) §-ga 164 ja 208 lg. 3 on nõude tasu eest teisele isikule üleandmine vara käsutustehing, mille sõlmimisel osalevad pooled reeglina vaba tahte alusel.
2 järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise võlausaldaja asemele. Seega omandab uus võlausaldaja seniselt kõik nõude sissenõudmisega seotud riskid, s.h. mittetäitmise riski. 5 Loovutatud/omandatud loovutuse tühisusele. nõude rahuldamise vähene tõenäosus ei ole aluseks nõude T.R vastuväide, milles on esile toodud loovutatud nõudes võlgnikule arvestatud viivise ülemäärasus, ei ole põhjendatud, kuivõrd ebamõistliku viivise vähendamise taotlemise õigus kuulub võlgnikule (OÜ ). Sellekohase õiguse olemasolust pidi OÜ (pankrotis) olema teadlik nõude omandamise ajal ning sellega loovutustasu suuruses kokkuleppe sõlmimisel arvestama. Kohus peab vajalikuks märkida, et tehingu ebaotstarbekus ei ole iseenesest tehingu tühisuse aluseks. OÜ vastuväide pankrotiseaduse § 46 alusel ei ole põhjendatud, kuivõrd osundatud seadusega on reguleeritud pankrotiotsuse mõju võlgniku lepinguliste kohustuste täitmisele. Lepingu
järgi võib lepingu sõlmida mistahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Kütuse müügilepingu sõlmimisel on pooled tehingu vormi valikus vabad.
järgi kohustub asja müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kohus leiab, et tellimuste esitamine, kütuse tarnimine ja võlgnikule üleandmine ning ostuhinna tasumiseks arvete esitamine on kogumis õigusliku sisuga toimingud, millest saab teha järelduse, et hageja ja võlgnik on sõlminud suulises vormis kütuse müügilepingu(d). 6 Pooled ja võlgniku pankrotihaldur on kütuse üleandmist ja selle eest tasumata jätmist kinnitanud. Vaidlus on selles, kas ostuhinna tasumise kohustus lasus võlgnikul; samuti selles, milline on tasu maksmise tähtaeg.
Hageja väidab, et jätkas võlgnikule kütuse müümist varasema, s.o. lepingul põhineva praktikaga. Kostjad sellega ei nõustunud toomata seejuures esile, milline pidanuks siis ostuhinna tasumise aeg olema. Kohus leiab, et võlgnikul kütuse ostjana on tasu maksmise kohustus tekkinud. Hageja on esitanud võlgnikule arveid, milles on muu hulgas näidanud ka arve tasumise tähtaja. Võlaõigusseaduse § 82 lg. 3 järgi tuleb juhul, kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, kohustus võlgniku poolt täita selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust.
5 järgi peavad lepingupooled oma vastastikused lepingulised kohustused täitma üheaegselt, kui üheaegne täitmine on võimalik ja lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisti.
7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Arvestades võlasuhte olemust ja poolte praktikat (lepingus ) leiab kohus, et hageja arvetel näidatud maksetähtaeg on mõistlik ja tuleb võtta aluseks kohustuse sissenõutavaks muutumise hindamisel. Võlgnik hageja lepingu partnerina, ei ole maksekohustusele ja maksete tähtajale vastuväiteid esitanud, mida tuleb hinnata nõustumusena; võlgniku likvideerija ja haldur on kinnitanud võla olemasolu. Seega loeb kohus tõendatuks müügilepingu poolte kokkuleppe selles, et tarnete eest pidi makstama arvetel näidatud tähtajaks. Arvetel näidatud maksetingimus on kooskõlas varasema praktikaga ning arvestades võlasuhte olemust mõistlik. Kohtule ei ole esitatud mingeid tõendeid, mis annaksid alust väita, et ostetud kütuse eest tasu maksmise kohustus ei ole muutunud sissenõutavaks. Kohus peab vajalikuks märkida, et võlasuhe, s.h. müügilepingul põhinev suhe on määratud subjektilise koosseisuga. Kostjad ei osalenud müügilepingu sõlmimisel ega oma suhtest puutumata isikutena õiguslikku võimalust teiste isikute vahel sõlmitud kokkuleppe tingimuste muutmiseks. Kohus leiab, et kostja väited maksekohustuse üleandmisest AS-le ei ole põhjendatud. AS on poolte seletuste kohaselt iseseisev juriidiline isik, millisele ei saa kohustusi panna ilma tema nõusolekuta. Kohtule ei ole esitatud mingeid tõendeid, millest saaks järeldada, et AS oleks võtnud endale kohustuse tasuda võlgniku poolt vastuvõetud kütuse eest. Sellist järeldust ei saa tuletada üksnes asjaolust, et AS on väidetavalt hageja tütarfirma ning on emafirma esindajate kaudu osalenud läbirääkimistel. Kohus leiab, et üksnes läbirääkimiste pidamisest ei saa tuletada ühe osaleja poolt soovitud kohustust. TR kinnitas kohtus, et läbirääkimistel kooskõlastatuga ei nõustunud hageja seadusjärgsed esindajad; seega ei ole alust kokkulepet sõlmituks lugeda. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et hageja nõue kütuse ostuhinna nõude tunnustamises on 19 147 759.50 krooni ulatuses põhjendatud. 5. Hageja nõuab nõude tunnustamist viivitusintressi osas tuginedes seadusele. Kostjad ei vaidlustanud viivitusintressi arvestamise alust ega selle suurust. Kostjate vastuväide, mis 7 oli suunatud viivise alusetusele üksnes tulenevalt põhikohustusele esitatud vastuväidetest. Kostjate vastuväited põhikohustusele ei ole põhjendatud. Eelneva alusel loeb kohus põhjendatuks hageja nõude viivitusintressi nõude tunnustamises 820 222.11 krooni ulatuses. 6. Hageja väidab, et omab võlgniku vastu nõuet, mis tuleneb võlgniku täitmata kohustusest firma OÜ ees. Hageja väidab, et on nimetatult omandanud nõude lepinguga. OÜ pidas nõuet tõendamatuks; TR väitis, et võlgnik omas hagejale nõude loovutanud esialgse võlausaldaja suhtes sissenõutavaks muutunud nõuet, mida pidanuks tasaarvestama. Kohus leiab, et kostjate vastuväited ei anna alust nõude tunnustamata jätmiseks. Hageja on esitanud nõude omandamise lepingu, müügilepingu, kütuse saatelehed ja kirjavahetuse, mis tõendavad firmale OÜ kuulunud nõudega tehtud käsutustehinguid. Seega on nõude olemasolu ja hagejale üleandmine tõendatud. Pankrotihaldur on võlgnevuse olemasolu õiendis kinnitanud. Kostjad ei ole võlgnikul täitmata kohustuse olemasolule vastuväiteid esitanud. Kooskõlas
§-ga 197 on tasaarvestus võlgnikule/võlausaldajale kuuluv õiguslik võimalus võlasuhte lõpetamiseks.
Kohtule ei ole esitatud mingeid tasaarvestuse tegemist kinnitavaid tõendeid. Vaidluses ei oma tähendust, millistel kaalutlustel võlgnik või esialgne võlausaldaja tasaarvestuse tegemata jätsid. Eelneva põhjal leiab kohus, et hageja nõue 761 201.35 krooni tunnustamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. kohtukulud Hageja on maksekorraldusega tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 80 krooni, mis tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS I) § 60 lg. 1 alusel. Hageja on tasunud õigusabi eest AB arvete alusel 90 487.47 krooni, millest 50 000 krooni tuleb kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS I) § 61 lg. 1 p. 2 alusel kostjatelt osavastutuse põhimõttel hageja kasuks välja mõista. Kohus arvestab kohtukulude jaotamisel kostjate protsessiõiguste realiseerimise iseloomu. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS RS § - st 3; TsMS I §-st 60 lg. 1 ja 61 lg. 1 p. 2; TsMS §-st 230; 436; 438; 439; 440 lg. 1; 441-442; pankrotiseaduse §-st 46; 103 lg. 8; 106; 107; 153 lg. 1 p. 2;
§-st 11; 76; 82 lg. 3, 5 ja 7; 164; 197; 198 ja 208 lg. 3 kohus o t s u s t a s: hagi rahuldada. Tunnustada AS nõuet OÜ(pankrotis) pankrotimenetluses teises rahuldamisjärgus 20 905 021.02 (kakskümmend miljonit üheksasada viis tuhat kakskümmend üks tuhat) krooni ulatuses. Mõista TR’elt AS kasuks välja 20 020 (kakskümmend tuhat kakskümmend) krooni kohtukulude katteks. Mõista OÜ kasuks välja 10 020 (kümme tuhat kakskümmend) krooni kohtukulude 8 katteks. Mõista OÜ (pankrotis) AS kasuks välja 10 020 (kümme tuhat kakskümmend) krooni kohtukulude katteks. Mõista MK’ilt AS kohtukulude katteks. kasuks välja 10 020 (kümme tuhat kakskümmend) krooni Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.