lg 1 p 2 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses vanema õiguste määramist lapse suhtes.
lg 1 alusel hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult.
lg 1 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Lapsesse puutava vaidluse läbivaatamisel lähtub kohus eelkõige lapse huvidest. Vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) §-ile 50 lg 1 on vanemal kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Vanemad, olles õigustatud isiklikult kasvatama oma lapsi, on samaaegselt kohustatud teostama seda õigust laste huvides. Perekonnaseaduse (PKS) § 54 lg 1 järgi võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel vanema õigused ära võtta, kui vanem: 1) alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel 2 või; 2) kuritarvitab vanema õigusi või; 3) kohtleb last julmalt või; 4) avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju või; 5) ei ole kasvatusasutuses viibiva lapse kasvatamises mõjuvate põhjusteta osalenud aasta jooksul. Kohus leiab, et avaldaja seletusega on tõendatud, et asjast puudutatud isik VN ei ole täitnud vanema kohuseid juba pikema aja jooksul ja on kohelnud last julmalt. Avaldaja seletuse kohaselt puudutatud isik VN tööl ei käinud, tarvitas , agressiivne ning vägivaldne nii avaldaja kui ka lapse suhtes. Antud asjaolu avaldas kohtule ärakuulamisel ka laps RN, kelle seletuse kohaselt oli isa tihti alkoholi joobes, suhtus lapsesse halvasti, läks emale ja ka lapsele kallale. P P . teatega nr kriminaalmenetluse alustamise kohta on tõendatud, et puudutatud isik VN peksis oma endist elukaaslast ., tekitades viimasele kehavigastusi. Eeltooduga on ümber lükatud puudutatud isiku väide vägivaldsuse puudumise kohta. Avaldaja seletuse kohaselt ei ole puudutatud isik lapse ülalpidamisel osalenud aastaid. Nimetatu on tõendatud Harju Maakohtu . kostja õigeksvõtul põhineva otsusega tsiviilasjas nr , mille kohaselt on kohus puudutatud isikult välja mõistnud elatusraha poeg R ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates NR kasuks. Kohtuistungil kinnitas asjast puudutatud isik, et nõustub antud kohtuotsuses tooduga. Eelneva alusel leiab kohus, et tõendamist on leidnud asjaolu, et asjast puudutatud isik ei ole täitnud aastaid lapse ülalpidamiskohustust vastuolus PkS § 60 lg 1 sätestatuga, mille alusel on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Mingeid mõjuvaid põhjusi ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise kohta kohtule esitatud ei ole. PkS § 50 lg 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Lastekaitseseaduse § 8 alusel on igal lapsel õigus elule, tervisele, arengule ja heaolule. Lapse õiguste konventsioonis märgitakse, et lapse isiksuse täielikuks ja harmooniliseks arenguks peab laps kasvama perekonnas, kus õnne, armastuse ja üksteisemõistmise õhkkonnas valmistatakse teda põhjalikult ette iseseisvaks eluks ühiskonnas. Kohus leiab, et asjas on leidnud tõendamist, et asjast puudutatud isik VN on isik, kes tarvitamise tõttu ei ole suutnud korraldada enda ega ka lapse elu, ei ole osalenud lapse ülalpidamisel, et tagada lapse eluliste vajaduste rahuldamine ja normaalne areng, on olnud vägivaldne nii lapse ema kui ka lapse suhtes ning ei ole võimeline pakkuma lapsele turvalist kasvukeskkonda. Kohus on seisukohal, et asjast puudutatud isikul VN ei tohiks jääda õigust nõuda ülalpidamist oma lapselt, keda ta ise ei ole ülal pidanud ning keda ta on kohelnud julmalt. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul on vanema õiguste äravõtmine lapse huvides ning avaldus tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse § 56 lg 1 kohaselt isiku nõudel, kellelt vanema õigused on ära võetud, võib kohus vanema õigused lapse suhtes taastada, kui see isik on oma eluviisi parandanud ning soovib ja suudab vanema õigusi nõuetekohaselt täita. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt vanema õigusi ei taastata, kui laps on lapsendatud. Perekonnaseaduse § 55 lg 3 kohaselt vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamiskohustusest. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg 1 kohaselt määrab riigi õigusabi andmise otsustanud kohus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaks pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist advokaadi esitatava taotluse alusel. Asjast puudutatud isikut RN esindas Harju Maakohtu määruse alusel vandeadvokaat E T –Š , kes on esitanud taotluse esindaja tasu väljamõistmiseks. Esindaja on esitanud taotluse esindaja tasu väljamõistmiseks - asja ettevalmistamise eest 1260.00 krooni (6x210) ja kohtuistungil osalemise eest 210.00 (1x210) krooni – kokku 1734.60 krooni (1470.00 krooni + käibemaks 18% 264.60 krooni). 3 Justiitsministri 26.01.2005 määruse nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi kord) § 12 lg 1 ja 2 kohaselt on isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistumise eest 210 krooni iga poole tunni kohta ja kohtulikus menetluses osalemise eest 210 krooni iga poole tunni kohta. Korra § 1 lg 2 kohaselt lisandub riigi õigusabi tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks 18%, kui riigi õigusabi osutav advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohuslane. Kohtu hinnangul on advokaadi poolt märgitud ajakulu põhjendatud. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele vastavalt RÕS § 23 lg 1. Eelneva põhjal määrab kohus puudutatud isiku RN esindaja tasuks riigi õigusabi eest koos käibemaksuga 1734.60 krooni. Tasu tuleb välja mõista advokaadi töökohaks oleva advokaadibüroo kasuks tulenevalt korra § 1 lg 2. Riigi õigusabi tasu maksab RÕS § 24 lg 1 ja korra § 6 järgi välja Eesti Advokatuur. Nimetatud tasu jätta riigi kanda. Tiia Mõtsnik Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.