TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06-2176 Otsuse kuupäev 19. veebruar 2007 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi K. K.i kaebus Tartu Ülikooli toimingu soor

§ 5

lõikele 3, moodustab olulise osa kaebaja sissetulekust, raskendab kaebaja toetusest ilmajätmine oluliselt tema õpingute jätkamist ja õppekava läbimist nominaalõppeaja jooksul. Kaebaja rõhutas, et tema puhul on asjaoluks, mis tingis taotluse esitamise tähtaja möödalaskmise see, et ta ei teadnud taotluse eitamise tähtaegadest. Kaebaja arvates ei saa bioloogiageograafiateaduskonna ametlikku infolisti saabunud teadet õppetoetuse taotluse esitamise kohta lugeda doktorantide teavitamiseks., pealegi ei olnud ta kuni 20. oktoobrini 2006 bioloogiageograafiateaduskonna infolisti liige. Informatsioon doktoranditoetuse taotlemise tähtaegadest edastati kaudseid meetodeid kasutades. Kuna toimingule (toetuse taotlemisele) oli kehtestatud suhteliselt lühike tähtaeg, siis on tõenäoline, et vajalik informatsioon ei jõudnud kõigi subjektideni. Ülikool ei saa kaebuse esitaja arvates tugineda sellele, et doktorandid, kes olid toetust eelneval õppeaastal taotlenud, pidid teadma, kuidas taotlemine toimub.

§ 5

lg 8 kohaselt kehtestatakse ja tehakse õppetoetuste taotlemise tingimused ja kord teatavaks igal aastal uuesti. Kaebaja rõhutas, et tingimused taotluse esitamiseks ei ole proportsioonis taotlusest sõltuva hüve olulisusega (taotluste esitamise liiga lühike tähtaeg koosmõjus vähese teavitamisega vs terve aasta või isegi terve nominaalse õppeaja elamisraha). Kaebaja arvates ei ole ülikool antud juhul kaalunud põhjendatud huve. Seoses taotlusega Tartu Ülikooli rektori käskkirjaga kinnitatud „Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Tartu Ülikoolis 2006/2007 õppeaastal" punkti 10 õigusvastasuse kindlakstegemiseks märkis kaebaja, et tema põhjendatud huvi seisneb järgnevas: Vastavalt nimetatud käskkirja punktile 10 on doktorandil (sealhulgas ka K. K.il) võimalik doktoranditoetust kogu nominaalõppeajaks taotleda üksnes ajavahemikus 1. - 15. september 2006. Kuna kaebaja nimetatud ajavahemikul taotlust mõjuvatel põhjustel ei esitanud, on kaebajal põhjendatud kartus, et järele jäänud nominaalõppeaja jooksul ei olegi tal enam võimalik doktoranditoetust taotleda. Samas aga moodustab doktoranditoetus olulise osa kaebaja sissetulekust, ilma milleta oleks õpingute jätkamine doktorantuuris oluliselt raskendatud. 2 Kaebaja on veendumusel, et Tartu Ülikooli käskkirja punkt 10 on otseses vastuolus

§ 5

lg 6, mille kohaselt on doktorandil õigus taotleda õppetoetust õppekava nominaalkestuse õppeaastate arvule vastaval arvul aastatel. Tartu Ülikooli seisukohad Vastustaja oli seisukohal, et

1. Tartu Ülikool on oma teavitamiskohustuse kaebaja suhtes korrektselt täitnud.
2. „Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Tartu Ülikoolis 2006/
3. õppeaastal" ja õppetoetuste ja õppelaenu seadus on omavahel kooskõlas;
4. K. K.i kaebus tuleb jätta rahuldamata.
5. Vastustaja ei nõustunud kaebuse esitaja väitega, et teda on õppetoetuste taotlemise korrast ja tähtaegadest ülikooli poolt puudulikult informeeritud. Ülikool leidis, et ta on teavitamiskohustuse kaebaja suhtes täitnud. Doktoranditoetuse taotlemise võimalusest teavitamiseks 2006/
6. õppeaastal kasutas ülikool järgmiseid mooduseid:
8. augustil saadeti elektronkiri bioloogia-geograafiateaduskonna infolisti (edaspidi ka biogeo-infolist). Nimetatud kirjas on öeldud, et üliõpilane esitab toetuse saamiseks taotluse läbi õppeinfosüsteemi ajavahemikul
9. september kuni
10. september. Kaebaja on infolisti liige ning saab oma meiliaadressile listi saadetud kirjad. Seega on K. K.it isiklikult teavitatud sellest, et taotlusi õppetoetuse saamiseks saab esitada 1.septembrist kuni
11. septembrini.
12. Teave toetuse taotlemise kohta sisaldus üliõpilaste kodulehel (aadressil http://www.ut.ee/tudeng - „Õppetoetused"). Sellel leheküljel oli ka otselink õppeinfosüsteemi, kus toetust taotleda sai.
13. Teave doktoranditoetuse taotlemise kohta oli olemas ka doktoriõppe kodulehel (aadressil http://www.ut.ee/doktoriope - „Toetused ja stipendiumid").
14. Koostati doktoriõppe infovoldikud, millel ühe tähtsa kuupäevana oli esile toodud 1.-
15. september doktoranditoetuse avalduste esitamiseks. Nimetatud voldikud jagati teaduskondade dekanaatide kaudu doktorandikandidaatidele sisseastumisel juunis.
16. Õppeinfosüsteemis on süsteemi sisenemisel esimeseks lingiks lahter „Õppetoetused" -sellele lingile vajutades avaneb elektrooniline taotluse vorm. Toetuse taotlemiseks peab üliõpilane seal märkima linnukesega vaid ühe lahtri (Soovin taotleda õppetoetust), lisaks on seal viide ka käskkirjale „Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Tartu Ülikoolis 2006/
17. õppeaastal". Kui ülikool saadab üliõpilase elektronposti aadressil (kaebaja on listi liige) teate selle kohta, et toetust saab taotleda, siis saab seda lugeda teavitamiskohustuse täitmiseks. Nimetatud meil oli vaid paarirealine, st lühike ja konkreetne, ning ülikool leiab, et kui dekanaat annab üliõpilasele infot oluliste uut õppeaastat puudutavate küsimuste kohta, siis on üliõpilase huvides selle info teadasaamine ning kirja läbilugemine. Ei saa eeldada, et ülikooli töötaja saadab iga erineva teema kohta oma kaalutluse põhjal erineva meili (see suurendaks veelgi postituste arvu, mille kaebaja on probleemina välja toonud). Ülikool leiab, et argument kirja pikkuse kohta oleks võinud olla asjakohane juhul, kui tegu oleks olnud tõesti pika kirjaga, mis räägib mõnedest (suhteliselt) mitteolulistest asjadest ja kus muuhulgas oleks mainitud, et toetusi saab taotleda. Antud juhul aga oli kogu info lühikeses kirjas oluline - avaaktuse algusaeg, semestri algusaeg, teade üleviimise kohta järgmisele aastale ja õppetoetuse taotlemise ajavahemik. Kui aga info on saadetud ja üliõpilane seda läbi ei loe, siis leiab ülikool, et tema on omapoolse mõistliku panuse 3 üliõpilase informeerimiseks teinud. Ülikool leidis, et ka doktorant peaks ise oma informeerituse eest hoolitsema ja ülikooli poolt saadetud kirju lugema. Kaebaja avalduses on taotluse õigeaegse esitamisega hilinemise põhjusena märgitud välislähetuses viibimine, muid objektiivseid takistusi kaebaja välja ei toonud. Kuna K. K.it informeeriti vastavalt õigusaktidele, siis ei saa välislähetuses viibimine kindlasti olla mõjuv põhjus taotlusega hilinemiseks, Saksamaal leidub piisavalt võimalusi ja kohti interneti kasutamiseks, kus inimene võiks end õppeinfosüsteemi sisse logida ja vastav „linnuke" toetuse taotlemiseks ära teha. Kaebaja on teise kursuse doktorant, kes eelmisel aastal sai õppetoetust. Seega oleks ta kogemuste põhjal võinud eeldada, et ka sellel aastal toimub toetuse taotlemine septembris (toimus see täpselt samadel kuupäevadel) ja et selle saamiseks on vaja teha avaldus. Ülikool toonitab veelkord, et ülikooli ja üliõpilase suhe ei tohi olla vaid ühepoolne - ka doktorant ise peab teda puudutavate küsimuste vastu huvi tundma. Ülikool juhtis tähelepanu sellele, et kaebaja poolt tsiteeritud teavitamiskohustust puudutavad kohtuotsused käivad halduse üksikaktide(halduskohtumenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 51) jõustumise kohta. „Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Tartu Ülikoolis 2006/
18. õppeaastal" on määrus HMS mõttes. HMS § 88 kohaselt on määrus õigusakt, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks. Määruse teatavakstegemisele ei kehti samad nõuded, mis kehtivad üksikakti teatavakstegemisele. Üksikakti puhul on teatavaks tegemine märksa tugevama õigusliku tähendusega kui määruse puhul. Nimelt sätestab HMS § 61 lg 1 selle, et haldusakt ilma teatavakstegemata ei kehtigi. Määrus kehtivuse eelduseks on selle avaldamine (HMS § 92 lg 5, § 93 lg 2) ning teavitamiskohustus on pandud selleks, et tagada üliõpilaste informeeritus nende õigustest. „Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Tartu Ülikoolis 2006/
19. õppeaastal" avaldati juulis ja hakkas kehtima
20. septembril
22. Tartu Ülikool oli seisukohal, et rektori käskkiri „Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Tartu Ülikoolis 2006/
23. õppeaastal" on kooskõlas

ga. Ülikool leidis, et kaebuse esitaja on vääralt tõlgendanud rektori käskkirja „Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Tartu Ülikoolis 2006/

1. õppeaastal" punkti
2. Nimetatud korra p 10 esimene lause sätestab: Doktoranditoetuse saamiseks kogu nominaalse õppeaja jooksul esitab doktorant õppeinfosüsteemi kaudu vormikohase taotluse sügissemestril ajavahemikul
3. september kuni
4. september
5. a. K. K.i arvates tahab ülikool sellega öelda, et toetuse saamiseks kogu nominaalse õppeaja jooksul saab doktorant taotluse esitada ainult üks kord 1.-
6. september 2006.a. ja et üliõpilane, kes ei ole sellel ajavahemikul taotlust esitanud, ei saa seda oma stuudiumi jooksul enam kunagi teha. Kaebaja on jätnud tähelepanuta

§ 5lg 8 esimese poole.

Nimetatud säte ütleb, et õppeasutus kehtestab õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja korra iga aasta

1. septembriks. Seega ei saa rektori käskkiri „Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Tartu Ülikoolis 2006/
2. õppeaastal" kehtida kauem kui
3. augustini 2007 a. - alates
4. septembrist 2007 peab vastavalt

le kehtima hakkama uus ülikooli poolt kehtestatud kord. Käskkirja punktis 10 sisalduv regulatsioon, mille kohaselt piisab ühest avaldusest toetuse taotlemiseks kogu stuudiumi vältel, on alates

1. aastast sisse viidud just üliõpilaste elu 4 lihtsamaks tegemiseks. See tähendab seda, et kui üliõpilane on
2. a juba taotlenud toetust, siis ta ei pea seda enam
3. a tegema; kui üliõpilane jätab
4. a toetuse taotlemata, siis saab ta seda teha
5. a;
6. a sisse astuvad inimesed saavad taotleda toetust
7. a. See eeldab loomulikult seda, et
8. a kehtestatavasse korda kirjutatakse sisse, et
9. a toetust taotlenud inimesed ei pea seda enam uuesti taotlema - seda ülikool teha kavatsebki. Seepärast ei ole alust kaebaja kartusel, et
10. a. toetust mitte taotlenud inimesed jäävadki sellest stuudiumi lõpuni ilma. Ülikool ei nõustunud kaebajaga selles osas, et kord on vastuolus õigusselguse põhimõttega. Riigikohus on asjas 3-4-1-16-05 leidnud, et paljude seadusesätete puhul on norm sõnastatud raskepäraselt ja esmapilgul ebaloogiliseltki ning selle ühesugune mõistmine eriteadmisi omamata on raskendatud. Riigikohus on antud lahendis tsiteerinud ka Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust Sunday Times vs. Ühendkuningriik, milles Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud, et „on vältimatu, et paljud seadused on sõnastatud, kasutades termineid, mis on suuremal või vähemal määral ähmased ning mille tõlgendamine ja kohaldamine on praktika küsimus". Ülikool leiab, et korra punkt 10 ei ole sõnastatud ei raskepäraselt, ebaloogiliselt ega ähmaselt. Isegi kui leida, et see niimoodi peaks olema, ei ole seni olnud mingeid probleeme sätte tõlgendamisel ja kohaldamisel praktikas. Seetõttu ei ole viide normi õigusselguse põhimõtte rikkumisele asjakohane. Ülikool leidis, et vastuolu puudub ka selles osas, et korras ei ole sätestatud seda, kuidas üliõpilaste teavitamine toimuma peab. Õppetoetuste ja õppelaenu seadus paneb õppeasutusele kohustuse kehtestada õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja korra. Seda on ülikool rektori käskkirjaga ka teinud. Lisaks paneb seadus kohustuse teha kord teatavaks. Teavitamine on faktiline tegevus ja kui ülikool on reaalselt üliõpilasi informeerinud, siis on ta seadusest tuleneva kohustuse täitnud. Kaebaja väide, et korras ei ole doktoranditoetuse saamise tingimused ammendavalt sõnastatud, ei ole asjakohane. Kohtu otsus ja põhjendused Kohus rahuldab K. K.i kaebuse.
11. Tartu Ülikooli rektori käskkirjaga kinnitatud „Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Tartu Ülikoolis 2006/2007 õppeaastal" punkt 10 kohaselt tuli vormikohane taotlus doktoranditoetuse saamiseks esitada ajavahemikul
12. –
13. september
14. Õppeprorektor otsustas lubada esitada taotlusi toetuse saamiseks kuni
15. septembrini 2006 neil doktorantidel, kes ei olnud seda mõjuvatel põhjustel teinud
16. septembriks.
17. oktoobril 2006 teavitas õppeprorektor K. K.it selles, et tema taotlus lubada esitada taotlus doktoranditoetuse saamiseks on jäetud rahuldamata, kuna taotlus jäi tähtaegselt esitamata mõjuva põhjuseta ( tl 24).

§ 5

lg 3 kohaselt on doktorandil õigus taotleda doktoranditoetust, kui ta: 1) on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel; 2) õpib avalik-õiguslikus ülikoolis või eraülikoolis (edaspidi ülikool) riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal; 3) ei ole ületanud õppekava nominaalkestust. Vaidlust ei ole selles, et K. K. vastab doktoranditoetuse saamise tingimustele. Toetusest ilmajätmise põhjuseks on see, et ta rikkus doktoranditoetuse esitamiseks ülikooli poolt ettenähtud korda (menetlustähtaega). 5 Ülikooli õppeosakonna selgitusest K. K.ile nähtub, et ülikool on käsitlenud doktorantide avaldusi, mida õppeprorektori loal sai esitada kuni 29.septembrini, avaldustena menetlustähtaja ennistamiseks. Ülikool lähtus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 34 lg-st 1, mille kohaselt võib haldusorgan oma algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada, kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel (tl 27). Menetlustähtaja ennistamine või ennistamata jätmine on otsus, mille haldusorgan teeb kaalutlusõiguse alusel. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kohus on seisukohal, et otsuse tegemisel mitte lubada kaebuse esitajal esitada doktoranditoetusetaotlust pärast selleks ettenähtud tähtaega, ei ole ülikool arvestanud olulisi asjaolusid ning kaalunud põhjendatud huve. Kui haldusorgan on jätnud mõne olulise aspekti tähelepanuta, on tegemist diskretsiooniveaga.

§ 2

p 3 kohaselt on doktoranditoetus doktoriõppes õppivale isikule käesolevas seaduses sätestatud tingimustel antav rahaline toetus doktoriõpingutele ja teadustööle pühendumise soodustamiseks ning hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks. Vastavalt sama seaduse § 9 lg-le 3 määratakse doktoranditoetus riigieelarves selleks otstarbeks ettenähtud ja õppeasutusele eraldatud vahendite piires. See, et õppeprorektor ei andnud K. K.ile luba doktoranditoetuse taotluse esitamiseks pärast selleks ettenähtud tähtaega, tähendab, et kaebaja jäi 2006/

1. õppeaastal ilma riigipoolsest rahalisest toetusest 6000 krooni kuus. K. K. esitas vastuväited õppeprorektori otsustusele mitte ennistada toetuse esitamise tähtaega
2. oktoobril 2006 (tl 26) ja 26.oktoobtil 2006 (tl 28-43). Nii ülikooli õppeosakonnale esitatud vastuväidetes kui ka kohtule esitatud kaebuses on kaebaja osundanud sellele, et paljud doktorandid, sealhulgas tema, ei olnud piisavalt informeeritud sellest, et toetuse taotlus tuleb esitada hiljemalt
3. septembriks. Ülikool ei pidanud vajalikuks kaebuse esitaja poolt esitatud argumente kontrollida. Ülikool oli ja jäi ka kohtuistungil seisukohale, et on doktorante, sealhulgas K. K.it, doktoranditoetuse saamise tingimustest ja korrast piisavalt teavitanud. Teavitamine toimus ülikooli väitel järgnevalt:
4. Tartu Ülikooli
5. juuni
6. aasta käskkirjaga nr 16 kinnitatud „Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Tartu Ülikoolis 2006/
7. õppeaastal" avaldati ülikooli koduleheküljel 01.07.
9. augustil saadeti elektronkiri bioloogia-geograafiateaduskonna infolisti (edaspidi ka biogeo-infolist). Nimetatud kirjas on öeldud, et üliõpilane esitab toetuse saamiseks taotluse läbi õppeinfosüsteemi ajavahemikul
10. september kuni
11. september. Kaebaja on biogeo-infolisti liige ning saab oma meiliaadressile listi saadetud kirjad. Seega teavitati K.K.it isiklikult sellest, et taotlusi õppetoetuse saamiseks saab esitada 1.septembrist kuni
12. septembrini.
13. Teave toetuse taotlemise kohta sisaldus üliõpilaste kodulehel (aadressil http://www.ut.ee/tudeng - „Õppetoetused"). Sellel leheküljel oli ka otselink õppeinfosüsteemi, kus toetust taotleda sai.
14. Teave doktoranditoetuse taotlemise kohta oli olemas ka doktoriõppe kodulehel (aadressil http://www.ut.ee/doktoriope - „Toetused ja stipendiumid"). 6
15. Koostati doktoriõppe infovoldikud, millel ühe tähtsa kuupäevana oli esile toodud 1.-
16. september doktoranditoetuse avalduste esitamiseks. Nimetatud voldikud jagati teaduskondade dekanaatide kaudu doktorandikandidaatidele sisseastumisel juunis Eeltoodud väidete kohta märgib kohus järgnevat: Rektori käskkirja „Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Tartu Ülikoolis 2006/
17. õppeaastal" avaldamine ülikooli koduleheküljel 01.07.2006 ei ole piisav abinõu informeerimaks doktorante nende jaoks väga olulise menetlustoimingu (doktoranditoetuse taotluse esitamise) tähtaegadest. On täiesti võimalik, et üksnes sel viisil avaldatud teave ei jõua kõikide asjast puudutatud isikuteni. Mis puudutab doktoranditoetuse taotlemisest informeerimist bioloogia-geograafiateaduskonna infolisti vahendusel, siis ei olnud K. K. kuni
18. oktoobrini 2006 selle listi liige ( tl 49). Ta kasutab molekulaar- ja rakubioloogia instituudi infolisti, vastavat teavet teaduskonnast instituudile kui teaduskonna allasutusele ei saadetud. Kohus nõustub kaebuse esitajaga ka selles, et bioloogia-geograafiateaduskonna infolistis avaldatud teave doktoranditoetuse taotlemise tähtaegade kohta oli puudulik võrreldes analoogilise info edastamisega teiste teaduskondade infolistis (vt tl 47; 50 ja 91). Asjaolu, et ülikooli üks struktuuriüksus (bioloogiageograafiateaduskond) ei informeerinud kõiki oma doktorante toetuse taotlemise (lühikestest) tähtaegadest, tähendab seda, et ülikool ei ole

§ 5lg-s 8 sätestatud teavitamiskohustust korrektselt täitnud.

Vastustaja märkis ka ise, et kõikides teaduskondades ei informeerita üliõpilasi ühtemoodi ning avaldas arvamust, et järgmisel aastal peaks saatma e-mailid kõikidele üliõpilastele ( tl 98). Mis puudutab info avaldamist üliõpilaste kodulehel (aadressil http://www.ut.ee/tudeng „Õppetoetused") ja doktoriõppe kodulehel (aadressil http://www.ut.ee/doktoriope - „Toetused ja stipendiumid"), siis see on informeerimise kaudne viis. Nende lehekülgede vahendusel enda asjaga kurssi viimine tuleb isiku jaoks päevakorda siis, kui ta on teadlik, et toetuse taotlus tuleb just praegu ja lühikese tähtaja jooksul esitada. Doktoriõppe infovoldikuid jagati doktorandikandidaatidele sisseastumisel juunis, K. K. on teatavasti teise aasta doktorant ja ei ole seda voldikut saanud. Kohus on seisukohal, et otsuse tegemisel mitte lubada K. K.il esitada taotlust doktoranditoetuse saamiseks pärast 15. septembrit ei ole ülikool arvestanud ka proportsionaalsuse põhimõttega. Nagu eelnevalt märgitud,

§ 2

p 3 kohaselt on doktoranditoetus doktoriõppes õppivale isikule käesolevas seaduses sätestatud tingimustel antav rahaline toetus doktoriõpingutele ja teadustööle pühendumise soodustamiseks ning hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks. Kaebuse esitaja sõnul moodustab doktoranditoetus olulise osa tema sissetulekust, toetusest ilmajätmine raskendab oluliselt tema õpingute jätkamist ja õppekava läbimist nominaalõppeaja jooksul. Haldustoiming peab olema sobiv ja vajalik eesmärgi saavutamiseks ning kaaluma üles kõik võimalikud vastuargumendid. Tähtaja ennistamata jätmine saaks antud juhul olla vajalik abinõu vaid siis, kui ei leidu muid vahendeid selle otsuse tegemisel silmas peetud eesmärgi saavutamiseks. Kohtu veendumuse kohaselt saab tagada eesmärgi - toetuste määramine seaduses ettenähtud tähtajaks (so 10 oktoobriks) doktorantide läbimõeldud ja parema informeerimise süsteemi rakendamisega. Seadusega ettenähtud ja isiku jaoks väga olulise toetuse taotluse esitamiseks menetlustähtaja ennistamata jätmise eesmärgiks ei saa olla taotleja korralekutsumine või karistamine. 7 Kaebuses ja kaebuse põhjenduste hilisemates täiendustes on kaebuse esitaja toonitanud ülikoolipoolset võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist. Kaebaja poolt esitatud materjalide alusel ei saa kohus asuda seisukohale, et ülikool ei ole käsitlenud ühetaoliselt kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ning samadel eeldustel. Ühetaoline kohtlemine peab olema tagatud ühesuguste asjaolude korral. Võrdsuse põhimõtte rikkumisega on tegemist siis, kui ühesuguseid asjaolusid käsitletakse ilma nähtavate mõistlike põhjusteta erinevalt. Võrdse kohtlemise printsiibist ei tulene, et kui üht isikut on õigusvastaselt koheldud soodsamalt, siis tuleb sellist õigusvastast soodustust laiendada jätkuvalt kõigi isikute suhtes (vt Riigikohtu 20.12.2001 otsus nr 3-3-1-6101, 27.11.2006 otsus nr 3-3-1-59-06 ja 12.12.2006 otsus nr 3-3-1-65-06). Halduskohtul ei ole üldjuhul võimalik kohustada haldusorganit tegema kohtu poolt kindlaks määratud diskretsiooniotsust. See on võimalik vaid juhul kui juhtumi asjaolude tõttu on ilmselge, milline otsus oleks õiguspärane (Riigikohtu halduskolleegiumi 25.02.2004 otsus nr 3-3-1-60-03). Kohus on seisukohal, et antud juhul saab kohus juhtumi asjaoludest lähtudes teha Tartu Ülikoolile ettekirjutuse toimingu sooritamiseks, mille tulemusena ennistataks doktorant K. K.ile doktoranditoetuse saamiseks taotluse esitamise tähtaeg. Ettekirjutuse täitmiseks tuleb anda K. K.ile võimalus doktoranditoetuse taotlemiseks 2006/2007. õppeaastal ja teda sellest võimalusest ka korrektselt teavitada. 2. Kaebuse esitaja jäi kohtuistungil taotluse juurde, et kohus teeks kindlaks Tartu Ülikooli rektori käskkirjaga kinnitatud „Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Tartu Ülikoolis 2006/2007. õppeaastal" punkti 10 õigusvastasuse. Põhjendatud huvina eelnimetatud korra p 10 õigusvastasuse tuvastamiseks märgib kaebuse esitaja kaebuses, et tal on põhjendatud kartus, et järelejäänud nominaalõppeaja jooksul ei olegi tal enam võimalik doktoranditoetust taotleda. Samas aga moodustab doktoranditoetus olulise osa kaebaja sissetulekust, ilma milleta oleks õpingute jätkamine doktorantuuris oluliselt raskendatud. Tartu Ülikooli rektori käskkirjaga kinnitatud „Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Tartu Ülikoolis 2006/2007. õppeaastal" p 10 sätestab: Doktoranditoetuse saamiseks kogu nominaalse õppeaja jooksul esitab doktorant õppeinfosüsteemi kaudu vormikohase taotluse sügissemestril ajavahemikul 1. september kuni 15. september 2006. a. Õigus taotlus esitada on ka toetuse taotlemise perioodil akadeemilisel puhkusel viibival doktorandil. Taotluse põhjendustest lähtuvalt, peab kaebuse esitaja

le mittevastavaks eelnimetatud sätte esimest lauset. Erinevalt ülikoolist on kohus seisukohal, et rektori käskkirjaga kinnitatud „Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Tartu Ülikoolis 2006/

1. õppeaastal" on haldusakt (haldusmenetluse seaduse §51 lg-s 2 nimetatud üldkorraldus), mitte määrus (HMS § 88). Üldkorraldus kui haldusakt on halduskohtus vaidlustatav ning halduskohus saab anda hinnangu selle korra ( korra erinevate sätete) õiguspärasusele. Ülikool on nii kirjalikus vastuses kaebusele, kui ka kohtuistungil kinnitanud, et eelnimetatud korra punkti 10 ei tule mõista nii, et doktorant, kes ei ole esitanud vormikohast taotlust ajavahemikul 1.-15.september 2006, ei saa seda kogu nominaalse õppeaja jooksul enam rohkem teha. Käskkirja punktis 10 sisalduv regulatsioon, mille kohaselt piisab ühest avaldusest toetuse taotlemiseks kogu stuudiumi vältel, on alates
2. aastast sisse viidud just üliõpilaste elu lihtsamaks tegemiseks. See tähendab seda, et kui üliõpilane on
3. a. juba taotlenud toetust, 8 siis ta ei pea seda enam
4. a tegema; kui üliõpilane jätab
5. a toetuse taotlemata, siis saab ta seda teha
6. a;
7. a sisse astuvad inimesed saavad taotleda toetust
8. a. See eeldab loomulikult seda, et
9. a kehtestatavasse korda kirjutatakse sisse, et
10. a toetust taotlenud inimesed ei pea seda enam uuesti taotlema - seda ülikool teha kavatsebki. Seepärast ei ole alust kaebaja kartusel, et
11. a. toetust mitte taotlenud inimesed jäävadki sellest stuudiumi lõpuni ilma. Ülikool leidis, et korra punkt 10 ei ole sõnastatud ei raskepäraselt, ebaloogiliselt ega ähmaselt. Kohus nõustub kaebajaga selles, et õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord p 10 praegu kehtivast sõnastusest võib tõepoolest aru saada ka nii, et juhul, kui doktorant ei ole esitanud doktoranditoetuse taotlust ajavahemikul 1.-15.september 2006, pole tal nominaalse õppeaja jooksul enam võimalik toetust taotleda ega sellest tulenevalt ka toetust saada.

§ 5

lg 8 ütleb, et õppeasutus kehtestab õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja korra iga aasta

1. septembriks ja teeb selle õpilastele, üliõpilastele ning Haridus- ja Teadusministeeriumile teatavaks. Õige on vastustaja väide, et rektori käskkiri „Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Tartu Ülikoolis 2006/
2. õppeaastal" ei saa kehtida kauem kui
3. augustini
4. a. Ülikool peab alates
5. septembrist 2007 kehtestama uue korra 2007/2008 õppeaastaks. Asjaolu, et ülikool kavatseb sellesse uude korda sisse kirjutada, et
6. a. toetust taotlenud inimesed ei pea seda enam uuesti taotlema, ei anna alust asuda seisukohale, et kaebaja kartus, et
7. aastal toetust mitte taotlenud inimesed jäävadki sellest stuudiumi lõpuni ilma, pole põhjendatud. Ülikooli väitel ei ole sätte tõlgendamisel ja kohaldamisel praktikas seni olnud mingeid probleeme. Neid probleeme ei ole veel saanudki tekkida, sest sätte negatiivne mõju saab avalduda alles järgneval õppeaastal ja hiljem. Kohus on seisukohal, et „Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Tartu Ülikoolis 2006/
8. õppeaastal" punkti 10 esimese lause praegu kehtiv redaktsioon on vastuolus õigusselguse põhimõttega ja ka

§ 5lg-ga 8.

Kohus leiab, et kaebuse esitajal on põhjendatud preventiivne huvi „Õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja kord Tartu Ülikoolis 2006/2007. õppeaastal" punkti 10 esimese lause õigusvastasuse kindlakstegemiseks Lähtudes eeltoodust ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 3 tunnistab kohus eelnimetatud korra p 10 esimese lause õigusvastaseks. Mai Saunanen kohtunik 9