3-07-63/6

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-63 Otsuse kuupäev 20.02.2007 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi X X´i kaebus Tartu Vangla toimingule (telefoni kasutamise keelamine advokaadile helistamiseks) Asja läbivaatamise kuupäev 12.02.2007 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja X X, vastustaja Tartu Vangla esindaja Y Y Resolutsioon Edasikaebamise kord

1. Rahuldada kaebus osaliselt;
2. Tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla 29.12.2006.a toiming, millega ei selgitatud kinnipeetav X X´ile advokaadile helistamise mittevõimaldamise põhjust;
3. Jätta rahuldamata X Xi kaebus osas, milles palutakse tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla 29.12.2006.a toiming telefoni kasutamise keelamisel advokaadile helistamiseks. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Asjaolud ja menetluse käik 02.05.2005.a saabus Tartu Vanglasse vahistatu staatuses X X. 29.12.2006.a esitas ta Tartu Vanglale avalduse, mille kohaselt soovis helistada oma advokaadile Z. Z´ile telefoni numbril 35 64
4. Tartu Vangla valvur keeldus 29.12.2006.a kaebuse esitajal telefoni kasutamast väites kaebuse kohaselt, et sellist advokaati ei ole ning X. X esitas 08.01.2007.a Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevusele telefoni kasutamise keelamisel advokaadile helistamiseks. Kaebuse põhjendused ja taotlused Kaebuse kohaselt esitas X. X 28.12.2006.a õhtuse loenduse ajal Tartu Vangla valvurile avalduse, milles soovis helistada oma advokaadile Z Z´ile telefoni numbril 35 64 099 (tl 1). Kohtule esitatud täpsustatud kaebuses märgib X. X, et advokaadi number oli 35 64 388 (tl 6). Z. Z on 1 kaitsjana kantud X. X´i isiklikku toimikusse ning on kaebuse esitaja kaitsja kriminaalasjas, mille kohtuistungi toimumise ajaks on määratud 19.02.2007.a. Avaldus telefoni kasutamiseks oli vormistatud vastavalt Tartu Vangla Kodukorrale (TVKK). Järgmisel päeval, 29.12.2006.a, ei võimaldatud kaebuse esitajal telefoni kasutada. Samal päeval tundis kaebuse esitaja huvi, miks talle telefoni ei toodud ning vastuseks väitis valvur, et sellist advokaati ei eksisteeri ja telefoni kaebuse esitajale helistamiseks ei anta. Kaebuse kohaselt kogutakse sektsioonis, kus X. X viibib, avaldused telefoni kasutamiseks kokku telefoni kasutamisele eelneval päeval, st neljapäevase õhtuse loenduse käigus ja telefoni saab kasutada reedesel päeval kella kaheksast hommikul kuni kella kaheksani õhtul. Kaebuse esitaja leiab, et tal on seaduse alusel õigus advokaadiga suhelda ning palub kohtuistungil tunnistada Tartu Vangla toiming, täpsemalt vangla valvuri rinnanumbriga JM0008508 toiming, millega tal ei lubatud helistada motiividel, et sellist advokaati ei eksisteeri ja helistamise keeldumise põhjuse mitteselgitamine, õigusvastaseks. Vastustaja seisukohad Vastustaja Tartu Vangla vaidleb X. X´i kaebusele vastu. Kaebuse esitaja saabus Tartu Vanglasse 02.05.2005.a vahistatu staatuses Narva Politseiosakonna arestmajast. Tema toimiku II osas lk 8 paiknes Ida Politseiprefektuuri Narva osakonna kriminaaltalituse politseiinspektor J J poolt 06.04.2004.a saadetud erinõue Narva Arestimajale piirata Vangistusseaduse (VangS) § 94 lg 1 ja § 96 lg 3 alusel X Xi kokkusaamised, kirjavahetus ja telefonikõned. Tartu Vanglasse saabumise päeval kontrolliti Tartu Vangla arvestusosakonna teenistuja poolt telefoni teel menetlejat, kas piirangute kohaldamine osutub vajalikuks ka vanglas vahi all viibides. Uurija pidas piirangute kohaldamist vajalikuks ja andis selleks suulise loa. Nimetatud loa alusel piiras vangla direktor kaebajale kokkusaamised, kirjavahetuse ja telefonikõned vanglas. Piirangute jätkuvat kohaldamist vanglas tutvustati X X´ile 03.05.2005.a allkirja vastu. VangS § 96 lg 1 ja lg 3 kohaselt on vangla direktoril õigus piirata vahistatu kirjavahetust ja telefoni kasutamist üksnes uurija, prokuröri või kohtu loal, kui see on vajalik kriminaalmenetluse läbiviimise tagamiseks. Sama paragrahvi lõike 3 teise lause kohaselt on keelatud vahistatu kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga. Seadus ei näe ette, et nimetatud luba peab olema antud kirjalikult. TVKK peatükk XVI reguleerib kinni peetavate isikute telefonikõnede korraldamist. Nimetatud peatüki regulatsioonile vastavalt kanti vahistatu X X nende kinni peetavate isikute nimekirja, kellel uurija, prokuröri või kohtu loal Tartu Vangla direktori poolt piiratud telefoni kasutamine. 29.12.2006.a esitas X. X avalduse milles avaldas soovi helistada advokaadile, märkides telefoni numbriks 35 64
5. X. X´i kriminaalasi on Narva kohtumaja kohtuniku G G´i menetluses. Tema sekretäri väitel on X. X´i kaitsjaks Z Z, kelle telefoninumber on 55 33
6. TVKK 16.2.4 kohaselt, kui avalduse esitab kinni peetav isik, kes on kantud nimetatud nimekirja, selgitab valvur talle keeldumise põhjust. Kinni peetav isik, kellele telefonikõned on uurija, prokuröri või kohtu korraldusel keelatud, peab taksofoni kasutamise avalduses märkima ka telefoni numbrid ja isikute nimed, kellele soovitakse helistada. Valvur kontrollib esitatud andmete õigsust, kasutades vajadusel kontaktisiku abi ja valib avalduses esitatud numbrid taksofonil. Kuna kaebuse esitaja poolt telefoni kasutamise avalduses märgitud advokaadi telefoni number ei vastanud Z. Z´i tegelikule telefoninumbrile, siis kontrollis valvur numbrit selliselt, et valis ise selle ning selgus, et telefonile vastas E E. Internet annab valitud telefoninumbri omanikuks samuti E E nimelise isiku. Seega oli valvuri käitumine numbri valimisel ja kaebajale telefoni 2 kasutamise keelamisel seaduslik ja õiguspärane. Tuginedes eeltoodule palub vastustaja jätta X X´i kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused ja otsus Toimikus olevate materjalidega ja menetlusosaliste ütlustega on kindlaks tehtud, et kaebaja esitas 29.12.2006.a valvurile avalduse, milles avaldas soovi helistada advokaadile. Avalduses oli advokaadi nimeks märgitud Z, Z ja telefoni numbriks 35 64 099?!! ning soovitavaks helistamise kellaajaks – kl 19.00 (tl 22). Kaebaja seletuste kohaselt (kaebuse, täiendava kaebuse ja kohtuistungil antud ütluste alusel) ei selgitanud valvur helistamise võimaldamise keeldumise põhjust ning kaebuse esitaja palvele seda selgitada vastas valvur, et sellist advokaati ei ole ja alles kohtu poolt saadetud dokumendist sai kaebuse esitaja teada põhjuse (tl 1,6 ja 33,34). Valvur T T selgitab oma 26.01.2007.a kirjalikus seletuses Tartu Vangla direktorile, et „vahistatu X. Xi helistamise avaldusel oli kirjas, et ta soovib helistada advokaat Zile telefoninumbril 35 64
7. Telefoninumbri kontrollimisel selgus, et nimetatud number kuulub Narva elanikule E Ele. Vastavalt Tartu Vangla Kodukorra punktidele 16.2.3 ja 16.2.4 ei olnud võimalik lubada vahistatu X. Xile telefonikõnet nimetatud numbril. Valvuri selgitusest on näha, et ta ei ole teavitanud kaebuse esitajat telefoni kasutamise keeldumise põhjustest (tl 23). Vastustaja esindaja seletas kohtuistungil, et seda, kas valvur jättis telefoni mittevõimaldamise põhjuse kaebajale ütlemata, ei oska ta öelda. Valvur on võib-olla jätnud ühe kohustusliku toimingu tegemata (tl 35). Kohus leiab, et Tartu Vangla valvuri toiming – helistamise mittelubamine telefoninumbril 35 64 099, ei ole seadusevastane, sest on tõendatud, et see number ei kuulu Z. Zile (tl 22,24) ja ta ei olnud sellel numbril kättesaadav (tl 23). Seega ei ole Tartu Vangla rikkunud kaebaja õigusi VangS § 96 lg 3 kohaselt. Kohus leiab aga, et Tartu Vangla on rikkunud TVKK punkti 16.2.4, mille kohaselt juhul, kui avalduse esitas kinni peetav isik, kes on punktis 16.2.3 mainitud nimekirjas (kaebuse esitaja on punktis 16.2.3 mainitud nimekirjas ja ei oma tähtsust, et helistamisest keeldumise põhjus oli muu asjaolu), selgitab valvur talle keeldumise põhjust. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 107 lg 2 kohaselt määrab toimingu sooritamise viisi, ulatuse ja aja menetlemise korra haldusorgan oma äranägemisel, jälgides kaalutlusõiguse piire ja võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtteid. Ülalmärgitud vastustaja Tartu Vangla Kodukorra punktis 16.2.4 märgitud toimingu keeldumise põhjuse kohustusliku selgitamise nõude eiramine on seadusevastane. HMS § 108 lg 1 kohaselt kui toiminguga piiratakse isiku õigusi, on isikul õigus nõuda toimingu kirjalikku põhjendamist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb toimingu põhjendamise nõue esitada haldusorganile kirjalikult viivitamata pärast toimingust teadasaamist. Kaebaja ei ole realiseerinud HMS §-s 108 sätestatut, kuid see asjaolu ei võta temalt õigust pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse, mida ta ka tegi. Kaebajal on õigus kohtusse pöörduda ja HKMS § 6 lg 3 p 1 kohaselt taotleda toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi ja kellel on selleks põhjendatud huvi. 3 Antud kaebuse esitamisega soovis kaebaja realiseerida oma õigust ning olla teadlik oma õigustest seoses advokaadile helistamisega. Kohus leiab, et käesolevas asjas on kaebaja põhjendatud huvi preventiivse iseloomuga. Kohus märgib, et vastustaja õigusvastase toiminguga on kaebaja õigusi rikutud vähesel määral – negatiivseid tagajärgi ei ole kaasnenud (saabunud). Ülaltoodu alusel jätab kohus X. Xi kaebuse Tartu Vangla toimingu – telefoni kasutamise keelamine advokaadile helistamiseks, õigusvastaseks tunnistamiseks rahuldamata ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 3 tunnistab kohus Tartu Vangla toimingu 29.12.2006.a advokaadile helistamise võimaldamise keeldumise põhjuse mitteselgitamise õigusvastaseks. Tamara Hristoforova Kohtunik 4