Obsah (6)

§ 145§ 142§ 8§ 76§ 100§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Tsiviilasja number Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasi Piret Rõuk 2-05-24156 Kohtuotsus tehakse

§ 145kohaselt.

Kostja I lahkus üüritavatest ruumidest septembris 2004.a, hagejat sellest teavitamata. Hageja on kostjaid tekkinud võlgnevusest ja viivistest teavitanud . Kostjad ei ole võlga tasunud. Tallinna Linnakohtule (praegune Harju Maakohus) esitatud hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt üürivõlgnevuse ja viivised, mida ta toimunud kohtuistungil täpsustas summaliselt: 49 286.54 krooni põhivõlgnevust ja 66 536.10 krooni viiviseid ning kostjatelt välja mõista hageja kohtukulud. Kostjate vastuväited Kostjad tunnistava hagi osaliselt. Vastuväidete kohaselt tasusid kostjad hageja seaduslikule esindajale osa arvetest sularahas, millest 23 000 krooni kostjad ei suuda tõendada. toimunud kohtuistungil kostja nõustus võla kujunemise arvutuskäiguga, kuid leidis, et kogu tehing oli ülesehitatud usaldusele, siis ta ei ole nõus hagejale tasuma 115 822.64 krooni. Kohtuotsuse põhjendused Pooltel ei ole vaidlust järgmises: hageja ja kostja I vahel on sõlmitud üürileping 22.03.2004.a ning kostja II on taganud kohustuste täitmist garantiikirjaga 19.07.2004.a. Pooled vaidlevad järgmises: kas kostjad peavad tasuma hagejale üürivõlgnevuse ja viivised. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas tehingutest. TsÜS § 67 lg 1 järgi on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Võlaõigusseaduse (

) § 155 lg 1 alusel võib võlausaldaja suhtes garantii anda majandusvõi kutsetegevuses olev isik. Kuna kostja II ei andnud garantiikirja majandus- ja kutsetegevuses ning pooled käsitlevad seda käendusena, siis loeb kohus, tuginedes TsÜS § 84 lg-le 2, esitatud garantiikirja käenduslepinguks

§ 142lg 1 mõttes.

19.07.2004.a kostja II antud garantiikiri vastab

§-s 144 sätestatud nõuetele. Kostja on omaks võtnud, et ta tagas kohustuste täitmise käendajana. Tuginedes eelnenule kohus leiab, et kostjad I ja II vastutavad hageja ees solidaarselt vastavalt

§ 145

lg-le 1.

§ 8

kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma ning leping on pooletele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p-des 1 ja 6 ja § 113 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt hageja ja kostja I vahel sõlmitud mitteeluruumi üürilepingu p-dele 3.1.

1. ja 3.
2. esitas hageja kostjale I arve nr bürooruumide rendi, abonenttasude, interneti püsiühenduse ja telefonikõned kõneeristuse alusel kohta summas 16 073.45 krooni, mille tasumise tähtaeg 2 oli arve nr bürooruumide rendi, abonenttasude, interneti püsiühenduse ja telefonikõned kõneeristuse alusel kohta summas 16 585.90 krooni, mille tasumise tähtaeg oli arve nr telefonikõned kõneeristuse alusel kohta summas 819.45 krooni, mille tasumise tähtaeg oli arve nr bürooruumide rendi, abonenttasude, interneti püsiühenduse kohta summas 15 121.00 krooni, mille tasumise tähtaeg oli .a arve nr bürooruumide rendi, abonenttasude, interneti püsiühenduse ja telefonikõned kõneeristuse alusel kohta summas 16 140.15 krooni, mille tasumise tähtaeg oli . Vastavalt hageja ja kostja I vahel sõlmitud mitteeluruumi üürilepingu p-le 3.
3. kohustus kostja I üüri ja teiste lepingust tulenevate maksetega viivitamise korral tasuma hagejale viivist 0,5% tasumisele kuuluvast summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. kohtuistungil hageja esitatud põhivõla ja viiviste arvestuse kohaselt oli kostjate põhivõlgnevus 49 286.54 krooni ja viivised 66 536.10 krooni, millele kostjad vastu ei vaielnud. Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et hagi on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele põhivõlgnevuses 49 286.54 krooni ja viivisvõlgnevuses 66 536.10 krooni. Kohtukulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg-st 1 tuleb hagi rahuldamise korral, jätta kohtukulud kostjate kanda proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga. Hageja tasus riigilõivu summalt 159 999.00 krooni 9000 krooni, haginõude vähendamisel summani 115 822.64 krooni on riigilõiv nõudelt 7000 krooni. Seega kuulub kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 7000.00 krooni. Kostjatelt kuulub TsMS § 52 p-st 5 ja juhindudes asja läbivaatamiskuluna riigituludesse väljamõistmisele postikulu 362.70 krooni, mis seisneb asja läbivaatamiskulus ehk pooltele hagiavalduse, selle lisade ja muude menetlusdokumentide kättetoimetamise kulus. Hageja tasus õigusabi eest 27 876.70 krooni. Kostjatelt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele vajalik ja põhjendatud kulu õigusabi eest, kuid mitte rohkem kui 5% hagi rahuldatud osast, mis kohtu hinnangul on 5790,00 krooni. Kostjatelt kuuluvad kohtukulud väljamõistmisele proportsionaalselt, so ½ osas. Kohtunik: /allkiri/ 3