3-07-91/9

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-91 Otsuse avalikult kuulutamise 19.02.2007 , aeg ja koht Tartu Halduskohtu kantselei Kohtunik Mare Priks Kohtuasi J.T. kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju 50.000.krooni nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 08.02.2007, avalik kohtuistung Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja J.T. Vastustaja: Tartu Vangla, esindaja jurist Eva Panksepp Resolutsioon Kohtuotsuse edasikaebe kord: Jätta J.T.´i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju nõudes 50.000.- krooni rahuldamata Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so. arvates 19.02.

1. J.T. on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nõuab mittevaralise kahju hüvitamist 50.000.- krooni. Kaebuse esitaja on asunud käesolevas asjas seisukohale, et
2. aastal tema viibimise ajal Tartu Vanglas kartseris on talle teavitatud, et kartserist pole võimalik helistada tehnilistel põhjustel. Tänasel päeval on kaebajale meenunud, et
3. aastal talle Tartu Vangla administratsiooni poolt valetati, et kartserist helistada ei saa ning kaebaja otsustas esitada mittevaralise kahju nõude. Kaebaja on veendunud, et telefoni kasutamine on võimalik olnud ka
4. aastal ,kuna nägi vastavaid pistikuid kartseri seinal ning ta avaldas soovi helistamiseks õigusalastes küsimustes ning Tartu Vangla ei andnud kaebajale kartseris helistamisvõimalust. Kaebaja on soovinud saada nimetatud raha kompensatsiooniks tema solvangute eest ning seoses tema au ja väärikuse alandamisega. Tartu Vangla esindaja taotleb jätta kaebus rahuldamata ning peab kaebust põhjendamatuks. Tartu Vangla esindaja seisukohalt on helistamisvõimalus kartseris olemas alates 2006.aasta algusest, kuna nimetatud ajast on vangla välja vahetanud taksofoni teenuse operaatori ning teenust ostetakse CSC Telecomilt, kelle poolt pakutav tehniline lahendus erineb Elioni poolt pakutavast lahendusest, mis annab võimaluse telefoni kasutamiseks ka kartseris. Seega
5. aastal helistamisvõimalus puudus vangla kartseris ning vastustaja tugineb ringkonnakohtu lahendile 2-3-168/2004 J.T. kaebuses. Kohtu seisukohad: Asja materjalide kohaselt on J.T. esitanud kaebuse haldusasjas 3-488/2003 (toimik võetud asja materjalide juurde), kus nähtuvalt on kaebaja esitanud avalduse (tl.4) Tartu Vangla direktorile 21.10.2003 seoses helistamise sooviga ajal, mil kaebaja viibis kartseris (kartseris viibimine 11.07-05.11.2003). Kaebaja sooviks oli pöörduda telefonitsi advokaadi poole. Tartu Vangla on keeldunud lubamast helistada. Nimetatud haldusasja materjalidest nähtuvalt on vastustaja asunud seisukohale, et tehnilistel põhjustel puudub kinnipeetaval võimalus kartseris telefoni kasutamiseks. Kohtuotsuse kohaselt on jäetud J.T.i kaebus rahuldamata. Haldusasjas nr. 3-50/2004 on J.T. esitanud kaebuse Tartu vangla toimingule, et kaebajat on hoitud kartseris perioodil 11.07-05.11.2003 rohkem kui 45 ööpäeva ning samal ajal ei olnud tal võimalik telefonitsi suhelda, kaebuse esitaja nõudis 5000.- krooni mittevaralise kahju hüvitamist seose pikaajalise isolatsiooniga. Tartu Halduskohus on kaebuse rahuldanud osaliselt. Tartu Ringkonnakohtu otsusega haldusasjas (3-50/2004)2- 3-168/2004 on jäetud J.T.´i kaebus täielikult rahuldamata ning leiti, et kaebaja õigusi ei ole rikutud. Riigikohus on määrusega 13.10.2004 jätnud kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Käesolevas asjas menetleb kohus J.T.´i kaebust Tartu vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes 50.000.- krooni. Kaebus on rajatud 2003.aastal
6. oktoobril J.T.i poolt esitatud avaldusele Tartu Vanglas, milles kaebaja palub luba helistamiseks ajal, mil kaebaja viibis kartseris ( 11.07-05.11.2003). Kaebajale on vastatud eitavalt. Helistamise mittelubamise peale on tehtud kaebus, mille kohta on olemas kohtulahend haldusasjas 3-488/
7. Kohus on nimetatud küsimuse läbi arutanud avalikul kohtuistungil ning leidnud kohtuotsusega, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kaebus jäetakse rahuldamata juhul, kui on tuvastatud , et kaebaja õigusi ei ole rikutud. Kohtuotsus on jõustunud 08.01.
8. Tulenevalt HKMS § 6 lg 3 p. 2 alusel võib taotleda kaebusega avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist. HKMS § 7 lg 1 alusel võib kaebusega pöörduda halduskohtusse isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalikõigulikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist . Eelkõige peab olema tuvastatud kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine ning haldusorgani õigusvastane toiming või õigusvastane tegevusetus. Antud juhul on kohtuotsusega 3-488/2003 leitud, et kaebaja õigusi ei ole rikutud, kaebus J.T.´i nõudele 21.10.2003 telefoni kasutamise kohta kartseris, on jäetud rahuldamata. Põhiseaduse § 25 tähenduses on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud mittemateriaalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Tulenevalt Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 kohaselt võib nõuda mittevaralise kahju hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise või au või hea nime teotamise korral. Mittevaralise kahju hüvitamine hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatust. Kohus lähtub HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p. 6 ning jätab kaebuse rahuldamata. Kohtunik Mare Priks