2-05-15428/2

2-05-15428/277 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Krista Kirspuu Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2006.a. Tallinn, Kentmanni 13 Tsiviilasja number 2-05-15428/277 Tsiviilasi OÜ hagi AS vastu võla nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ Hageja esindaja TV Kostja AS Kostja esindaja AH Kohtuistungi toimumis aeg
2. november 2006.a. Istungil osalesid Hageja esindaja TV Kostja esindaja AH Tunnistaja LR Tunnistaja ÜN Tunnistaja AV RESOLUTSIOON Rahuldada hagi osaliselt. Välja mõista AS-ilt OÜ kasuks 10 501 (kümme tuhat viissada üks) krooni sh. kohtukulude katteks 1591 krooni. Välja mõista AS-ilt riigituludesse tunnistajatasu summas 293,21 (kakssada üheksakümmend kolm krooni ja 21 senti) krooni (Rahandusministeeriumi arvelduskonto AS SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017, viitenumber 2800049777). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGIAVALDUSE ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED OÜ ja kostja sõlmisid . kindlustuslepingu, mille kohaselt kindlustati asuv kauplushoone, seadmed ja kaup. Kindlustustingimusteks olid kostja üldtingimused, juriidiliste isikute vara kindlustamise üldtingimused ja juriidiliste isikute vara kindlustamise ohutusnõuded. toimus tulekahju, mille käigus kindlustatud hoone, seadmed ja kaup hävisid. teatas kostja, et aktsepteeritava kahju suurus on 273 406,00 krooni. Kostja otsustas hüvitada vaid 50 % kahjust, s.t 131 703,00 krooni. Antud summast kuulus veel mahaarvamisele omavastutus 5000,00 krooni. Kostja hüvitas 123 603,00 krooni, millest hagejale 119 103,00 krooni ja TÕ 4500,00 krooni. Hageja leiab, et kostja keeldumine kahju täielikust hüvitamisest on alusetu. Kostjal on hagejale hüvitamata 144 803,00 krooni. loovutas kindlustusvõtja OÜ kindlustuslepingust tuleneva tasumata kindlustushüvitise ja viiviste nõude OÜ-le . Alates on tegemist kostja viivitamisega. Kindlustusandja on kohustatud maksma viivist 0,1 % väljamaksmisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva kohta, kuid mitte rohkem kui 10 % väljamaksmisele kuuluvast summast. . seisuga moodustas viivisesumma 14 480,00 krooni. Perioodi nõuab hageja viivist seaduse alusel summas 8998,00 krooni. Kokku moodustab viivisenõue 23 478,00 krooni. Alates suureneb viivis iga viivitatud päevaga 35,70 krooni võrra. Hageja palub kostjalt välja mõista kokku 168 281 krooni. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et see on põhjendamatu. Hageja õiguseellasega sõlmitud kindlustuslepingu lisaks oleva kindlustusavalduse kohaselt pidi kaupluses olema tulekahjusignalisatsioon, kuid tegelikkuses see puudus. Kindlustusavalduses on sätestatud, et kindlustusavaldusel olevate andmete ebaõigsuse või puudulikkuse korral on kindlustusandjal õigus kindlustushüvitist vähendada või selle maksmisest keelduda. Kuna kauplusesse sissemurdmise tunnused puudusid, sai tulekahju põhjuseks olla eelnevalt jäetud lahtise tule allikas. Lahtise tule allika järelvalveta jätmine on käsitatav kindlustuslepingu ja ohutusnõuete punktides toodud hoolsuskohustuse ja lahtise tule kasutamise keelu rikkumisena. Lahtise tule allika järelvalveta jätmine põhjustas otseselt kahju tekkimise ning tulekahjusignalisatsiooni puudumine tingis tulekahju avastamise hiljem, seega mõjutas see kahju suurust. Kindlustustingimuste ÜU 20021 p 73 kohaselt on kindlustusvõtja poolt kindlustuslepingust tuleneva kohustuse rikkumise korral kindlustusandjal õigus kahju hüvitamisest keelduda. Kui kindlustuslepingu nõudeid ei ole täidetud, siis loetakse, ete kindlustusvõtja on lepingut rikkunud. Kostja leiab, et hageja ei ole nõudes arvestanud, et kindlustus kehtib kahju kannatanu kasuks. Kannatanuks on vastavalt kindlustustingimustele kindlustatud vara omanik. Hageja nõuab endale hüvitisosa, mis juhul, kui hüvitise vähendamiseks puuduks alus, tuleks tasuda kahjustatud asjade omanikele. Seoses kahjunõude suurusega leiab kostja, et hageja ei ole tõendanud saadud kindlustushüvitise osa ega ka hagis nõutava kindlustushüvitise summa kasutamist kauplushoone taastamiseks. Hoonekindlustuse põhimõtteks on tegeliku kahju hüvitamine kindlustatud hoone endisel kujul endises kohas taastamise teel. Sellest tulenevalt on kindlustustingimustes sätestatud, et kindlustushüvitis hoone jääk- või turuväärtust ületavas osas makstakse välja vastavalt tegelikele taastamiskulutustele, mis on tehtud kahe aasta kestel kindlustuskohas. Kostja leiab, et kuivõrd kindlustuslepingus on viiviste summa piiratud 10 % väljamaksmisele kuuluvast summast, puudub igasugune õiguslik alus viiviste nõudeks seda ületavas summas. Kostja leiab, et VÕS § 113 sätestab viivitusintressi määra vaid juhuks, kui lepingus ei ole viivise määra kokku lepitud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, kuulanud ära poolte esindajate seletused, tunnistajate ütlused, uurinud ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Asja materjalidest nähtub, et OÜ ja kostja sõlmisid kindlustuslepingu (tlk 9-19), mille kohaselt kindlustati asuv kauplushoone, seadmed ja kaup. Kindlustustingimusteks olid vastavalt kindlustuspoliisile (tlk 9-10) kostja üldtingimused ÜU 20021, juriidiliste isikute vara kindlustamise üldtingimused THE 20021 ja juriidiliste isikute vara kindlustamise ohutusnõuded TOHE 20021, kindlustuslepingu lisadeks olid kindlustusavaldus nr 45497610 ja kindlustusvõtja poolt esitatud seadmete nimekiri. toimus tulekahju, mille käigus kindlustatud hoone sai kahjustusi, seadmed ja kaup hävisid. . teatas kostja, et aktsepteeritav kahju suurus on 273 406,00 krooni. Kostja otsustas hüvitada vaid 50 % kahjust. 2 Seega puudub asjas vaidlus selles, et kindlustusjuhtum kindlustushüvitise saamiseks saabus, poolte vahel puudub vaidlus ka kahju suuruse osas s.o. selles, et kahju suuruseks oli 273 406 krooni. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja poolt hüvitise vähendamine oli põhjendatud. Kostja teate (tlk 20) järgi oli hüvitise vähendamise aluseks ÜU 20021 p. 27.4, p.29 ja TOHE 20021 p. 1.
3. 29.11.2004.a. kirjas (tlk 50) ja asja menetlemisel kohtus tugines kostja hüvitise vähendamise põhjendamiseks ka sellele, et kindlustusvõtja ei täitnud kindlustuslepingu tingimusi jättes kindlustatud hoonesse paigaldamata tuletõrje signalisatsiooni. TOHE 20021 p 1.
4. (tlk 18) on kindlustusvõtja ja kindlustatu kohustatud tagama, et kindlustuskohas viibivad isikud täidavad nii käesolevaid kui ka õigusaktidest tulenevaid ohutusnõudeid. Kindlustusvõtja ja kindlustatu on kohustatud kindlustuslepingu täitmisel ja kindlustusobjekti valdamisel, kasutamisel ja käsutamisel tegutsema mõistliku hoolsuse ja ettevaatlikkusega. Sama nõue laieneb ka teistele kindlustuskohas viibivatele isikutele. ÜU 20021 p.27.
5. järgi vastutab kindlustusvõtja ka nende isikute käitumise eest, kes kasutavad kindlustatud vara kindlustusvõtja või kindlustatu või kindlustatud vara valdaja nõusolekul või heakskiidul, p
6. järgi kui eelnimetatud isikud ei ole kindlustuslepingu nõudeid täitnud, siis loetakse, et kindlustusvõtja on lepingut rikkunud. Viidates eelpooltoodud kindlustustingimustele on kostja heitnud kindlustusvõtjale ette kindlustusvõtja töötaja poolt kauplusesse lahtise tule allika (näit. küünla) järelevalveta jätmise, mis põhjustas otsese kahju tekkimise. Asja materjalidest nähtub, et sellekohane seisukoht tekkis kostjal ekspert H.P ekspertiisiaktist (tlk 45-47) ja ekspert A.V ekspertiisiaktist (tlk 66-67).Asja materjalidele lisatud ekspert A. V `i poolt koostatud ekspertiisiakti (tlk 66-67) põhjendavast osast nähtub, et tulekahju sai tekkida ainult lahtise tule allikast, arvestades ajalist vahet kaupluse töötaja lahkumise ja häire rakendumise vahel võis niisuguseks lahtise tule allikaks olla näiteks küünal. H.P poolt koostatud ekspertiisiakti (tlk 45-47) järelduste osas on ekspert väljendanud, et tulekahju sai alguse lahtise tule allikast või allikatest. Tulekolde asukoht riiulil, puidu söestumise iseloom tulekoldes ja tule levik, valvesüsteemi valvestamise ja tulekahju avastamise ajaline vahe viitab tule leviku tekkimisele väikese võimsusega lokaalsest allikast (küüla vms.). Eelpooltoodust nähtub, et mõlemad eksperdid on hoonesisese tulekahju tekkepõhjuse oletamisel võtnud arvesse muu hulgas ka valvesüsteemi valvestamise/ töötaja lahkumise aja s.o. kell . Eksperdiarvamuses on mõlemad eksperdid asunud seisukohale, et tulekahjul oli kaks teineteisest sõltumata tulekollet, millest üks asus müügisaalis riiulil ja teine müügisaali põrandapiirkonnas. Ekspert AV`i poolt koostatud ekspertiisiaktist nähtub, et põranda ülevaatusel tuvastati põrandalaudade ja põranda kandetalade sügav söestumine altpoolt. Kuskil ei täheldatud põranda läbipõlemist pealtpoolt. Kohus osutab asjaolule, et kumbki ekspert ei ole ekspertiisiaktis esitanud oletust selle kohta millisest lahtise tule allikast võis alguse saada põrandaalune tulekahju. Asja materjalidest nähtub, et kuna eksperdid ei ole esitanud ekspertiisiaktides oletust, millisest lahtise tule allikast võis alguse saada põrandaalune tulekahju, siis on ka kostja selle kahju käsitlemisel jätnud tähelepanuta ning sellest tulenevalt asunud seisukohale, et tulekahju (kahe teineteisest sõltumatu koldega) sai alguse kindlustusvõtja töötaja poolt hooletusest lahtise tule allikaga. Arvestades asjaolu, et asjas ei ole tõendamist leidnud tulekahju tekkimise aeg, kostja ei ole kahju käsitlemisel võtnud arvesse kõiki tulekahju asjaolusid kogumis m.h. seda, et põranda all paiknenud tulekolde põhjuseks ei saanud olla kindlustusvõtja töötaja hooletus, leiab kohus, et kostja põhjendus hüvitise vähendamiseks kindlustusvõtja töötaja hooletuse tõttu oli väär. Kohus leiab, et asjas ei ole tõendamist leidnud millisel viisil tekkisid tulekolded hoone sisse ja hoone põranda alla.Ka A V `i ütlustest nähtub, et sündmuskohta üle vaadates küünla jälgi ta ei näinud, küünla olemasolu mainimine aktis oli oletus. Kohus leiab, et asjas oli võimalik tulekolde tekitamine tahtlikult hoone alla (hoone oli ehitatud postvundamendile, laopoolses otsas oli maapinna ja välisseina vahemik lahti), kuid see on tõendamata. Kohus möönab, et kummaline on ka hageja esitatud versioon (mille kohaselt viidi lahtine tuli hoonesse räästaaluse kaudu) hoonesisese tulekolde tekitamiseks, kuid arvestades L R 3 arvamust (tlk 22-29), LR ütlusi ja ÜN ütlusi hoone ehitusliku konstruktsiooni kohta ei olnud see ka võimatu. Kostja on hüvitise vähendamisel tuginenud ka sellele, et hoones puudus tulekahjusignalisatsioon. Kindlustusavalduse (tlk 48-49) kohaselt leppisid kindlustuslepingu pooled lepingu sõlmimisel kokku, et hoones, mis kindlustati on olemas tulekahjusignalisatsioon, mille häire edastatakse turvaettevõttesse. Asja materjalidele lisatud OÜ kirjast (tlk 41) nähtub, et tulekahjusignalisatsiooni objektil ei olnud paigaldatud. Puudub vaidlus, et objektile oli paigaldatud valvesignalisatsioon, mille häire edastati turvaettevõttesse OÜ. Kuna asjas on tõendamist leidnud, et kindlustuskohas puudus tulekahjusignalisatsioon, samas selle olemasolu oli lepingu järgi kohustuslik, siis leiab kohus, et asjas on tõendamist leidnud kindlustusvõtja poolt kindlustuslepingu rikkumine. Kindlustuse üldtingimuste ÜU 20021(tlk 11-14) p 73 järgi kui kindlustusvõtja on rikkunud kindlustuslepingust tulenevat kohustust (sh täiendavaid ohutusnõudeid, tõendite esitamise kohustust), on kindlustusandjal õigus kindlustushüvitise maksmisest keelduda või kindlustushüvitist vähendada, kui rikkumine omas mõju kahju tekkimisele või kahju suurusele või kindlustusandja täitmise kohustuse ulatuse kindlakstegemisele. VÕS § 452 lõike 2 p 2 kohaselt ei või kindlustusandja tugineda kokkuleppele, mille kohaselt ta vabaneb kindlustusjuhtumi toimumise puhul täitmise kohustusest kindlustusvõtja kohustuse rikkumise tõttu, kui kindlustusvõtja rikub kohustust, mida ta pidi täitma kindlustusandja suhtes eesmärgiga vähendada kindlustusriski või vältida selle suurenemist, ja rikkumisel ei olnud mõju kindlustusjuhtumi toimumisele ega kindlustusandja täitmise kohustusele. Vastavalt VÕS § 427 lõikele 1 on VÕS §-s 452 sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Kohus osutab, et eelpooltoodust tulenevalt peab kindlustusvõtja poolt kindlustuslepingu rikkumine olema mõjunud kindlustusjuhtumi toimumisele ja/või kindlustusandja täitmise kohustusele, et kostja hüvitise vähendamine oleks põhjendatud. Asja materjalidele lisatud OÜ kirjast (tlk 41) nähtub, et kindlustatud hoonest jõudis häire valvekeskusesse . Patrullekipaaž jõudis kohale . Objekti ülevaatusel avastas patrulltöötaja, et hoone katuse alt tuleb suits. Asjas puudub vaidlus, et häire jõudis valvekeskusesse valvesignalisatsiooni kaudu. Tulekahju uurimisel ei olnud vastavalt AV ütlustele võimalik tuvastada kas tulekahjule (leegi liikumisele) reageeris valvesignalisatsiooni andur või tekitas häire tulekahju tõttu lühisesse läinud anduri juhtmed. Seega leiab kohus, et häire edastamise aega ja tulekahju alguse aega ei ole võimalik seostada. AV ütlustest nähtub, et arvestades söefaktuuri seinal toimus põlemine suhteliselt aeglaselt, põlemine võis toimuda vähemalt pool tundi. Asja materjalidele lisatud Kriminaalasjast nr 04230000078 nähtub, et kell registreeriti PE H tulekahju OÜ-le kuuluvas , tulekustutusbrigaad saabus sündmuskohale . (Krim. asja tlk 6). Asjas puudub vaidlus, et tuletõrjebrigaadi kutsus OÜ patrullekipaaž, kes valvesignalisatsiooni häire tõttu kohale sõites avastas objektil hoone tagapool katuse alt tuleva suitsu. Eelpooltoodust nähtub, et ajavahemik sellest kui valvekeskusesse saabus häire kuni tulekahjuhäire registreerimiseni P –E H moodustas 21 minutit. Alates tulekahjuhäire registreerimisest kuni tulekustutusbrigaadi saabumiseni sündmuskohale möödus veel 20 minutit. Asjas puudub vaidlus, et tulekahju tekkis lahtise tule allikatest. Kohus leiab, et asjas ei saa vaidlust olla selles, et tulekahju signalisatsioon on mõeldud tulekahju võimalikult kiireks avastamiseks ja selle kaudu kahju tekkimise vältimiseks või vähendamiseks ning samuti selles, et mida kiiremini tulekahju puhkemine avastatakse, seda väiksem on tekkiv kahju. Antud asjas on tõendamist leidnud, et kindlustusvõtja rikkus kindlustuslepingut jättes paigaldamata tulekahjusignalisatsiooni. Seetõttu tuvastati tulekahju alles peale seda kui valvesignalisatsiooni 4 häire tõttu kohal sõitnud patrulltöötajad avastasid tulekahju. AV`i ütlusega, H.P arvamusega (tlk 47) on tõendatud, et juhul kui ruumid oleksid olnud varustatud tulekahjusignalisatsiooniga oleks tulekahjuhäire rakendunud vähem kui minuti jooksul põlemisprotsessi algusest. Eelpooltoodust nähtub, et isegi kui asuda seisukohale, et tulekahju tekkis samal ajal kui valvekeskusesse (OÜ-sse ) jõudis häire, möödus 21 minutit sellest kui tulekahjuteade jõudis Põhja-Eesti Häirekeskusesse s.o. pool ajast valvekeskuses registreeritud häire ja tuletõrjebrigaadi kohalejõudmiseni. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kostja poolt hüvitise vähendamine 50 % võrra oli põhjendatud, kuna kindlustusvõtja poolt lepingu rikkumine põhjustas piisava tõenäosusega suurema kahju. Asjas puudub vaidlus, et kahju suuruseks oli 273 406 krooni. Eelpooltoodust nähtuval asus kohus seisukohale, et kostja poolt hüvitise vähendamine 50 % oli põhjendatud. Seega kuulus kindlustusvõtjale tasumisele 131 703 krooni (136 703-5000 krooni omavastutus). Kostja hüvitas 123 603,00 krooni, millest OÜ-le 119 103,00 krooni ja TÕ 4500,00 krooni. Seega jäi kostjal tasumata 131 703 -123 603= 8 100 krooni. Kohus leiab, et kindlustusvõtja nõue nimetatud summa osas on põhjendatud, kuna kahju suuruses vaidlus puudub. 09.06.2005.a. loovutas OÜ kindlustuslepingust nr 45497610 tuleneva tasumata kindlustushüvitise ja viiviste nõudeõiguse (tlk 30-31). Seoses kostja väidetega, et hageja ei saa kindlustussummat nõuda leiab kohus, et kostja sellesisulised väited on põhjendamatud. Kindlustuslepingu lahutamatuks osaks oleva kindlustusavalduse (tlk 48-49) järgi on kindlustatud hoonete, seadmete ja kauba osas soodustatud isikuks OÜ kindlustatuks (omanikuks) hoonete, seadmete ja kauba osas samuti OÜ Üldtingimuste ÜU 20021 (tlk 11) p 4 kohaselt on soodustatud isikul kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvitist või muud kindlustusandja kohustuse täitmist vastavalt kindlustuslepingule. Vastavalt VÕS §-le 425 lg 1 soodustatud isik on isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvitis, kokkulepitud rahasumma või muu kindlustusandja kohustuse täitmine vastavalt lepingule. Kuna kindlustuslepingu järgi oli ka kindlustatuks OÜ , siis kostja viited kindlustuse üldtingimustele ÜU 20021 p 3, THE 20021 p 2.2 ja 6.3.2 on väärad. Eelpooltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 8100 krooni. Hageja nõuab kindlustushüvitise väljamaksmise viivitamise tõttu kostjalt viivist. Kindlustuse üldtingimuste ÜU 20021 p 72 kohaselt kui kindlustusandja viivitab oma kohustuse täitmisega, on kindlustusandja kohustatud maksma kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isiku nõudmisel viivist 0,1 % väljamaksmisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva kohta, kuid mitte rohkem kui 10 % väljamaksmisele kuuluvast summast. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hiljemalt . oli kostjal kindlustushüvitise tasumise kohustus. Eelpooltoodust tulenevalt on kostja viivitanud summa 8100 krooni tasumisega. Arvestades kindlustustingimustes kokkulepitut piirdus lepingujärgne viiviste arvestamine 100 päevaga. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingujärgne viivis 810 krooni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kohus osutab, et põhimõtteliselt on VÕS § 113 dispositiivne st. pooled võivad kokku leppida § 113 lg-st 1 erinevas viivise suuruses ja arvestamise korras ja tähtajas. Antud kindlustuslepingus ongi kindlustuslepingu pooled kokku leppinud seaduses sätestatust erinevalt. Seega leiab kohus, et hageja väide, mille kohaselt peale lepingujärgsete viiviste arvestamise lõppu on tal õigus nõuda viivist seaduse alusel on põhjendamatu. Kohus osutab, et kokkulepe viivisenõude välistamiseks või modifitseerimiseks tüüptingimustes võivad teatud juhul olla teist poolt ebamõistlikult kahjustavad ja seega tühised, kui teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ei ole võimalik võlausaldaja 5 õigushüvesid piisavalt kaitsta. Antud asjas ei ole hageja tüüptingimuse tühisusele tuginenud ning tõendamist ei ole leidnud ka see, et hagejal ei ole võimalik oma õigusi piisavalt kaitsta teiste õiguskaitsevahenditega (näit. kahju hüvitamine). Seega leiab kohus, et hageja viivisenõue, mis ületab 810 krooni tuleb jätta rahuldamata. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hageja on palunud kostjalt välja mõista tasutud riigilõivu summas 10 000 krooni ja õigusabikulud 9 750 krooni. Asjas on rahuldatud tunnistaja LR taotlus tunnistajatasu saamiseks summas 220,46 krooni. Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning juhindudes kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-st 60 lg 1 tuleb kostjalt hagejale välja mõista kohtukulud (riigilõiv ja õigusabikulu) kokku 1591 krooni ja kostjalt tuleb riigituludesse mõista tunnistajatasu summas 220,46 millele lisandub sotsiaalmaks 72,75 krooni. Krista Kirspuu Kohtunik 6