) § 54 lg 1 p 1, p 4 ja § 50 lg 1 ja lg 4 ning § 53 lg 1 ja lg 3 palub avaldaja võtta ära vanema õigused EI tema alaealise RI suhtes, võtta ära alaealine RI oma isa VG kasvatuselt ilma vanema õiguste äravõtmiseta, anda vanemliku hoolitsuseta jäänud alaealise RI edasine elukorraldus tema elukohajärgse eestkosteasutuse pädevusse ning kohtukulud jätta EI ja VG kanda. Kohus edastas EI avalduse avaldaja märgitud aadressil , mis on ka politseiasutuse andmetel tema elukoht. Nimetatud aadressilt tagastati avaldus kohtule hoiutähtaja möödumisel. Haigekassa andmetel oli EI elukohaks alates . Rahvastikuregistri andmebaasis on EI elukohaks märgitud kohaliku omavalitsuse täpsusega T , L L . E I on kohtukutse edastatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 1 p-le 1 võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse ega ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi avaldaja esindaja oma avalduse juurde. Avaldaja väitel on lapsel hetkel kõik vajalik ja turvatunne olemas. Kui VG , siis on läbi sotsiaalhoolekande osakonna võimalik saada lapse külastusluba ning kui lapse isa on oma elu ära korraldanud, otsustatakse lapse tagasiandmine. VG palus istung edasi lükata kuni tema , lootust vabanemiseks on ning ta soovib last tagasi saada. VG väitel peaks ta kohtuotsuse järgi vabanema . Lapse ema käis teda vaatamas . VG saatis EI inspektori juurde lapse asjus, kuid EI sinna ei läinud ning VG teda rohkem näinud ei ole. Lapse turvakeskuses viibimise ajal külastas isa last korduvalt. Viimasel ajal ei tahtnud ta last traumeerida ega käinud turvakeskuses. Lapse ema on seal külastanud last ainult ühel korral, kuid tal ei olnud külastusluba ning ta ei taotlenud seda. VG elas enne oma ema juures ning arvab, et nad müüvad korteri maha ja ostavad suurema. VG õde tegeleb praegu korteri otsimisega. RI sünnitunnistusest ja sünniaktist (t lk 8-9) nähtub, et EI ja VG on tema vanemad.
lg 1 p-de 1 ja 4 kohaselt võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel vanema õigused ära võtta, kui vanem , või muude uimastava toimega ainete 3 kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju.
lg-te 1 ja 4 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda kuid vanem ei või vanemaõigusi teostada vastuolus lapse huvidega. Eesti Vabariigi Lastekaitse seaduse § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõte alati ja igal ajal seada esikohale lapse huvid, vastavalt §-le 8 on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule ja heaolule.
lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. Kui lapse äravõtmisel vanemalt jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus. TsMS § 558 lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kohus on ära kuulanud VG. EI kohtuistungile ei ilmunud, kuigi oli teadlik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast. Seetõttu ei saa kohus tagada tema õigust olla isiklikult ära kuulatud. TsMS § 559 lg 1 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. RI on ja on seega hetkel . Lähtudes R I vanusest on tema ärakuulamine kohtu hinnangul ebaotstarbekas. L L V sotsiaalhoolekande osakonna taotlusest nähtub, et nende poole pöördus L –T K seal viibiva patsiendi VG palvel, kes tundis muret RI pärast. Laps toodi T L T lasteaiast, kuhu keegi lapsele päeva lõpul järele ei tulnud. L L V sotsiaalhoolekande osakonna andmetel on lapse ema ei töötanud ning kuritarvitas alkohoolseid jooke, samuti on registreeritud mitu politseiteadet seoses vahejuhtumitega EI ja lapsega. Samuti on nende andmetel laps viibinud L T ja K varjupaigas ka varem. EI oma lapse käekäigu vastu huvi ei tunne. Viimati külastas lastekaitse spetsialist EI, sellest ajast alates puuduvad L L V sotsiaalhoolekande osakonnal andmed EI elu ja tegevuse kohta. EI lubadused elu muuta ja jutt, et ta on oma vigadest aru saanud, on jäänud vaid paljasõnaliseks. V G pöördus L L V sotsiaalhoolekande osakonda avaldusega paigutada laps lastekodusse, kuna hoolimata oma soovist ei suuda ta last ise kasvatada. P P I politseiosakonna kirjast nähtub, et elavate EI ja V J suhtes on korduvalt pöördunud kaebustega politseisse teised majaomanikud. Majaelanike sõnul korraldavad nimetatud isikud korteris joominguid, seal kogunevad sageli alkoholi kuritarvitavad isikud, kes häirivad lärmiga teiste majaelanike rahu. Teisi majaelanikke häiriva lärmi eest on EI karistatud väärteo korras karistusseadustiku (KarS) § 262 alusel, samuti on korteri elanike suhtes alustatud samal alusel väärteoasi. P P I politseiosakonna hinnangul ei ole olukord antud korteris soovitatav väikelapse kasvatamiseks. P P I politseiosakonna kirjast nähtub, et kella 17:40 paiku kutsuti politsei hoovi, kus purjus naisterahvas väidetavalt peksis väikest last. Kesklinna politseipatrull pidas kohapeal kinni ja toimetas kainenema EI, kellega oli kaasas RI. Lapse peksmist politseinikud ei näinud, kuid laps oli endast väljas ja nuttis. Laps toimetati T L T . 4 Kesklinna Politseiosakonna konstaabli MS ettekandest nähtub, et olles autopatrullis nr koos vanemkonstaabel TK said nad kell 17:40 väljakutse, et hoovis peksab naisterahvas alaealist last. Kohapeal selgus, et naisterahvas oli EI koos RI. Laps nuttis paaniliselt, lapse peksmist politseinikud ei näinud. EI toimetati . ekspertiisi, kus arstid tuvastasid tal 4promillise raske alkohoolse joobe ning peale seda toodi ta osakonda kainenema. Laps viidi turvakodusse. T P esildisest nähtub, et sai politseipatrull väljakutse aadressile peretüli lahendamiseks. Korteris politseinike sõnul peretüli küll ei olnud, kuid korteris viibis alkoholijoobes meesterahvas koos põrandal prügi sees roomava RI. EI sel hetkel kodus ei viibinud, naabrite sõnul on laps tihti järelevalveta ja lapse ema alkoholijoobes. K P K politseiinspektori TV ettekandest nähtub, et olles autopatrullis nr koos vanemkonstaabel TG said nad kell 20:10 väljakutse aadressile , kus pidi aset leidma peretüli. Korteri ukse avas joobes meesterahvas, kes ütles, et on tuttaval külas ja mingit peretüli ei toimu. Mehe sõnul oli korteris elav naisterahvas läinud välja jalutama. Korterisse sisenedes märkasid politseinikud põrandal mustuse sees roomamas poisikest, kes olevat korteris elava naise laps. L L V sotsiaalhoolekande osakonna kirjast nähtub, et RI tegelik kasvataja ja tema eest hoolitseja on alates tema isa. Laps ja isa elavad isa emale GG kuuluvas ühetoalises korteris. AS teatisest nähtub, et VG oli jälgimisel LTKH HIV infektsiooni tõttu. Patsient on väga tasakaalutu ning saab endaga halvasti hakkama, kasutab aegajalt i/v narkootikume. Lapse eest hoolitsema ei ole ta võimeline. T L T teatisest nähtub, et RI on T L T L majas viibinud kahel korral: ja kuni teatise esitamiseni (…). paigutas lapse turvakeskusse politsei, kuna laps viibis tänaval koos raskes alkoholijoobes emaga. Kuna keegi last otsima ei tulnud ja politsei lapse vanemaid leida ei suutnud, paigutati laps turvakeskuse remondi ajaks varjupaika. tõi lapse turvakeskusse lasteaia kasvataja, kuna lapsele ei tuldud õhtul järele. selgus, et lapse isa viibis haiglas ravil ja laps oleks pidanud olema ema hoole all. külastas last muretsev ja haige isa, kes edaspidi külastas last siis, kui ta tervislik olukord seda lubas: . Isa ja lapse kohtumised on olnud südamlikud, külastuste vaheaegadel ei ole laps oma vanemate kohta midagi küsinud. Lapse ema on käinud turvakeskuses vaid . Ta lubas hakata last ise kasvatama ning ta suunati T K V sotsiaalhoolekande osakonda. Vaatamata lubadusele järgmisel päeval jälle tulla ei ole teda rohkem turvakeskuses nähtud. T K V psühholoogilise nõustaja kokkuvõttest RI üldise arengu ja tervisliku seisundi kohta nähtub, et turvakodusse sattumisel oli R sotsiaalselt argliku käitumisega ning vajas pidevalt julgustamist. Lapsega kontakti loomine oli kerge, kuid vestlemisel jäi ta napisõnaliseks. Laps tahab väga individuaalset lähenemist ja otsib kontakti. Teiste lastega mängides on ta heatahtlik ja rõõmsameelne. Talle meeldivad ühismängud ja koostegemised. T viibimise ajal on laps muutunud julgemaks ja aktiivsemaks. Ta on koostööaldis, talle pakuvad erinevad tegevused huvi, kuid ta on püsimatu. Lapsel on soov ja huvi tegeleda koos täiskasvanuga, tema vaimne areng on eakohane. Nõustaja hinnangul vajab laps edasise elu korraldamisel stabiilset ja arendavat keskkonda. 5 Avaldaja seletusega (t lk 3-7), politseiasutuste (t lk 11-15), L L V sotsiaalhoolekande osakonna (t lk 10, 16) ja TLT (t lk 21) esitatud tõenditega on leidnud kinnitust, et E I on süvenev alkoholismi probleem. Ta ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Laps viibib hetkel TLMK. Lapse ema ei tunne lapse käekäigu vastu mingit huvi, ta ei ole vaatamata korduvatele kutsetele kordagi ilmunud ega võtnud ühendust L l lastekaitsetöötajatega oma viieaastase poja edasiste elukorralduslike küsimuste lahendamiseks. Ema on turvakodus viibiva lapse jätnud lubamatult pikaks ajaks ilma lapse õigusest suhelda oma vanemaga. Ema eirab igasugust koostööd ja suhtlemist sotsiaaltöötajatega, tõstmaks läbi koostöötasandi sotsiaaltöötajatega igapäevaelus vajalike toimetulekuoskusi ning oma vanemlikke ressursse. Oma tegevusetusega ning äärmise ükskõiksusega lapse edasise elukorralduse suhtes on ema seadnud ohtu nii lapse turvalisuse, emotsionaalse kui ka sotsiaalse arengu. Lapse ema ei suuda ega soovi võimaldada lapsele kohast kasvukeskkonda. T K V psühholoogilise nõustaja kokkuvõttega R I üldise arengu ja tervisliku seisundi kohta (t lk 22) on tõendatud, et laps edasise elu korraldamisel stabiilset ja arendavat keskkonda. E I ei ole hoolitsuskohustuse täitamata jätmise mõjuvast põhjusest kohut teavitanud ning kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks mõjuv põhjus
Samuti avaldab ta oma hoolimatu suhtumisega negatiivset mõju lapse edasisele arengule. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et avaldaja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. E I tuleb võtta ära vanema õigused R I suhtes. Kohus juhib EI tähelepanu asjaolule, et
lg-te 1 ja 3 kohaselt kaotab isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, lapse suhtes kõik õigused. Samas ei vabasta vanema õiguste äravõtmine vanemat lapse ülalpidamiskohustusest. Avaldaja seletusega ja AS teatisega (t lk 17) on leidnud kinnitust, et VG ei saa kindlustada ja tagada lapsele vajalikku hooldust ja kasvatust. Lapsele on hetkel tagatud turvaline keskkond. VG viibib hetkel ning ta on 100 % töövõimekaotusega invaliidsuspensionär. VG ei ole oma tervisliku seisundi tõttu enam suuteline kindlustama ja tagama lapsele vajalikku hooldust ja kasvatust, mistõttu võib lapse jätmine raskelt haige ja aeg-ajalt tarvitava isa juurde olla lapse elu ja tervisele ohtlik. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et avaldaja nõue võtta laps VG ära vanema õiguste äravõtmiseta on põhjendatud ja tuleb rahuldada. VG tuleb võtta RI ära vanema õiguste äravõtmiseta. Kohus asub seisukohale, et avaldajal tuleb tagada RI elukorraldus.
MS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega tuleb menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi kantud menetluskulud, jätta avaldaja kanda. Viivi Villemson kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.