) § 550 lg 1 p 2 järgi lahendatakse vanema õiguste määramine lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamine hagita menetluses.
lg-te 1 ja 5 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Hagita menetluses kohaldatakse seega uurimisprintsiipi, mille kohaselt on asjas tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise kohustus eelkõige kohtul. JŠ sünnitunnistusest nähtub, et pooled on tema vanemad (t lk 9). SŠ on loobunud avaldusest ning taotlenud lapsega suhtlemise korraldamist. SŠ on nõus, et laps jääb isa juurde elama. JŠ on taotlenud määrata JŠ elukohaks tema elukoht. JŠ on nõus, et ema võib lapsega igal ajal kohtuda. Eestkosteasutuste arvamuse kohaselt peaks laps jääma elama isa juurde. Perekonnaseaduse (PKS) § 51 kohaselt kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. PKS § 52 lg 2 kohaselt kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus. Kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus lapse elukoha küsimuses, leiab kohus, et JŠ tuleb jätta JŠ juurde elama. Kuivõrd S Š on võimalik igal ajal lapsega kohtuda, ei ole selles küsimuses vanemate vahel vaidlust ning puudub vajadus lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks.
lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Kohus on vanemad isiklikult ära kuulanud.
lg 1 järgi kohus kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlusja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. JŠon sündinud 17.02.2006. Arvestades lapse vanust ei pea kohus lapse ärakuulamist võimalikuks, lähtudes
lg-st 1.
lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.
lg 5 kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. SŠ menetluskulud jäävad
JŠ menetluskulud jäävad
Avaldajad on tasunud riigilõivu kumbki 1 000 krooni. Vanema õiguste määramine lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamine lahendatakse
Kuni 31.12.2006 kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 37 lg 8 kohaselt kuulus tasumisele avalduse esitamisel hagita asjas, kui tsiviilasja hinda ei ole võimalik kindlaks määrata, riigilõiv 200 krooni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. SŠ pidanuks tasuma riigilõivu 400 krooni (200 krooni kummaltki nõudelt) ning JŠ 200 krooni.
lg 1 p 1 ja lg 3 kohaselt tagastatakse riigilõivu tasunud isiku nõudel tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Viivi Villemson Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.