõik õigused. Pärast oma eluviisi parandamist ja reaalselt laste eest hoolitsema asumist võib lapse ema pöörduda avaldusega Kohtla-Järve Linna ja kohtu poole vanema õiguste taastamiseks.
  3. Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel PkS §54 lg5, TsMS 478 lg1, lg2, §479, §550 lg1 p2, §661 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.