2-05-18021/4

1 2 – 05 – 18021 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Otsuse tegemise aeg ja koht: „01“veebruaril 2007.a. Jõhvi linnas Tsiviilasja number: 2 – 05 – 18021 Tsiviilasi: V L hagi D L vastu 01.detsembril 1984.a. Kohtla – Järve Linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas registreeritud abielu lahutamise nõudes; Menetlusosalised ja nende esindajad: Hageja: V L (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Hagejal lepinguline esindaja käesolevas menetluses puudub; Kostja: D L (sündinud: 06.juulil 1966.a., elukoht: xxx); Kostjal lepinguline esindaja käesolevas menetluses puudub; Kohtuistungi toimumise aeg: „15“jaanuar 2007.a. Kohtuistungist osavõtjad: Istungisekretär Laila Üleoja, tõlk, Vaike Hanni ning hageja, V L; RESOLUTSIOON: Hagi rahuldada. Lahutada V L ja D L abielu, mis registreeriti „01“detsembril 1984.a. Kohtla – Järve Linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas, Eestis, mille kohta on tehtud kanne nr.800. Pärast lahutust jätta D L perenimeks – „L“. Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud panna V L kanda. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale 2 apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Viru Ringkonnakohtule Eesti Vabariigis 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu Eesti Vabariigis otsuse avalikult teatavakstegemisest. Viru Ringkonnakohus Eesti Vabariigis võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD V L ja D L elasid, vastavalt abielutunnistusele (tl.6), registreeritud abielus alates „01“detsembrist 1984.a.. Poolte registreeritud abielust sündinud lapsed: N L (sündinud: 11.mail 1985.a.) ja O L (sündinud: 08.juulil 1986.a.) olid hagiavalduse esitamise hetkeks jõudnud täisikka. Abikaasade ühisvara V L jagada ei soovi. Vaidlusi laste üle, aga samuti ka varalisi vaidlusi V L ja D L vahel ei ole. Hagiavalduse kohaselt kostja, D L, hagiavalduse esitamise momendil pere juures ei elanud. D L kolis 1999.a. Eestist ära ning asus elama Saksamaale. Abielulised suhted V L ja D L vahel lõppesid alates 1999.aastast. D L ei soovi Eestisse tulla abielu lahutama Perekonnaseisuosakonnas. Hageja leiab, et abielu jätkamine on võimatu kuna abikaasad elavad juba pikemat aega eraldi riikides ning abielulisi suhteid abikaasade vahel ei ole alates 1999.aastast. Abielu palus lahutada. Palus hagi rahuldada. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja, D L, kirjalikus vastuses kohtule (tl.5; 11; 26-27) hagile vastu ei vaielnud ja palus hagi rahuldada ning abielu lahutada. D L selgitas kohtule, et ta on abielu lahutusega nõus, sest elab alates 2000.a. Saksamaal ja on Saksa LV kodanik. Lapsed on täiskasvanud, elavad samuti Saksamaal ning on Saksa LV kodanikud. Abielulisi suhteid D L ja V L vahel ei ole alates D L Saksamaale elama asumisest. Peab abielu jätkamist võimatuks ja palub abielu lahutada, kuna abielus olles ei saa kumbki abikaasadest vabalt käsutada oma vara. Palub tsiviilasja lahendada ilma D L kohalolekuta, sest pika vahemaa tõttu ja seoses tehtava tööga instituudis ei ole D L võimalik Eestisse sõita abielulahutust vormistama. Kõik kohtukulud palus panna hageja, V L, kanda. HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED KOHTUISTUNGIL Hageja, V L, palus kohtuistungil hagi rahuldada. Abielu palus lahutada. Selgitas kohtule, et vaidlusi laste üle, aga samuti ka varalisi vaidlusi hageja ja D L vahel ei ole. Leiab, et abielu jätkamine ei ole võimalik, kuna abikaasad elavad eraldi riikides ning abielulised suhted abikaasade vahel katkesid 1999.a.. Hageja, V L, on loonud Eestis uue pere, elab faktilistes abielulistes suhetes oma 3 elukaaslasega, kellega soovib astuda registreeritud abiellu peale D L lahutamist. Nõus kandma kohtukulud. Kostja, D L, kohtuistungile ei ilmunud. Esitas kohtule kirjaliku avalduse, milles palub kohut lahendada tsiviilasi sisuliselt ilma D L osavõtuta, kuna D L ei ole Saksamaalt võimalik Eestisse kohtuistungile sõita. Hageja V L taotles tsiviilasja sisulist läbivaatamist ilma D L osavõtuta. Kohus rahuldas taotluse, kuna D L on esitanud kohtule oma kirjaliku seisukoha hagi kohta ning kohtul ei ole mõistlik loota ja oodata, et D L ilmuks Saksamaalt isiklikult kohtuistungile selgituste andmiseks. KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega. Sampo Panga maksekorraldusega riigilõivu tasumise kohta (tl.4). D L kirjaliku nõusolekuga abielulahutuseks (tl.5). D L ja V L abielutunnistusega (tl.6). D L kirjaliku avaldusega tsiviilasja ilma tema osavõtuta läbivaatamiseks (tl.11). Viru Maakohtu 14.septembri 2006.a. määrusega ning selle tõlkega vene keelde (tl.12-20). D L kirjalike selgitustega abielulahutuse põhjuste kohta (tl.2627). KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada „Perekonnaseaduse“ (edaspidi – „PkS“) §29 sätteid, mille kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või kui abikaasa koos abielu lahutamisega soovib lahendada vaidluse abikaasade ühisvara jagamise üle või on abikaasadel vaidlus lapse kasvatamise küsimuses. Abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Abielu lahutamisel lahendab kohus abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse, vaidluse elatise või ühisvara jagamise üle. Kui kohus ei rahulda abielu lahutamise nõuet, jäetakse nõue lapsesse puutuvas, elatise ja ühisvara jagamise vaidluses läbi vaatamata. Kui kolmas isik on esitanud nõude ühisvara suhtes, lahendab kohus ühisvara jagamise vaidluse abielulahutusest eraldi menetluses. Abielu lahutamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ja vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et D L ja V L abielu jätkamine on võimatu, kuna abikaasad elavad juba alates 1999.a. erinevates 4 riikides, abielulisi suhteid abikaasade vahel ei ole. Üks abikaasadest, V L, on loonud Eestis uue pere ning elab faktilistes abielulistes suhetes uue elukaaslasega, kellega soovib registreerida uue abielu peale käesoleva abielu lahutamist. Pärast lahutust tuleb jätta D L perenimeks – „L“. Kohus luges tõendatuks, et varalisi vaidlusi D L ja V L vahel ei ole, aga samuti ei ole poolte vahel vaidlusi alaealiste laste kasvatamise üle. Kohtukulud pidas kohus vajalikuks panna V L kanda. Johannes Külaots Kohtunik