Pooled teatasid kohtule, et nad ei soovi menetlust lõpetavat ja hagist loobumist (põlvnemise tuvastamise hagis) ning kompromissi kinnitavat (elatise hagis) kohtumäärust määruskaebe korras vaidlustada. Kohtu seisukoht LJ teatas 29.01.2007.a. kohtuistungil hagist loobumisest MP vastu põlvnemise tuvastamise nõudes ning palus selles osas menetlus lõpetada. Kostja on oma isadust E-MJ suhtes vabatahtlikult ja ametlikult kinnitanud ning ta on kantud lapse sünnistunnistusele . lapse isana. Peale selle kohtuistungil esitasid LJ ja MP kohtule kinnitamiseks kompromissi, mille sisu on kirjeldatud käesoleva määruse osas „Asjaolud“. Pooled kinnitasid kohtule, et nad on teadlikud kohtuliku kokkuleppe õiguslikest tagajärgedest ja palusid kohtul määrusega kompromiss kinnitada. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 61 lg 4). Kohtumääruse tegemise ajal on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraks kolm tuhat kuussada krooni. Kokkulepitud summa on kohtu arvates mõistliku suurusega elatusraha. Arvesse on võetud lapse vajadusi, vanemate sissetulekute suurust, varalist seisundit ja kostja kohustust maksta elatist ka tagasiulatuvalt kokku 30 720 krooni suuruses summas. Vastavalt PKS § 61 lg 1, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teuse vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PKS § 70 lg 1 kehtestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. PKS § 70 lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
sätete kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asjas menetluse.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 kohaselt 3 Tsiviiltoimik 2-06-27904 kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Antud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku avalikku huvi. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus LJ MP vastu elatise saamiseks lõpetada. See kompromiss on kohtu arvates sõlmitud heas usus, on mõistlik ja arvestab poolte alaealise lapse vajadusi ning lähtub lapse huvidest. Kohtul puudub põhjus mitte vastu võtta teises haginõudes (lapse põlvnemise tuvastamine isast) esitatud hagist loobumist. Pooli on kohtu poolt teavitatud tsiviilasja menetluse kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sh
sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamine kohtu poolt kompromissiga võtab hagejalt õiguse pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas
lg 2 p 2 pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist.
Hageja LJon kohtule saatnud avalduse, kus palunud tagastada pool põlvnemise tuvastamise hagilt tasutud riigilõivust. Raivo Einula Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.