) § 550 lg 1 p 1, mille kohaselt hagita menetluses lahendatakse perekonnaasjana alaealisele eestkoste määramine ning p 2, mille kohaselt vanema õiguste määramine lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamine, vaatab kohus asja läbi hagita menetluses. T P . koostatud sünniakti kohaselt sündinud KKi isa on IK ja ema NK . Asjaolu, et alaealise isa IK on surnud, on tõendamist leidnud tema surmatunnistusega . Asja materjalidest nähtuvalt alaealise ema viibib . Perekonnaseaduse (PKS) § 54 lg 1 p 1 kohaselt ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Asjaolu, et huvitatud isik NP tarvitab , nähtub nii asjas esitatud väärteosasjas . tehtud otsusest kui ka Harju Maakohtu otsusest kriminaalasjas nr (endine nr ). Asja materjalide kohaselt huvitatud isik N P kannab vabaduskaotuslikku karistust hetkel .
lg 1 kohaselt kohus kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus-ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Kohtunik kuulas isiklikult ära piisava kaalutlus-ja otsustusvõimega alaealise KKi. Vestluse põhjal KKiga on kohus seisukohal, et lapse ja vanavanemate suhte on hea, tal on turvaline kodu, laps on hoolitsetud ja rõõmsameelne. Alaealise esindaja on seisukohal, et lapse ema ei ole suutnud korraldada enda ega lapse 2 elu ega ole võimeline pakkuma lapsele turvalist kasvukeskkonda. Seevastu RK on sisuliselt täitnud vanema kohustusi juba aastaid vastutustundlikult ja südamega. Vaidlust ei ole selle üle, et alaealine kasvab oma vanavanemate K peres juba aastaid. . kodukülastusakti kohaselt on K kasutuses omaette tuba kõige vajalikuga kolmetoalisest korterist, kus lapsele on loodud head elamistingimused. Arvestades eeltoodut, asub kohus seisukohale, et kuivõrd NP on varem tulemusi ja hetkel viibib ta , kus , ei ole NP suuteline täitma oma vanema kohustusi lapse suhtes, mida ta on ka ise kohtuistungil kinnitanud, on alaealise KK’i huvides vanema õiguste äravõtmine tema emalt NP. Asjaolusid, et NP oleksid olnud mõjuvad põhjused lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel oma kohustuste täitmata jätmiseks, asja kohtuliku arutamise käigus esile toodud ei ole. PKS § 92 kohaselt seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste kaitseks lapse üle, kes on ilma jäänud vanemlikust hoolitsusest. PKS § 92 lg 2 kohaselt seatakse eestkoste lapse üle, kelle vanemad on surnud, tunnistatud teadmata kadunuks või teovõimetuks, kelle vanematelt on ära võetud vanema õigused, lg 3 alusel võidakse eestkoste ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Asja kohtuliku arutamise käigus on piisavat tõendamist leidnud asjaolu, et alaealine KK on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest ja tema eest hoolitsevad RK ja AK juba alates . Seega on põhjendatud alaealise üle eestkoste seadmine. PKS § 95 lg 2 kohaselt võib isikut eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul, lg 3 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada tema isikuomadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Ärakuulamisel kohtus RK ja AK avaldasid, et on nõus alaealist kasvatama (
Vestlusest KK järeldus, et suhted tema ja vanavanemate sh vanaema RK on head. RK on avaldanud soovi hakata KK’i eestkostjaks, milline asjaolu on tõendatud huvitatud isiku kirjaliku avaldusega (tlk 7,8). Tutvunud asjas esitatud tõenditega, kuulanud ära huvitatud isikud, arvestades KKi soovi, et tema eestkostjaks hakkab RK, arvestades RK soovi hakata KK’i eestkostjaks ja RK isikuomadusi asub kohus seisukohale, et RK on sobilik täitma KKi eestkostja ülesandeid ja seadusliku esindajana hoolitsema tema kasvatamise ja ülalpidamise eest. PKS § 97 kohaselt on eestkostja lapse seaduslik esindaja, eestkostja on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest. Kohus peab vajalikuks määrata KK`i eestkostjaks RK, kelle kohustuseks on hoolitseda alaealise kasvatamise ja ülalpidamise eest. Kohus on seisukohal, arvestades alaealise vanust, et eestkostja nõusolekuta ei või alaealine KK tehingud teha (
Kohus selgitab, et
lg 1 kohaselt kohus määrab alaealisele eestkostja määrusega, lg 3 järgi eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse,
lg 2 järgi kohtumäärus jõustub määruse eestkostjale kättetoimetamise päeval, vastavalt
Kohtumäärus tuleb teha menetlusosalistele teatavaks kohtumääruse kätte toimetamise kaudu (
Ene Tsefels Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.